Vennastekoguduse sinod

Selle aasta juuni alguses toimus Saksamaal Vennastekoguduse Euroopa mannermaa provintsi korraline sinod. Osalejaid oli 10 euroopa riigist ja Tansaaniast.

Sinod arutab koguduse aktuaalseid küsimusi ja võtab vastu otsuseid, samuti valib direktsiooni liikmed. Kokku tullakse üle aasta, erinevates kohtades. Järgmine sinod toimub Zeist´is (Holland).

Kuidas alustada sinodit? Ikka laulutunniga. Laulud kõlasid hollandi, tsehhi, inglise, kisauheli, eesti, … keeles.

Vend Peter Vogt ütles oma avasõnas muuhulgas: „ Järgnevatel päevadel oleme koos teel. Sealjuures me ei ole üksi. Me koguneme Jeesuse Kristuse nimel ja loodame, et Ta on meie keskel.“

Kuna sel korral oli sinodi saadikute hulgas rohkem „uusi“, peatuti põhjalikumalt koosoleku töö korralduslikel küsimustel.

Pühapäeva hommik oli pilvine ja vihmane. Peale vaimulikku koosolekut oli näha üksikuid päikesekiiri. Terve päev oli jaheda tuule, vihmahoogude ja vähese päikesepaistega.

Tervitusi tõi sinodile Königsfeldi bürgermeister Friz Link, kes meenutas, et sinod on peale 1965. Ja 1992. aastat kolmandat korda Königsfeldis. Sel aastal on kohalikul kogudusel ka kolm sünnipäeva – 200 aastaseks saavad kirikukoor, pasunakoor ja kirikusaal.

Tervitus oli ka EKD (Saksa Evangeelne Kirik) poolt.

Sellel sinodil sai hääleõiguse Albaania. Albaania vennad ühinesid euroopa provintsiga 2010. aastal.

Esmaspäev on jälle sajune. Peale lõunat oli küll veidi päikest.

Sõna said külalised. Pastor Volker Fritz Badeni maakirikust, kes  rääkis arengutest oma kirikus. Hubert Bouz Ühendusest Kristlikud Kirikud Baden-Würtenbergis rääkis  -personal, ressursid ja planeerimine koguduseteenimises ja noortetöös.

Päeva lõpus tervitasid vennastekoguduse noored ühe lühifilmiga, mis  oli tehtud varakevadel Neudietendorfis. Kohapealse koguduse noored kutsusid külalisi  värskelt remonditud keldriruumi, mis on nende oma ruum.

Külalisena Ülemaailmsest Vennaste Uniteedist rääkis vend Clement Mwaitebele Tansaania lõunaprovintsist. Ta tõi tervitusi 580 000 tansaania õe-venna poolt, kes meie eest palvetavad. Venna sõna sinodile oli – pidage silmas, mida Jeesus soovis. Tema peab olema keskmes.

Vend Wolfgang Schaible, koolivalitsuse juhataja Zinzendorf koolidest Königsfeldis tervitas koolijuhtkonna nimel. Koolides on 1 100 õpilast. Koolid juhatavad usu juurde, aga me ei taha sundida. Muidugi loodame, et seemned, mis me siin külvame, ka tärkavad.

Pastor Daniel Matjeke Tsehhist tõi tervitusi Böömi Vendade Evangeelselt Kirikult. Ta meenutas meid siduvat ühist ajalugu. Sidemed kirikute vahel on ka täna tihedad.

Vennastekogudus on laulev kogudus ja käesolev sinod on selle tunnistaja. Istungid algavad ja lõpevad lauluga. Laul ühendab ka erineval seisukohal olevaid. Just raskete väitluste eel ja järel on näha, kuivõrd oluline on laul ja palve, mis toob esile selle, mis meid seob, mis on meile ühine.

Õhtupalves meenutati meie mannermaa provintsi taasühinemist 20 aastat tagasi. Just Königsfeldis toimus ida ja lääne ühine koosolek. Ka meenutati Eesti vendade liitumist 20 aasta eest. Imeks arvati seegi, et meil on täna Zinzendorf gümnaasium Herrnhutis . See on üks suur kingitus, et me saame jälle üks olla, ilma ida-lääne piirita.

Tervituse ütles vend Eenok Haamer, kes koos tõlk, õde  Katrin Krienitziga peatselt koduteele asumas. Nähtavasti on see EEVK peavanemale viimaseks sinodiks.

Neljapäeva hommik tõi mureliku  teate, üks protokollija oli pidanud öö veetma Villingeni haiglas. Sinodi liikmed külastasid venda lõunapausi ajal. Esimesed uuringud näitasid, et suuremaks muretsemiseks pole põhjust.

Rootsi vendade poolt tervitas vend Mike Boije Göteborgist. Ta rääkis Göteborgi koguduse sotsiaal- ja misjonitööst. Vend oli esimest korda sinodil ja kõige rohkem rõõmu pakkusid talle koosolekute vaheajad, kus sai palju uusi inimesi tundma õppida ja sidemeid luua. See oligi rootsi venna jaoks olulisim sellel sinodil.

Kolm vennastekoguduse piiskoppi ei saanud tervislikel põhjustel sinodi töös osaleda. Theodor Gill, Henning Schlimm saatsid sinodile tervituse, vend Helmut Reichel külastas sinodi juhatust ja ütles samuti tervituse.

Püha Õhtusöömaaja pühitsemisega lõpetati selleaastane sinod Königsfeldis. Viimasel päeval külastas sinodit Badeni maapiiskop Ulrich Fischer. Muuhulgas meenutas ta ka 600 aasta möödumist Konstanzi kontsiilist (1415), mis seob Badeni maakirikut ja Vennaste Uniteeti. 1415. aastal põletati tuleriidal Tsehhi reformaator Jan Hus. Vend Theodor Clemens (Bad Boll´ist) tänas piiskopi viitega ühele surinaami laulule –„kui sajab on see erilise õnnistuse aeg“. Siin Königsfeldis sadas palju, see on märk õnnistusest siin Badenis.

Südamlikult tänati vendasid, kellede teenistusaeg uniteedi juhtivates ametites lõppes. Sealhulgas vend Wolfgang Schmidt´i, kes oli ametis alates 1975.aastast. Sinod lõppes palve ja lauluga „Masithi“

Ametlikku teadet sinodist saab lugeda järgmisest „Herrnhuter Bote“ numbrist.

/Thomas Przyluski rikkaliku pildimaterjaliga ülevaadetvennastekoguduse sinodist Königsfeldis, mis ilmus uniteedi kodulehel refereeris L.R/

Tänu ja rõõmuga saame alljärgnevalt avaldada ka meie peavanema Eenok Haameri lühikese ülevaate Vennastekoguduse sinodist Saksamaal:

2.-9.juunini toimus Ülemaailmse Herrnhuti Vennastekoguduse Euroopa mandrimaa sinod Saksamaal Königsfeldis Schwarzwaldis. Eesti Evangeelse Vennastekoguduse esindajatena viibisid seal 1.-7.juuni hommikuni allakirjutanu Eenok Haamer ja Katrin Krienitz. K. Krienitz oli tõlgi ülesannetes, et saaksin ka peentest nüannsidest aru ja võiksin seisukohti esitada täpselt. Kuna ma ei oska saksa keelt liiga hästi.
Kaks  teemat olid tähtsamad - Leitbildi s.t. Juhtpildi kindlaks vormimine ja homopartnerite kooselu kiriklik õnnistamine. Leitbild kujutab endast reeglite välja kujundamist, mis peaks nähtavale tulema vennastekoguduse liikmete käitumises ja suhtlemises ümbritseva keskkonnaga. Selle normistiku üle arutlemine hakkas tunduma mulle uue usutunnistuse vormimisena. Selle peale ütlesin, et teie ei tee ju uut usutunnistust. Mille järel keegi neist kujundajatest ütles, et olen teinud õige märkuse ja nad püüavad seda arvesse võtta. Olen arusaamisel, et ei ole võimalik usklike elu normatiivide kehtestamise kaudu laitmatuks muuta. Meie elus peaks kajastuma see, missugune on meie läbikäimine ja vahekord elava Jumalaga ja kas me oleme pattu kahetsedes ja andeksandmist Temalt vastu võttes uuenemist kogenud. Kui see ühendus puudub, siis ei aita ka parim normistik.
Homopartnerite kooselu õnnistamise probleem oli teine, mis kirgi kergitas. Algul tundus nagu oleks enamik sinodist osavõtjatest selle poolt. Kuid püüdsime rääkida võimalikult paljude inimestega ja selgus, et see pole nii. Ainult on neid, kes ei julge seda otse välja ütelda, et nad on vastu. See hirm pani mind mõtlema. Kas sellist otsust võetaksegi vastu sellepärast, et kardetakse, mida maailm meist mõtleb. Ütlesin oma lahkumiskõnes, et hirm on patt, sest kardame erineda ilmalikust suunast. See tuleb sellest, kui Jeesus Kristus pole meie elu alus. Tema läks ristile, sest maailma ei saanud Tema suunda määrata, aga Tal tuli täita ülesanne, milleks oli Ta siia maailma saadetud. Tema annab ka meile jõudu, et suudame selle maailma meelsuse rünnakutele vastu panna.
Olime tänulikud, et leidsime väga tugevaid toetajaid. Külalisena oli sinodil Tansaania vennastekoguduse kirikute president Clement Mwaitebele. Temaga leidsime ühise keele. Saksamaal on vennastekoguduse liikmeid 5800. See president ütles, et tema seisab kiriku eesotsas, millesse kuulub 100 050 liiget ja nemad on vastu igasugusele homopartnerite õnnistamisele ja kui keskus seda otsustab, siis nad lahkuvad ühendusest. Ka Läti esindajad olid vastu ja kinnitasid, et nad on sama meelt nagu eestlased.Meie arusaamine on, et ristiinimestena me ei saa joosta selle maailma ettekirjutuste järele. Sellepärast panen südamele kõigile, kes ohtu näevad, palvetage, et Jumalariik jääks meie keskel ja kogu maailmas püsima. Kui Jumal on meie poolt, kes saab olla siis meie vastu.

Eenok Haamer

Vennastekoguduse peavanem