Piiblitund Pühalepa palvemajas iga kuu esimesel teisipäeval kell 18.00
Palve- ja laulutund Pühalepa palvemajas iga kuu kolmandal teisipäeval kell 18.00, peale palvetundi osaduskohv.

13.12.19

In memoriam

 Oh mis rõõm on näha saada Jeesust palgest palgesse,
Inglitega rõõmustada, minna surmast elusse.
 Seal kõik sõbrad kokku saavad, kes siit usus lahkunud.
Igavesti ühte jäävad, seal kõik vaev on unustud.
 /Laulud Talle kiituseks 515,2-3/
 
 

29. novembril kutsus Issand ajast igavikku 
vend Ärni Kiisküla (1. sept 1924 – 29. nov 2109). 

Paljudele tuntud laulumees nii solistina, kui koorides. Alati korrektne ja abivalmis.
Raadio 7 arhiivis on võimalik järelekuulata saadet, milles vend oma elust saatejuht Haldi Leinusega rääkis.
(Fotod: Eesti Kirik, Maarika Kahar, erakogu.)

26.11.19

Diakoonia Vennaste – Uniteedis (Euroopa mannermaa provints)

Vennaste hoolekandeasutused kutsuti ellu kohe, kui kogudused moodustati. See oli tingitud 18. - 19. sajandi praktilistest vajadustest -  elati ju koos koorimajades. Pea kõigis koguduses, mis on moodustatud enne 20. sajandit on ka hoolekandeasutus. Sinna hulka kuuluvad õigupoolest kõik asutused, mida inimene teatud elusituatsioonis vajab, seega ka koolid, internaadid, võõrastemajad.

Albaanias algas töö 26 aastat tagasi ennekõike naistetööna. Täna on lasteaiad mitmetes linnades, suvelaager koos külalistemajaga, töö autistidega ja sotsiaaltöö ühes linnas.

Amsterdam. Siinsel vennastekogudusel on 25 aasta eest asutatud algkool, lastele vanuses 4-12 aastat. Personal koosneb 33 töötajast, lisaks 7 vabatahtlikku. Eelmisel aastal oli koolis 385 last.
Kogudus osaleb ka ühes oikumeenilises projektis, mis tegeleb illegaalsete sisserändajatega – keeleõpe, nõustamine (õiguslikud ja sotsiaalsed probleemid, naistele paremate võimaluste loomine), riiete ja enda pesemise võimaluse pakkumine. Nädalas on 200-250 külastajat. Personal on enamasti vabatahtlikud.

Bad-Boll. Kuurorti hoone koos rehabilitatsioonikliinikuga on asutatud 1852. aastal ning 1926. aastal vennastekogudusele üle antud. Kuni tänase päevani on Bad Boll’i vennastekoguduse kirikusaal kuurorti peahoones.

Berliin – Neuköln.  Laste päevahoid on kirikusaaliga ühel krundil, seda aitab pidada Neukölni evangeelne kirikuringkond. Muuhulgas pakutakse lastele oaasisarnast rohelist elukeskkonda suurlinna südames. Kogudusel on ka lastering.

Ebersdorf. 1919 aastal loodi lastekodu „ Sonnenschein“ (päikesepaiste), mis asetseb endistes vendade maja töökodades. 1978 aastast on majutusasutus õpilasgruppidele, konfirmantide, laste ja noorte vabaajakeskuseks. Lisaks kaks korterit puhkajatele. Alates 2018. aastast on maja kohaliku koguduse ülalpidamisel.

Gnadau. Evangeelne Zinzendorf kool on avatud endises vendade majas. Kooli juured on 1781. aastal rajatud poiste ja tütarlaste koolis.

Herrnhaag.  Noorteprojekt, mis on ellu kutsutud Herrnhaagi sõprade ühingu ja Wetterau regiooni poolt 2000 . aastal.
1981. aastal moodustati Herrnhagi sotsieteet, mis pakub erinevate probleemidega inimestele ajutist elamisvõimalust.

Herrnhut. Evangeelsed Zinzendorfkoolid on  moodustatud lastevanemate initsiatiivil 2005. aastal, kui riiklik gümnaasium kohapeal suleti. Praegu on siin põhikool ja gümnaasium ja Herrnhuti Diakoonia erivajadustega õpilaste kool.
Konverentsi - ja majutuskeskus „Komensky“ on rajatud 1976 aastal kui Vennaste Uniteedi koolituskeskus. Kirik ja diakoonia kasutavad ruume erinevate ürituste korraldamiseks. Samuti on võimalused perepuhkuse veetmiseks ja gruppide vastuvõtmiseks.
Asutus Herrnhut’i Diakoonia on tegev erinevates paikades. Tema eelkäija on 1977 aastal Herrnhut’is loodud Johann Amos Comenius’e keskus vaimse puudega lastele ja noortele. Keskus loodi ajal mil sellise puudega lapsi ei õpetatud. Asutuse töövaldkonnad on eakate ja erivajadustega inimeste hoole, haridus, laste ja noortetöö, hospiitsi-  ja palliatiivtöö.

Kalna (Lätis)  Christian David’i kool on rajatud 1991 aastal ühe luteri kiriku pastoripaari poolt. Esimene mitteriiklik kool taasiseseisvunud Läti Vabariigis võttis vastu 60 last.
Internaatkool, ühine praktiline töö, vaimulik keskkond, vabad õppevormid, oikumeeniliselt avatud. Alates 1999 aastast on pikaajaline koostöö Vennaste Uniteediga.

Könidsfeld „Noa laev“ vennastekoguduse evangeelne lastehoid. Koostöö Christoph-Blumhardt’i majaga, kus lapsed saavad ka lõunasöögi.
Vanade – ja hooldekodu Christoph – Blumhardt’i maja avati 1957. aastal. Oluline osa on vabatahtlike tööl. Toetatud elamise ja päevahoolduse pakkumine.
Zinzendorfkoolid, millede eelkäija on 200 aasta tagune tüdrukute asutus. 3 gümnaasiumi, 1 reaalkool, kutsekool ja internaadid. Regulaarselt õpib siin välismaa õpilasi, peamiselt Hiinast.

Neuwied. Tänane evangeelne eakatekeskus avati Herrnhut ’i kvartalis 1971. aastal. Oluline osa on koguduse vabatahtlike tööl. Regulaarselt toimuvad evangeelsed ja katoliku jumalateenistused. Laupäevane laulutund ja pühapäevane jumalateenistus vennaste kirikusaalist kantakse üle.
Herrnhut’i lastemaja on lasteaed koos sõimega. Lasteaed tegutseb aastast 1756. Enamiku laste emakeel ei ole saksa keel. Erilist rõhku pannakse keeleõppele.

Niesky. Lahutamatult  on seotud paikkonnaga diakonisside asutus „ Emmaus“. Ta on loodud 1866. aastal Gnadenfeldis ja aastast 1883 omab keskuse Nieskys. Emmause õdedel oli 20. sajandi keskpaigani leeprahospital Jerusalemmas. Tänapäeval on neil rehabilitatsiooni -keskus Lääne Jordanimaal.
Nieskys asuval keskusel on veel erinevaid asutisi : Vanadekodu, laste päevahoid, toetatud elamine endises emade majas, kutsekool hooldajatele, ambulatoorsed hospiitsi ja palliatiivteenused, statsionaarne hospiits, kus on ka kaks lapsekohta. Emmause haigla koos meditsiinikooliga.

Neugnadenfeld. Lastepäevahoid avati 1952 aastal ühe rahvusvahelise põgenikeorganisatsiooni toetusel.

Tossens. Zinzendorfkool (põhikool ja  gümnaasium), avati 1946. aastal. 1950/51 lisandus internaat, mis töötas kuni 1997. aastani.

Zeist. (Holland) Comeniuse kool on algkool, kus õpivad lapsed alates 4. eluaastast. 1985. aastast asub kool koguduse krundil ja on koguduseeluga hästi seotud. Paljude laste jaoks on see ainuke kontakt kirikuga. Juba 1750. aastal oli siin poistekool.

Carstens, Erdmann. Diakonische Einrichtungen in der Brüder-Unität. HB, 285 Juli/August 2019. Refereeris: L.R.

30.10.19

Reis Herrnhut`i (2. osa)


Konverents algas tervitusteõhtu ja palvusega. Euroopa mannermaal asuvad suuremad kogudused Hollandis ja Saksamaal. Lühitutvustuseks said aga sõna vähemad  - Zürich, Sockholm ja Pühalepa. Rootsi venna tervitusest jäi meelde, et kristlasi on Rootsis 2-4 %, mis on väga, väga  väike arv. Ka vennastekogudus Stockholmis oli väga väike, aga  on suuremaks saamas isikliku kutse ja alfa- kursuste kaudu.
Zürichis on kokkusaamine jumalateenistuseks 2x kuus. On ka armulauaosadus ja koos käiakse piibliringis. Kaks korda aastas  on suuremad kokkusaamised.
Tervituse ütles ka vend Ida-India saartelt, kes on praegu koos perega tööl Genfis.
(Foto: FB/Herrnhuter - Evangelische Brüder Unität - Moravians)
Avaõhtu pantomiim (Foto: E. Carstens)
Õhtupalve kõne osa oli pantomiimina. Konverentsile saabujad võisid tulla koos peredega ja  oli ka lapsi. Mulle tundus, et seetõttu olid palvused nõnda kujundatud, et ka lapsed oleksid kaasatud. Vaimulike kõnede asemel oli pantomiim või õpetlik jutustus igapäevasest elust. Näiteks lugu jõehobusest ja ninasarvikust, kes kohtusid kitsal rajal ning kumbki ei tahtnud teed anda ning muid lugusid.
Kelgutamas (Foto: Andreas Tasche)
Käisin koos Joeliga ka laste rühmas, mis tegevuse vormi poolest sarnanes meie pühapäevakooliga. Erinevus oli ehk tantsimise, kui keeleoskust mittevajava suhtlemisviisi kasutamine.
Teise päeva pealelõunal sõitsid lapsed Zittau loomaaeda ja meie läksime raekotta kohtuma umbes Haapsalu suuruse Zittau linna ülemlinnapeaga. Kuulsime ettekannet elust regioonis, kus kohtuvad kolme riigi- Poola, Tśehhi ja Saksamaa piirid. Zittau on kunagi olnud rikas linn, aga praegu väheneva elanikkonnaga Ida Saksa ääremaa. Isegi ajaloolises kesklinnas on tühje maju ja kortereid. Linnapea, noor ja energiline, end ateistina määratlev, oli väga optimistlik ja tutvustas meid piiriülese koostööga, mis on edu toonud. Siiski nimetas ta mineviku varje, mis ikka ja jälle esile kerkivad. Kuhu selle koostööga kunagi välja jõutakse, seda ta ei teadnud isegi – sõltub üldistest poliitilistest suundumustest. Kohaliku võimu koostöö nn suurte kirikutega eriti sotsiaalvallas on hea, karismaatikutesse suhtus ettevaatlikult.
Zittau raekoda (Autori foto)
Teisel päeval oli kokkusaamine teemal „ Seksuaalse vägivalla ennetamine“ ning õhtul enne palvust kuulasime direktsiooni esindajate sõnavõtte oma vastutusala teemadel.

Kuna konverentsi teema oli dialoog siis oligi enamus üritusest sellise suunitlusega. Dialoog ja meedia. Kuidas kasutada sotsiaalmeediat kogudusetöös, projektid, täiendkoolitused kogudustes. Ettekanded olid ka andmekaitsest ja töökaitsest. Ühel päeval külastasime  Zinzendorf gümnaasiumi uut hoonet.
Pilte Zinzendorf gümnaasiumist (Autori fotod)

Piiblitunnid olid  Uue ja Vana Testamendi teemadel ning võis valida, millise grupiga soovisid liituda. Kasutati erinevaid meetodeid – vestlust, pibliodraamat, piblioloogi.

Viimane täispäev lõppes piduliku õhtusöögiga, mille teise osa moodustasid erinevad kohaletulnute etteasted – flöödiansambel, projektikoor, ühislaulmine, äraarvamismäng ja õhtujutt maast, kus sõnu pidi ostma.
(Foto: FB/Herrnhuter - Evangelische Brüder Unität - Moravians)
Olen väga tänulik, et sain Saksamaale sõita ja sellest konverentsist osa võtta. Kohtasin paljude kenade inimestega ning sain ehk veidike aimu sellest, kuidas vennad mujal elavad. Eriti meeldisid õpetamise meetodid, mille kaudu teemasid käsitleti.
Kuigi oleme mitmeski erinevad oleme siiski kõik vennad Kristuses.

28.10.19

Reis Herrnhut`i (1.osa)


21. kuni 25. oktoobrini toimus Saksamaal Herrnhut ’is, vennastekoguduse keskuses, koguduste töötegijate konverents, mille põhiteema oli dialoog. Kuna ma ei olnud Herrnhut ’is varem käinud ja võimalus avanes, otsustasingi peale aastaid jälle Saksamaad külastada. Oli koolivaheaeg, siis sõitsime koos Joeliga.
Joel Berliini sõitmas
 Tee viis läbi Helsingi Berliini ja sealt rongidega idapoolse Saksamaa lõunanurka, sinna, kus kohtuvad kolme riigi:  Poola, Saksamaa ja Tśehhi piirid. Esimesel päeval saime 2-3 tundi veeta ka Berliinis. Ilm oli päikeseline ja soe. Värskelt niidetud muru lõhn segunes kolletuvate, langevate lehtede lõhnaga.
Berliini müüri asukoht
Brandenburgi värav
 Külastasime Berliini müüri asupaika. Müürist oli seal järgi ainult markeerimisjoon tänaval ja mälestustahvel. Jalutasime Branderburgi väravate juurde, kuhu DDR i ajal mind ei lubatud ja kus siis tõepoolest müür ja vist ka kontrollitud läbipääs oli.
Võitjate üle kohut ei mõisteta???
Berliini kesklinnas on mitu mälestusmärki natsionaalsotsialismiaegsete kuritegude meenutuseks. Ei ole unustatud ka ohvreid, kes Berliini jagava müüri ületamise katsel surma on saanud. Mälestusmärkide läheduses on aga  infotahvlid, mis juhivad tähelepanu sõja võitjate kuritegudele. Mõtlesin, kui tõhus on olnud propaganda, et  Saksa poole ohvritele ei ole kunagi tõsiselt mõelnud.
Riigipäevahoone
Bundestag ja Joel
Käisime ka riigipäevahoone juures, mis taastatuna seisab avarate haljasalade keskel. Esmasel pilgul tundub olevat veel sõjatahmast tuhm, aga klaasist kuppel ja lehvivad saksa lipud annavad tunnistust, et hoone on korras ja kasutuses. Euroopa Liidu lippu hoonel ei märganud.
Berliinis

Berliinis on tore olla. Lapsepõlve mälestused segunevad tänapäevaga ja moodustavad üsna omapärase tundekoosluse.

Vaade Berliinile teletorniga
Palju aega meil ei olnud. Ruttu Burger King’i sööma ja rongile. Piletitega oli paras segadus, sest on kaks erinevat firmat: Saksa raudtee ja Ida Saksa raudtee. Piletimüüjad olid abivalmis ja sõbralikud ning pakkusid alati soodsaima piletivariandi välja.  Berliinist sõitasime Cottbus’i ja sealt teise rongiga peaaegu Zittau’sse. Enne Zittaud pidime minema bussile, kuna raudtee oli remondis. Zittaust Herrnhut ’i saamiseks tuleb jälle buss leida. Sõbralik raudteeametnik selgitas meile võimalused ära, kuidas Herrnhut ’i saada ning õhtul peale 6 olimegi kohal. Aga kuhu minna, selle kohta ei olnud mul aadressi. Ja vaat, tänaval tulevad kaks inimest, piiskop Waas oma abikaasaga, kes on ka meil Pühalepas külas käinud. Nemad ka just sinna teel, kuhu meilgi vaja minna.   
 /järgneb/
(Fotod: erakogu)