Piiblitund Pühalepa palvemajas iga kuu esimesel teisipäeval kell 18.00
Palve- ja laulutund Pühalepa palvemajas iga kuu kolmandal teisipäeval kell 18.00, peale palvetundi osaduskohv.

8.4.13

MÄRKMEID VENNASTEKOGUDUSE SINODIST

6. aprillil oli mul võimalus viibida Tallinnas, Harku tänava palvemajas, vennastekoguduse aastakoosolekul. Nagu tavaks algas koololek jumalateenistusega, palve ja lauluga.
Esimesena rääkis kogudusevanem keerulisest olukorrast kirikus ja vennastekogudusest selle valgel. Nagu näha, kuulda on meie kirikus viimase aja teemaks ja konflikiks suhtumine vabamüürlusesse. Minule ennekogematu on selle juures, et lahendusi, liitlasi otsitakse kirikust väljapoolt. Seda tunnistavad õpetajate avalikud sõnavõtud päevalehtedes, televisioonis, raadios. Olles tavaline kirikuline paneb see mind ja arvan, et teisigi nagu tõmbetuule kätte kohas, kust otsin rahu ja turvalisust. Eks kogudusedki koosne küll vaid inimestest ja töötegijate ning õpetajategi kaaslane on ühtlasi see vana Aadam. Siiski on usklike inimeste kuulumine organisatsioonidesse nagu vabamüürlus väga küsitav. Kui ei olekski otseselt võõra, sünkretistlikul õpetusel seisva ühendusega tegemist siis oleks küsimus - kas ma peaksin oma soove, unistusi, salaunelmaid vms realiseerima, mõtlemata mida see kogudusevendadele või üldisemalt kaasa toob. Kas me peaksime iga hinna eest oma õigusi teostama ja sellega olukordi tekitama, kus isegi vaiksel nädalal on keskne mitte ristiusu peasündmus vaid oma õiguse otsimine. Harku palvemajas jäi mulle küll mulje, et kristlaste vabamüürlusse kuulumine ei leia meie  koguduses tunnustust.
Peavanema kõne koguduse jumalateenistusel tugines loosungiraamatus antud laupäevastele kirjakohadele: 
 Ka edaspidi olen ma seesama ja ükski ei päästa minu käest. Mina teen ja kes saaks seda takistada? /Js 43,13 Kristus ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas. /Kl 1,17
·       Soovime küll, et elu oleks rõõmus ja särav ning kurvastusest ei taha me kuulda, aga elu on paraku midagi muud. Selles maailmas, kus liigub ringi ka saatan, riietatuna valgusingli riideisse kogeme sageli tema rünnakuid. Palugem vaimude äratundmise andi, et oleksime võimelised vahet tegema heal ja kurjal.
·       Peaksime püüdma ka sinna poole, et meie kogudus suureneks. Samas peavad tegevussuunad olema õiged, et meie tööd ei hinnataks kord õlgede sarnaseks, mille tuli hävitab.
·       Ärkamine ei ole planeerimine ja tegevuskavade koostamine vaid Jumala Vaimu töö.
·       Alles seal saab midagi uut olema, kus inimene on võimeline pattu tunnistama ja andeks paluma. Eneseimetlusel puudub Jumala õnnistus.
·       Kui Jeesus Kristus on keskmes siis sa räägid ja sellel on tähendus. Enne ei juhtu midagi, kui vennastekogudus ise verevarju ei otsi.
·       Otsuse meie kohta, kui vagad me oleme, annab Jumal.
·       Mitte mina ei ole teinud, aga tänu Jeesusele, et Sa oled arvanud mind vääriliseks vastu võtma seda, mida Sa oled mulle anda tahtnud.
·       Kõik püsib koos Kristuses, mitte jumala usus.
·       Kas usutakse ka karistavat Jumalat? Kolgata mäel kuulutati pääsemist vaid ühele röövlitest. Meie aeg tahaks pääsemist ka sellele, kelle viimane sõna on Jumala needmine. Kas peaksime Jumala kohtu ära kaotama? Ei, ainult Kristuse veri saab meid kaitsta.
·       Ilma Jeesuse vereta ei ole kristlust.
·       Sõna patt on jäänud võõraks. Aga vaid need saavad koos Jumala paradiisi, kes on päästetud.
Need on mõtted peavanema kõnest.

Sinodi koosoleku esimeses osas kuulasime ülevaateid palvemajade tegevusest. Läinud aastal on kutsutud igavikku kaks koguduseliiget ja aastalõpu seisuga oli koguduse liikmete arv 140.Töö toimub palvemajades vabatahtliku heategevuse alusel. Palvetagem selle pärast, et Jumal kutsuks oma riigi tööle uusi kuulutajaid!
Nagu eelnevatelgi aastatel toimus korrapärane tegevus 10 palvemajas. Rahvarohkemad on Tallinnas asuvad Endla tänava ja Harku tänava palvemajad. Nendes palvemajades toimuvad tunnid igal nädalal ja on ka nädalasisesed tunnid. Ka Nissi palvemajas on tunnid igal nädalal. Teistes maapalvemajades (Kuusalu, Hageri, Nabala, Pikavere, Rapla, Tõdva, Pühalepa) kogunetakse 1 või 2 korda kuus. Lisaks on korraldatud erinevaid suuremaid kokkusaamisi – aastapäevad, laagrid.
Eelmisel aastal on tööd alustatud Pärnus, kus vastutavaks õeks on Tiina Janno. Pahkla palvemajas alustatud tunnid on praegu peatatud, kuna ümbruskonna rahva hulgas ei leidunud soovijaid. Tõsine kiri oli edastatud Rapla vennalt Kalju Kukelt. Rapla koguduse tundides on osavõtjate hulk jäänud väga väikseks. See on ka meie igaühe osa -  palvetada selle pärast, et Jumal varjaks ja hoiaks vendade tööd Raplas, annaks jõudu ja rõõmu.
Nabala palvemaja on möödaläinud aastal saanud uue välisilme põhjaliku remondi kaudu. Tõid on rahastatud annetajate ja projektide abil. Ka Hageri palvemaja katus, mis sai tugevasti kannatada on jällegi taastatud.
Nagu igal aastakoosolekul nõnda ka sel korral kuulati läinud aasta eelarve täitmise aruannet ja võeti vastu järgmise aasta eelarve. Mõttevahetus arenes eelarve tasakaalu küsimuses. Loodetavasti suudetakse lähiaastatel kulud ja tulud tasakaalustada. Selleks saame kõik kaasa aidata, kui mõtleme enam ka koguduse majandusliku toimimise peale ning suurendame oma annetusi. Ja ikka rõõmsa meelega. Tänu neile, kes eelarve tasakaalustamise pärast on muretsenud ja sõna võtsid.
Ka sellel aastal tahetakse pidada vennastekoguduse suvepäev. Sel korral oodatakse kõiki juunikuus Kuusalusse. See on võimalus, mida võiks ikka kasutada, et olla osaduses ühise kogudusena.
Sinodipäeva hea kordamineku eest olid hoolitsenud õed, kes katsid rikkaliku lõunalaua. Tänan ka omalt poolt Harku rahvast ja õdesid- vendasid, kes korraldamisraskusi kandsid. Hea oli seal olla ja kokku saada inimestega, keda aastaid või kuid ei olnud kohanud. Soovin Jumala õnnistust Harku palvemajale ja kogu meie kogudusele.
L.R. Pühalepast
(foto Harku tn. palvemaja FB lehelt)