1741 - Vennasteliikumine jõudis Pühaleppa 1741. aastal ,1756. aastal on umbes 300 liiget.1756 – Pühalepa vennastekoguduse asutamine v Jakob Marrasch´i poolt.
1818 – Saaremaal asuvale herrnhuti hoolekandjale alluval palvemajal Kaseväljal on liikmeid 273 hinge
1846 – aastaarv palvemaja seinas, tähistab oletatavalt praeguse hoone ehitus või avamisaega.
1880 – õpetaja Normanni teatel on Pühalepa koguduses üks palvemaja, mis asub pastoraadi lähedal, aga ei pea sooja.
1884 – palvemaja on ümber ehitatud ja täidab kirikliku õpimaja ülesandeid.
1917 – palvemaja saksa sõjaväe käsutuses haiglana. Peale sakslaste lahkumist on palvemaja rüüstatud ja lõhutud. Aknad ja uksed naelutatakse kinni ja maja jääb seisma.
1920.-date aastate esimesel poolel – Pühaleppa saabunud õpetaja Kokamäe üleskutsel seatakse palvemaja väike ruum jälle korda, et koosolekuid pidada. Vend Buschbergi ajal saab korda ka suur ruum ja töö läheb hoogsalt edasi.
25.sept 1927 - Pühalepa vennad võetakse ülemaalisse vennastekogudusse ja see päev saab koguduse aastapäevaks.
1931 – hoone kaasajastamine ( aknad ja uksed tehakse suuremaks, lagi tõstetakse 2 m kõrgemaks, hoone saab sisemise vooderduse). Uuesti sisseõnnistamine vend Buschbergi poolt.
1939 – koguduse jutlustaja v August Paes, endine vabajutlustaja, Pühalepa lut koguduse köster ja vennastekoguduse reisijutlustaja.
1948 – koguduse jutlustaja Rudolf Vaarik
1951 – Pühalepa kirik võõrandati ja kirikukoguduse töö jätkus vennastekoguduse palvemajas
1993 – Pühalepa kirik võetakse peale taastamist taas kasutusse. Palvemaja jääb laagrite ja muude ürituste korraldamise ja humanitaarabi ladustamise kohaks
2008 – Pühalepa palvemaja vennastekoguduse kasutuses
Kasutatud allikad: Voldemar Ilja „ Vennastekoguduse ajalugu“ I ja VI, Riho Saard "Hiiumaa ja hiidlased"
