30. ja 31. juulil 2011.a. oli meil võimalus külastada hiidlaste kutsel Pühalepa palvemaja, kirikut ja palju teisi paiku. Suurde bussi kogunes meid laupäeva hommikul 33 vennastekoguduse õde-venda ja ka teisi sõpru. Paljudel olid kaasas lapsed. Saime kaela korraliku paduvihma, mis tekitas parasjagu elevust. Oli ka ju öö läbi vihma sadanud. Väänasime riided kuivemaks ja jätsime selle vee all olevate tänavatega linna maha. Sõit läks Rohuküla poole. Bussijuhiks oli meie sõber Martin, kellega ennegi palju rännatud. Laulsime bussis kogu tee, et päike tuleks välja. Pühalepas ainult tibutas veel natuke ja õhtuks oligi ilm ilus.
Jõudsime rõõmsatena pool 12 Pühalepa kiriku juurde, kus ootas meid vend Lui Remmelg. Tal olid kaasas pojad Taaniel ja Tobias. Lui viis meid Ametikooli ühiselamusse, kuhu oli ette nähtud enamuse majutus. Enamuse seepärast, et Kiiskülad ja Remmelgad pakkusid majutust ka oma kodudes.
Inimesed said oma asjad ära panna ja kogunesime jällegi bussi, et matka jätkata. Esimesena peatusime pisikeses Käina kogudusemajas, kus ootas meid õde Selma Kadak, et sealset tööd tutvustada. Laulsime seal ühes koos „Õnnista ja hoia“. Käisime ka Käina kiriku varemetes, kus toimuvad lageda taeva all suvisel ajal jumalateenistused.
Jõudsime Luguse palvemajja. Vihm oli üle. Pidasime palvemajas pikniku, jagasime ühisele lauale kaasatoodud annid. Perekond Martin oli korrastanud palvemaja ja toonud meile ka Kärdlast allikavett. Seda, mis meie ühisest söögilauast pärast üle jäi, tundus olevat küll 12 korvitäit. Laulsime ka seal mitu laulu. Lui pojad Taaniel ja Tobias viisid meid mööda kitsast treppi ülemisse tuppa. Millise uhkustundega näidati meile oma pühapäevakoolis tehtud töid ja jutustati võidu, mida nad seal kõik teevad.
Tegime ringsõidu ümber Kassari saare, käisime iidses Kassari kabelis, kust ei tahtnud kuidagi ära tulla, vaimsus oli nii hea. Seal laulsime mitu laulu. Kabel meenutas natuke Sutlepa kabelit Vabaõhumuuseumis, sest ka Kassaris ei ole elektrit vaid kõik toimub küünlavalgel. On siis ka mõistetav, et just seal armastavad pruutpaarid laulatamas käia.
Oli aeg tagasi minna Pühaleppa. Palvemajas algas kell 17.00 kuulutuskoosolek, mida juhatas vend Lui Remmelg. Peakõnelejaid oli kaks - Aldur Vunk Pärnust Immaanueli kogudusest, kes rääkis vennastekoguduse liikumisest Eestimaal ja Aare Kimmel, kes pidas jutluse Fl 3:12-16 põhjal. Tema jutluse tekst on seda väärt, et selle toome eraldi ära. (vt. eelmist postitust) A. Kimmel alustas palvega ja tema jutlus lõppes palvega ning ühise „Meie Isa palvega“. 
Vahele kuulsime väga heal tasemel ansamblilaulu. Ansamblit juhatas Merle Adelman. Nad õppisid need laulud eelmisel aastal ja nüüd tuletasid meelde ning laulsid uuesti välja. Regulaarselt nad ei pidavat koos käima. Laulud olid: spirituaalid „Sügav jõgi“, „Järgne mul“, „Jakobi redel“, „Kuule, kes koputab…“, „Olen rändur“.
Koosoleku lõpus võttis sõna veel Enno Tuulik, Hilleste koguduse pastor. Ta rääkis Hiiumaa palvemajade ajaloost ja sellest, et suvekuudel on seal veelgi elu, aga talvekuudel jääb kõik vaikseks. Ta kutsus inimesi hommegi tulema Hilleste palvemajja, kus toimub palvemaja 87. aastapäeva jumalateenistus. Lõpuks laulis kogudus ühiselt laululehtedelt (Vaimulikud laulud nr 470) „Kõik tõotussõnad on „jah“ ja „aamen“.
Kõiki koguduse laule saatis harmooniumil Kristi Ugam.
Sel õhtul tegid meie kõigi südamed soojaks need oraanžides värvides rättide ja pluusidega lapsukesed, kes seal samas Luguse ülemises toas pühapäevakoolis käivad. Nende laul ja pillimäng oli nii liigutav, lapsed ise nii naerusuised, et neid kuulates ja vaadates ei saanud keegi jääda külmaks. Oli kohe näha, kuidas Hiiumaal panustatakse lastesse, õpetades neid maast madalast Jeesust Kristust tundma ja sellega kasvatatakse peale kristlik põlvkond. Kui koduselt tundsid lapsed end nii palvemajas, kui selle ümbruses. Mängiti puuhunniku otsas sõbralikult koos, või roniti pähklipuu otsa pähkleid korjama. Keegi kuskil viga ei saanud ega olnud kellegi nuttu kuulda.
Lui kutsus hüvasti jättes kohtuma homme hommikul kell 10.00 Pühalepa kirikus jumalateenistusel.
Imeilus päev oli õhtusse jõudnud. Matkalised mandrilt läksid majutuskohta puhkama.
31. juuli algas Pühalepa kirikus armulauaga jumalateenistusega, mille pidas EELK Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Jumalateenistusel laulis Tallinna Jaani naiskoor Aivi Otsniku juhatusel. Ärni Kiisküla laulis Marje Singi laulu „Oota Jehoovat“. Harmooniumil saatis teda Marika Kahar. Ristiti kaks väikest lapsukest - Miloone Aurelia ja Hildegard. Milliseid kauneid nimesid Hiiumaal pannakse!
Kirikust läksime jällegi palvemajja. Saime keha kinnitada sooja supiga ja kell 13.30 algas teine kuulutuskoosolek vend Lui juhatusel. Kuulasime laule ja sõnavõtte ning laulsime ka ise. Alguslaul oli Vaimulikud laulud nr 128 „Jumala Poeg, kel nimeks Jeesus“.
Sõna võtsid ja tervitusi tõid vennad Heljut Kapral, Aivar Villems, Hillar Vatsel, Endel Mikker, Vello Laili, Aldur Vunk.
Solistiteks olid Ärni Kiisküla, Varju Kunz, kes teenised lauluga ja Kalev Vatsel, kes mängis kannelt.
Väike koor Endla palvemajast laulis Marika Kahari juhatusel 3 laulu:
„Valguse maale“, „Õnnis igatsemine“ ja Armastus meid kõiki köidab“.
Vend Lui rääkis, kuidas ta alustas tegutsemist vennastekoguduse Pühalepa palvemajas. Ta jutustas järgmist:
See ei olnud ehk niivõrd vennastekogudusse sattumine, kui aktiviseerumine koguduses. Olin juba vennastekoguduse liige ja teadsin küll, et siin ei ole olijaid, vaid kõik peavad tegema vasavalt oma võimetele või nendele talentidele, mis on antud. Siiski olin selles suhtes täitsa kaasaegne inimene – ei tahtnud suuri siduvaid muutusi, vaid püüdsin ikka mugavat, harjumuspärast kirikuliikme elu elada. Aga ühel korral, kui olin Kärdlas Timo Lige oikumeenilisel koosolekul, kõneles Timo prohvet Haggai raamatu alguse tekstile toetudes, kuidas me jookseme oma asjade pärast, elame oma elu, ehitame ja kaunistame oma kodusid, kuid Issanda tempel on varemetes. See puudutas mind sedavõrd, et tegin otsuse tühjalt seisvasse Pühalepa palvemajja minna ja seal püüda oma kohust täita. Oleme nüüd juba mitu aastat siin majas käinud, jõudumööda kohendanud, tunde pidanud ja ka muid üritusi korraldanud.
Ja mis juhtus nüüd eile Pühalepa kirikus, on mulle samuti suureks kinnituseks. Nimelt - sellel nädalavahetusel, kui oleme suutnud siin esimese suurema koosoleku pidada, kuulen Pühalepa kiriku kantslist jutluse alustekstina jälle sama kirjakohta , mis aastaid tagasi Timo juures - Haggai raamatust. Tean, et need ei ole juhused, vaid see ongi Jumal, kes meid juhib. See on kinnitus, et Timo juures kuuldu ja selle järel tehtud otsus ei olnud juhus, emotsioon, vaid kindel suunamine. Olen väga tänulik Taevasele Isale selle armu eest, selle selguse eest. Olen sageli küsinud, mis on see minu osa, kas ma teen õigeid asju või on see niisama jooksmin? Küsima ehk peabki, niikaua, kui vastuse saad.
Tänu vend Luile selle sõnumi eest! See oli julgustav ja kinnitav tunnistus meile kõigile.
Ka selle õhtu meeleoluandvaks osaks olid kõikjal sagivad lapsed oraanžides. Neile oli küll samal ajal suurte inimeste koosolekuga organiseeritud oma tegevus palvemaja õuel telgis, aga neid jagus kõikjale, vanusest mõni nädal kuni 12-13 aastani välja. Nende sagimine ei seganud kedagi, vastupidi, neid armsakesi oli lihtsalt tore vaadata. Ja kui nad siis veel koosviibimise lõppedes kõik ette läksid ja meile lahkumiseks laulu „Õnnistussõnad“ (autor Tõnis Teras) koos isside-emmedega laulma hakkasid, läksid minu silmad küll märjaks.
Järgnes südamlik jumalagajätt ja mandri rahvas kogunes kes bussi, kes autodesse. Lui tõi meile bussi veel abikaasa Pireti küpsetatud kringli, mida me laevasõidul nautisime.
Tagasiteel tegime bussis „vaba mikrofoni“, kus kõik said oma muljeid avaldada ja need olid positiivsed, kui mitte öelda ülihead. Aga andsime tänu Jumalale, kes kõik nii hästi korraldas ja lubas korda minna. Koju jõudes säras jälle päike.
Südamest tänu Luile, tema perele, kõikidele peredele, kooli direktorile Ülo Kikasele, Pühalepa rahvale, kes te meid soojade südametega vastu võtsite ja võõrustasite! See armastus, abivalmidus ja kokkuhoidmine, mis teie perede vahel valitseb, jääb meile kauaks meelde.
Jäägu Jumala rahu te üle!
Salme Niilisk
Endla palvemaja
