Piiblitund Pühalepa palvemajas iga kuu esimesel teisipäeval kell 18.00
Palve- ja laulutund Pühalepa palvemajas iga kuu kolmandal teisipäeval kell 18.00, peale palvetundi osaduskohv.

2.9.16

Vennastekoguduse õdede grupi väljasõit 20. augustil 2016

Eesti Evangeelse Vennastekoguduse Endla palvelas koguneb regulaarselt kord kuus õdede grupp, kus kohaletulnud õed jagavad oma kogemusi, õpitakse Piiblist mõnda kirjakohta paremini tundma, lauldakse ja palvetatakse. Juba traditsiooniks on saanud, et kord aastas, mõnel suvekuul korraldatakse väljasõit mõnda ilusasse ja põnevasse kohta. Väljasõidu eesmärgiks on lihtsalt veeta koos aega, tutvuda mõne põneva paigaga ja pisut koos ka Jumalat otsida. Sellel aastal valisime väljasõidu kohaks Juuru.
Teekonda alustasime Endla palvemaja juurest kolme autoga ja esimene peatuspaik oli Juuru kirik, mille juures ootas meid armas noor vennastekoguduse vend ning ühtlasi EELK Juuru Mihkli koguduse kirikuteenija Kalev Kask. Eelneva kokkuleppe kohaselt oli v Kalev lubanud teha väikese ülevaate Juuru kiriku ajaloost. Nii mõnigi eakam reisikaaslane kinnitas hiljem, et on oma pika eluea jooksul paljudes kirikutes käinud ja mitmeid tutvustusi kuulnud, kuid nii huvitaval, sisukal ja meeldejääval ekskursioonil polegi osalenud. Väga kogetav oli see, et Kalev Kask ajaloolasena on ise kiriku ajalugu uurinud ja iga detail nii kirikus sees kui ka kirikuaias olid talle tuttavad ja ta oskas nende eripära kenasti välja tuua. Näiteks faktid, et Juuru kiriku kantsel toetub ainult puidust Moosest kujutavale skulptuurile või et kantslit kaunistavad evangalistide figuurid ja nende all olevad nimed on segamini läinud. Kui sellistele detailidele tähelepanu poleks juhitud, siis ei oleks keegi osanud neid põnevaid asju üldse märgata. Muljet avaldasid ka vitraažaknad kahelpool altarit. Ühel oli kujutatud Peetrus ning teisel Johannes. Kuna 1895-st aasatast pärinevad vitraažid olid mõni aeg tagasi renoveeritud, siis  nad lihtsalt tõmbasid tähelepanu oma kirgaste värvidega.
Peale kiriku sisemusega tutvumist läks üks reisikaaslastest, Urve Aun, üles oreli taha ja nii kuulsime võimsa pilli kauneid helisid ja saime koos mõned laulud laulda.
Kui kirikuga oli tutvutud ja laulud lauldud, siis jätkus teekond kirikuaias, kus silma jäid põnevad kivist rõngasristid, millest üks pärines lausa 17. sajandist. Samuti uurisime lõunavära kohal asetsevat päikesekella ja tahtsime kindlaks teha, kas see ikka õiget aega näitab. Aga otse loomulikult ei tunne päikesekell suveaega.
Edasi mahutasime end taas autodesse ja tegime väikese sõidu kunagi Vennastekogudusele kuulunud Juuru palvemaja juurde. 
Paar aastat tagasi müüdi suur palvemaja erakätesse, kuna ei jätkunud jõudu ega vahendeid selle kordategemiseks ning hooldamiseks. Maja juurde jõudnud, avastasime, et uus pererahvas on kohal ja kahtlesime, kas meid lubatakse maja lähemalt silmitseda. Tegelikult aga osutus sealolnud noor perekond väga külalislahkeks, pereema kutsus meid isegi majja sisse, kus saime näha hoone praegust olukorda. Kurb, et kunagi paljudele inimestele armas ja hästi hooldatud palvekoda oli ajahamba poolt puretud ja ei korterid, villatööstus ega kanala, mille kasutuses maja peale koguduselt äravõtmist oli, ei aidanud hoone säilimisele kaasa. Praegune omanik on oma õlule võtnud tohutu suure töö, et maja katust ja sisemust kohendada ja tagada hoone püsimajäämine.
Märkamatult olid tunnid läinud ja saabus aeg koguneda Juuru kirikule kuuluva kogudusemaja õue, kus ootas meid õunapuude alla valge linaga kaetud laud. 
Saime rohkete andidega keha kinnitada, veel koos osaduses olla, palvetada ja laulda. Sealgi oli meid vastu võtmas armas vend Kristjan Paju, kes tegi meile ringkäigu majas. Seejärel asutasime end tagasiteele Tallinna.
Kokkuvõtteks jäid osalejad väljasõiduga väga rahule ja olime tänulikud koosveedetud aja, uute teadmiste ja suurepärase vastuvõtu eest ning rõõmustasime, et Jumal kinkis meile ka suurepärase ilma ning kordamineku.
Õde Maie Takel