Algus kell 17.00 Lõpp 18.30 Osavõtjaid 72
Juhatas peavanem Eenok Haamer
Harmooniumil mängis Marika Kahar
Muusikaline osa Jalakas´e pereansambel ja Sirli Laanesaar viiulil.
Alguseks mängis S. Laanesaar viiulil ja M. Kahar harmooniumil Robert Schumann´i pala „Unistus“.
Esimene laul laululehtedelt „Kiida nüüd Issandat minu süda.“ KLPR 298
V Lev Lekarkin luges enne alguspalvet Vaimulike Loosungite raamatust tänased piiblisalmid Mt 25:40; Hs 18:4 ja Jh 17:2
Alguspalve Lev Lekarkinilt
Perekond Jalakas´e ansambel täies koosseisus ema Anne, pojad Ott ja Samuel ning tütred Hanna ja Ingel mängisid kaks pala:
W. A. Mozart - Qui presso a Te
E. Gebhardt - Juubeli laul (Tallekiituse laul)
Kogudus laulis teise laulu „Ei mitte meile, mitte meile“ KLPR 384
V Eenok Haamer´i jutluse aluseks oli 1Jh 4:7-12 Jumala armastus inimeste vastu.
Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus. Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks.
Kes teie hulgast on tundnud nälga? Aga kes on tundnud nälga armastuse järele? Kes kätt ei tõstnud, need võiksid püsti tõusta ja oma ülepakatavat armastust ka teistele jagada. Me oleme tagasihoidlikud ja ei julge välja öelda, mida mõtleme. Olen pidanud olema kahe üksteist materdava poliitiku vahel. Nii materdades me Eestimaal asju korda ei saa. Neid pingeid esineb ristirahva hulgas täpselt samuti. Nägin dokfilmi Ema Teresast. Ta tegi maailmale tohutult palju head ja ta armastas kõiki. Ometi oli ta südames kartus ja hirm. Tema hinges oli suur rahutus. Kohati tundus, et Jumal on ta maha jätnud. Tema pihiisa seletas ja ütles, et mida sügavamale inimene usus tungib, seda rängemaks lähevad tema sisemised võitlused.
Jumal oli loonud inimese ja Ta tundis vastutust selle eest, sellepärast saatis Ta oma Poja. Me keegi ei saa aru sellisest armastusest, anda oma Poeg patuse inimese eest. Kas on võimalik võtta vastu otsus, mina hakkan nüüd armastama. Armastuse autor ei ole inimene vaid Jumal. Paku oma rahutust Jumalale nii kaua, kui saad asemele rahu. Rahutused pingestavad inimesi ja olukordi. Kui rahutus on hinges siis ei saa Jumal sinna rahu anda. Anna rahutus ära, saad asemele armastuse. Me oleme igaüks oma augus ja sealt me ise välja ei tule. Jeesus Kristus on kõik meie eest teinud, võta ainult vastu see armastus. Näljane inimene võtab roa vastu.
13. august 1727.a. Berthelsdorfi kirikus olid rahutud vennad koos. Mis seal siis sündis? Nad olid valmis oma rahutused, kahtlused ja hirmud Jumala ees maha panema. Ainult Jumal võib meis tasakaalu sünnitada. Kui oleme armastuse vastu võtnud, siis saame hakata seda ka jagama. Siis muutub Eestimaa nägu. Jumal aita meid! Aamen!
Jalakasé ansambel mängis kaks pala:
H. Esser - Ade, du liebes Waldesgrün
Th. Söderberg - Ta kutsub sind (Tallekiituse laul)
Kogudus laulis „Varsti, kui hiilg avad tähed on kustund“ VL 529
Sõna võttis v Jüri Pootsmaa. Ta ütles, et tal on raskem koorem, kui teistel, sest pidi tooma tervitusi kahest palvemajast, Nissi ja Harku palvemajast. Luges ette laululehe lõpust Ps 73:28. „Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi.“ Kahju ainult, et Jumala arm nii vähe on tööd teinud Eestimaal. Ta ütles, et temal ei saa küll nälga tulla Jumala Sõna järele. Mitu korda nädalas saab ta kuulutada Jumala Sõna ja mitu korda ka ise kuulata kirikus käies. Ülevoolavat armastust mul ka ei ole, sest see on kõik Jumala arm. Oleme üks rõõmus rahvas, sest saame mitu korda aastas käia palju armastavates kohtades. Need on palvemajade aastapäevad. Oleme õnnelikud, et meil on vabadus nii käia. Aamen!
V Hillar Vatsel: loen Jh 17:3 Igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud. Me arvame, et me oleme selle kätte saanud. Millest siis ema Teresa ilma jäi.
Loen veel 2Pe 1:3-11
Tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, tema tundmise kaudu, kes meid on kutsunud omaenese kirkuse ja väärikusega. Sel viisil on meile kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks. Just seepärast te peategi olema kõigiti valmis arendama oma usus voorust, vooruses tunnetust, tunnetuses kasinust, kasinuses kannatlikkust, kannatlikkuses vagadust, vagaduses vennalikkust, vennalikkuses armastust, sest kui teil seda kõike on, ja veel rikkalikult, siis te ei jää laisaks ega viljatuks meie Issanda Jeesuse Kristuse tundmises; kuid kellel seda pole, on pime ja lühinägelik; ta on unustanud, et on puhastatud oma endistest pattudest. Seepärast, vennad, olge veelgi innukamad kindlustama oma kutsumist ja äravalimist, sest kui te seda teete, ei väärata te iial. Sest nõnda võimaldatakse teile takistamatu sissepääs meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki.
Tee Jumala juurde läheb läbi Jumala tundmise. Milline on meie Jumal? Meid kutsutakse katsuma ennast läbi, kas me oleme usus, kas Jeesus Kristus elab meie sees. Kas meis on need iseloomujooned, kas meie elu sarnaneb Jeesuse eluga. Kuidas jõuda selleni, et me hakkame Jumalat hästi tundma? Paremat teed ei ole, kui Püha Vaimu kool, mida Js 50 pt s 4-5 meile räägib:
Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule,
virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel. Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole mitte taganenud.
See hommikune aeg on kõige väärtuslikum aeg avama oma silmad nägema ja vaimukõrvad kuulma. Kuulata Püha Vaimu häält, kes toob selguse patu kohta.
Ja Psalm 19:8-12 Issanda Sõna on laitmatu, see kosutab hinge; Issanda tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks. Issanda korraldused on õiglased,
need rõõmustavad südant; Issanda käsk on selge, see valgustab silmi. Issanda kartus on puhas, see püsib igavesti; Issanda seadused on tõde, need on kõik õiged;
need on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda, ja need on magusamad kui mesi ja kui kärjemesi. Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga. Meil on kõike küll. Tegelikult oleme me alasti. Meil on vaja silmasalvi. Jumal on armastus ja kui me selles käime, jääb Jumal meisse ja meie jääme Temasse! Aamen!
V Jaanus Jalakas: Soovin Endla palvemajalistele õnnistatud aastapäeva! See õnnistus on siin ikka olnud ja Jumala sõna siin kuulutatud. Loen Lk 10: 25-28 Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: "Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?" Aga Jeesus ütles talle: "Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?" Tema vastas: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!" Siis Jeesus ütles talle: "Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!"
Nii lihtne on meie kristlaste elu, et me peame armastama Jumalat kogu oma hingest ja ligimest kui iseennast, aga siiski on meil muresid. Ema Teresa lugu tõi mulle meelde Jeesuse ahastuse ristil: „ Mu Jumal, mu Jumal, miks oled sa mu maha jätnud!“See rahutus oli Jeesuselgi, sest Ta oli inimene ja oli Jumal. On meiski rahutust ja meil on mure oma palvemajade pärast. Kuid siiski tunneme me rõõmu, ka täna siin ja kogeme, et Jumala armastus on meie keskel. Soovin teile kõigile, et Jumal kinnitaks meid kõik meie elupäevad! Aamen!
Õ Maie Kompus luges omatehtud luuletuse „Ma ei näe, aga usun“
Ansambel mängis ja laulis (Anne, Hanna, Ingel)Tallekiituse laulu: Sanken - Igavene ühendus.
V Eenok luges ette eestpalve soovid ja palvetati koos.
Lõpupalve pidasid Marek Roots ja Voldemar Ilja.
Sünnipäevalapsed kutsuti ette, neid oli 3 Ilme Kuller, Jaanus Romandi, Laine Pootsmaa, ja neile lauldi „Aasta aasta peale“ . Söögilauluks lauldi „Oh võtkem Jumalat“.
Järgnes osadussöömaaeg palvemaja aias varikatuse all. Vihma ei sadanud, kuid oli päris külm ilm. Oli kosutav vestelda ja olla veel sõbralikus ringis koos õdede-vendadega, juua sooja teed,süüa kringlit ja puuvilju.
Kõik said kanda oma nimed külalisteraamatusse.
Endla palvemaja
September , 1. 2010.a.
