Endla tänava palvemajja
oli kogunenud koosolekule just nõnda palju osavõtjaid, et oldi hääletamist
nõudvates punktides otsutusvõimelised. Esindajad Hageri, Nabala, Nissi, Harku
tn, Endla tn ja Pühalepa palvemajast.
Päev algas palvusega, kus
kõneles peavanem Eenok Haamer loosungiraamatus olevat Vana Testamendi
kirjakohta aluseks võttes.
Teiseks saime ülevaate
koguduse elust mineval aastal üldiselt ja
eraldi erinevates palvemajades. Võib öelda, et suuri muutusi meil ei
ole. Liikmeskond on veidi vähenenud. Igavikku on kutsutuid on viis
koguduseliiget. Liikmete arv on 129. Praegu tegutsevad meil palvemajad Nabalas, Hageris,
Kuusalus, Nissis, Pühalepas, Pikaveres, Tallinnas Harku tänaval ja Endla
tänaval. Tõdva palvemaja on EELK Jüri koguduse kasutada ja Saku palvemaja Hageri koguduse kasutada.
Teistest palvemajadest eristuvad linna
palvemajad, kus kooskäimisi on tunduvalt tihedamalt, samuti on ka linna palvemajades sagedasti külalisi. Rohkem
tunde on peetud Nissi palvemajas. Harku
palvemajas võib kuulda ka keelpillikoori mängu ja laulu. Teistes
maapalvemajades on tunnid 1-2 korda kuus. Kuusalus harvemini. Elevust ja mitmeti
mõistmist tekitasid Hageri palvemajas toimunud teatrietendused. Isiklikult
kaldun arvama, et midagi taunimisväärset Hageris ei juhtunud ja “köiel
kõndijad” said omadega hästi hakkama.
Vennastekoguduse tundide
kohta on võimalik teateid saada raamatust
Vaimulikud loosungid.
Kurvastava poole pealt
sai tõdeda, et 1939. aasta segadused vennastekoguduses ei ole aastakümnete möödudes unsustusse vajunud vaid
leiavad ikka ja jälle võimalusi esile tõusmiseks.
Sinodi päevakorras oli ka
punkt – kuidas minna edasi. Arutelu juhatas v Aivo Prükk, kes rääkis
väikegrupitöö kogemustest.
Mõned mõtted:
*grupi suurus – kuni 10
inimest, pigem 5 inimest.
*väljund – meil on koos
hea olla – ei ole piisav.
*tegeleda Piibli
kirjakohtadega, keegi valmistab ette. Sisutihe ettekanne on parem, kui vaba
vestlus.
*“kogemuste jagamine”,
tunnistuste kuulamine.
*kõik peavad sõna saama.
*inimesi häälestada välja
minemiseks.
Sinodil räägiti ka
koguduse liikmeskonnast.
Vennastekoguse
oikumeeniline suund on väljendatud uues põhikirjas. Kogudusse saavad kuuluda
erinevate uskkondade liikmed. Paraku seavad topeltliikmelisusele piirid nii
baptisti-, kui metodistikogudused.
Ka minul on olnud
mõttevahetusi teemal, kes võib kuuluda vennastekogudusse? Kas tänane
vennastekogudus on vaid luterlastele?
Asja selgituseks kaks
punkti vennastekoguduse 2005 aasta põhikirjast.
4.1 Liikmeskonna
moodustavad juba varem kristlikku kogudusse kuuluvad ärganud usklikud, kes
peavad oluliseks ka Vennastekoguduse liikmeks olekut.
2.2 Traditsiooniliselt
toetub Vennastekogudus luterliku kirikuga samadele õpetuslikele alustele,
milleks on Vana ja Uus Testament ja usutunnistuskirjad. Vennastekogudus
tunnistab ristimist ja armulauda. Eriline rõhuasetus on Jeesusel Kristusel,
Tema kannatusel, ohvrisurmal.ja ülestõusmisel. Uustestamentliku üldise
preesterluse printsiibi rakendamise tõttu puudub Vennastekoguduses vaimulik
amet. Usulisi talitusi viiakse läbi iga Vennastekoguduse liikme oma koguduses.
Põhikirjast nähtub, et
liikmeskonna moodustavad juba varem kristlikku kogudusse (millisesse, ei ole
nimetatud) kuuluvad ärganud usklikud.
Samas on meie koguduse
õpetuslikud alused samad, mis luterlikul kirikul.
Kogudusevanem tuletas
meelde, et peaksime seda kalliks, kui oleme lastena ristitud. Meid kõiki on
Jeesus kutsunud. Kui me ei ole valmis, siis otsigem, et oleksime häälestatud.
Oodakem enne, kui meid läkitatakse.
Vennastekogudus koosneb
hajali liikmetest. Seetõttu oli hea kohtuda mitmete vendadega, keda tavaliselt
ei kohta.
Õed olid sinodile
kogunenutele katnud rikkaliku laua, kelledele siinkohal suur tänu.
Tänu Jumalale, et kogudus
on olnud hoitud ja võime uude aastasse minna.
Lõpetuseks veel teade koguduse suvepäeva kohta.
Nimelt on kõik oodatud, kui Jumal lubab,
sel aastal 9 juunil Hiiumaale, Pühalepa palvemajja, vennastekoguduse
suvepäevale.
