Piiblitund Pühalepa palvemajas iga kuu esimesel teisipäeval kell 18.00
Palve- ja laulutund Pühalepa palvemajas iga kuu kolmandal teisipäeval kell 18.00, peale palvetundi osaduskohv.

26.8.12

EEVK Endla tänava palvemaja aastapäevaks 26. augustil 2012

Armas Endla rahvas!

Apostel ütleb: nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega /Ap 2,46/
Kiites Jumalat ja leides armastust kõige rahva juures. Aga Issand lisas igapäev nende ühendusele juurde neid, kes päästeti ./Ap 2, 47/

Tänaseks päevaks, mis on ühtlasi ka Endla palvemaja aastapäevaks on loosungiraamatus salm algkoguduse elust. Kui aastapäevad on sageli tagasivaatamise aeg käidule, oldule siis sellest salmistki leiame ühe osa ammusest koguduseelust.
Otsides lahendusi, muutusi koguduse korraldamisel on läbi aegade mindud tagasi ja otsitud seda aega, mil „kõik“ veel hästi oli ja kus kohas valele teele pöörduti. Püütakse minna tagasi ja alustada uuesti. See on ju mõttekas ja me teeme seda ka eksirännakute korral oma elus.
Erinev on küll see, kui kaugele me kogudusena läheme seda teede hargnemise kohta otsima. Kirikus on mindud algkoguduse aegadesse, aga on leitud ka õige, jätkamist vääriv teeots hoopis keskaegsest Rooma kirikust.
Meie vennastekogudus on pigem selle esimese, algkoguduse juurde püüdnud naasta. Kas on see õnnestunud? Võib vist öelda, et on erinevaid aegasid olnud ja ka kogudus oma palvemajadega on erinäoline. Kui selles loosungisalmis on kirjeldatud olukorda, mis ühele kogudusele vähemalt pikema eksisteerimise korral küll jõukohane ei ole siis ometi me püüame üksmeele, osaduse ja siiruse poole. Et ka algkoguduse elus oli teisi aegu sellest tunnistavad paljud Uue Testamendi epistlid. Apostlid on pidanud uutele, vastrajatud kogudustele kirjutama, kuidas elada ja tänu sellele on ka meil täna see abi Uue Testamendi kirjade näol.
Siiski on nähtavasti iga koguduse elus selliseid aegu, nagu algkogudusel, mil kiputakse sageli osadusse, ollakse vendadega eriliselt lähedased, siirad. Ja need ajad on tõepoolest õnnistusrikkad. Siis on kogudusel ka see osa, mis kiirgab väljapoole ja toob inimesi maailmast.
Praost Täheväli on öelnud: armastust ei saa sundida, käskida ega manitsustega esile manada. Armastus on usu vili. Ta saab alles seal tegevaks jõuks, kus süda on leidnud lepitust ja rahu- Jeesuse andestavas, lunastavas armastuses.
See on Jumala õnnistus, mis kogudusele osaks saab Püha Vaimu kaudu, et me igaüks ja kogudus tervikuna oleme vilja kandmas. See on viljakandmise aeg.
Palugem siis Issandat ennekõike enda pärast oma koguduse pärast ja kui armuaeg kestab, küll saavad siis vennastekoguduse aastapäevasid pidada ka tulevased põlved.
Rahu ja rõõmu Jeesuses Kristuses!

Lui Remmelg
Pühalepa palvemajast