Esimesena rääkis kogudusevanem
keerulisest olukorrast kirikus ja vennastekogudusest selle valgel. Nagu näha,
kuulda on meie kirikus viimase aja teemaks ja konflikiks suhtumine
vabamüürlusesse. Minule ennekogematu on selle juures, et lahendusi, liitlasi
otsitakse kirikust väljapoolt. Seda tunnistavad õpetajate avalikud sõnavõtud
päevalehtedes, televisioonis, raadios. Olles tavaline kirikuline paneb see mind
ja arvan, et teisigi nagu tõmbetuule kätte kohas, kust otsin rahu ja
turvalisust. Eks kogudusedki koosne küll vaid inimestest ja töötegijate ning
õpetajategi kaaslane on ühtlasi see vana Aadam. Siiski on usklike inimeste
kuulumine organisatsioonidesse nagu vabamüürlus väga küsitav. Kui ei olekski
otseselt võõra, sünkretistlikul õpetusel seisva ühendusega tegemist siis oleks
küsimus - kas ma peaksin oma soove, unistusi, salaunelmaid vms realiseerima,
mõtlemata mida see kogudusevendadele või üldisemalt kaasa toob. Kas me peaksime
iga hinna eest oma õigusi teostama ja sellega olukordi tekitama, kus isegi
vaiksel nädalal on keskne mitte ristiusu peasündmus vaid oma õiguse otsimine. Harku
palvemajas jäi mulle küll mulje, et kristlaste vabamüürlusse kuulumine ei leia
meie koguduses tunnustust.
Peavanema kõne koguduse
jumalateenistusel tugines loosungiraamatus antud laupäevastele kirjakohadele:
Ka edaspidi olen ma seesama ja ükski ei
päästa minu käest. Mina teen ja kes saaks seda takistada? /Js 43,13 Kristus ise
on enne kõike ja kõik püsib koos temas. /Kl 1,17
· Soovime küll, et elu oleks rõõmus ja särav ning kurvastusest ei taha me
kuulda, aga elu on paraku midagi muud. Selles maailmas, kus liigub ringi ka
saatan, riietatuna valgusingli riideisse kogeme sageli tema rünnakuid. Palugem
vaimude äratundmise andi, et oleksime võimelised vahet tegema heal ja kurjal.
· Peaksime püüdma ka sinna poole, et meie kogudus suureneks. Samas peavad
tegevussuunad olema õiged, et meie tööd ei hinnataks kord õlgede sarnaseks,
mille tuli hävitab.
· Ärkamine ei ole planeerimine ja tegevuskavade koostamine vaid Jumala
Vaimu töö.
· Alles seal saab midagi uut olema, kus inimene on võimeline pattu
tunnistama ja andeks paluma. Eneseimetlusel puudub Jumala õnnistus.
· Kui Jeesus Kristus on keskmes siis sa räägid ja sellel on tähendus. Enne
ei juhtu midagi, kui vennastekogudus ise verevarju ei otsi.
· Otsuse meie kohta, kui vagad me oleme, annab Jumal.
· Mitte mina ei ole teinud, aga tänu Jeesusele, et Sa oled arvanud mind
vääriliseks vastu võtma seda, mida Sa oled mulle anda tahtnud.
· Kõik püsib koos Kristuses, mitte jumala usus.
· Kas usutakse ka karistavat Jumalat? Kolgata mäel kuulutati pääsemist vaid
ühele röövlitest. Meie aeg tahaks pääsemist ka sellele, kelle viimane sõna on
Jumala needmine. Kas peaksime Jumala kohtu ära kaotama? Ei, ainult Kristuse
veri saab meid kaitsta.
· Ilma Jeesuse vereta ei ole kristlust.
· Sõna patt on jäänud võõraks. Aga vaid need saavad koos Jumala paradiisi,
kes on päästetud.
Need on mõtted peavanema kõnest.
Sinodi koosoleku esimeses osas
kuulasime ülevaateid palvemajade tegevusest. Läinud aastal on kutsutud igavikku
kaks koguduseliiget ja aastalõpu seisuga oli koguduse liikmete arv 140.Töö
toimub palvemajades vabatahtliku heategevuse alusel. Palvetagem selle pärast,
et Jumal kutsuks oma riigi tööle uusi kuulutajaid!
Nagu eelnevatelgi aastatel toimus
korrapärane tegevus 10 palvemajas. Rahvarohkemad on Tallinnas asuvad Endla
tänava ja Harku tänava palvemajad. Nendes palvemajades toimuvad tunnid igal
nädalal ja on ka nädalasisesed tunnid. Ka Nissi palvemajas on tunnid igal
nädalal. Teistes maapalvemajades (Kuusalu, Hageri, Nabala, Pikavere, Rapla,
Tõdva, Pühalepa) kogunetakse 1 või 2 korda kuus. Lisaks on korraldatud
erinevaid suuremaid kokkusaamisi – aastapäevad, laagrid.
Eelmisel aastal on tööd alustatud
Pärnus, kus vastutavaks õeks on Tiina Janno. Pahkla palvemajas alustatud tunnid
on praegu peatatud, kuna ümbruskonna rahva hulgas ei leidunud soovijaid. Tõsine
kiri oli edastatud Rapla vennalt Kalju Kukelt. Rapla koguduse tundides on
osavõtjate hulk jäänud väga väikseks. See on ka meie igaühe osa - palvetada selle pärast, et Jumal varjaks ja
hoiaks vendade tööd Raplas, annaks jõudu ja rõõmu.
Nabala palvemaja on möödaläinud
aastal saanud uue välisilme põhjaliku remondi kaudu. Tõid on rahastatud
annetajate ja projektide abil. Ka Hageri palvemaja katus, mis sai tugevasti
kannatada on jällegi taastatud.
Nagu igal aastakoosolekul nõnda ka
sel korral kuulati läinud aasta eelarve täitmise aruannet ja võeti vastu
järgmise aasta eelarve. Mõttevahetus arenes eelarve tasakaalu küsimuses.
Loodetavasti suudetakse lähiaastatel kulud ja tulud tasakaalustada. Selleks
saame kõik kaasa aidata, kui mõtleme enam ka koguduse majandusliku toimimise
peale ning suurendame oma annetusi. Ja ikka rõõmsa meelega. Tänu neile, kes
eelarve tasakaalustamise pärast on muretsenud ja sõna võtsid.
Ka sellel aastal tahetakse pidada
vennastekoguduse suvepäev. Sel korral oodatakse kõiki juunikuus Kuusalusse. See
on võimalus, mida võiks ikka kasutada, et olla osaduses ühise kogudusena.
Sinodipäeva hea kordamineku eest olid
hoolitsenud õed, kes katsid rikkaliku lõunalaua. Tänan ka omalt poolt Harku
rahvast ja õdesid- vendasid, kes korraldamisraskusi kandsid. Hea oli seal olla
ja kokku saada inimestega, keda aastaid või kuid ei olnud kohanud. Soovin
Jumala õnnistust Harku palvemajale ja kogu meie kogudusele.
L.R. Pühalepast
(foto Harku tn. palvemaja FB lehelt)