Piiblitund Pühalepa palvemajas iga kuu esimesel teisipäeval kell 18.00
Palve- ja laulutund Pühalepa palvemajas iga kuu kolmandal teisipäeval kell 18.00, peale palvetundi osaduskohv.

23.9.10

On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ja nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast. /Koguja 3,13/

Meil on masu ehk majanduslik surutis, meil on perekonna kriis, moraali kriis, kiriku ilmalikustumine, koguduste kahanemine. Meil on enda isiklikud kriisid. Väidetakse, et isegi 2 aastastel on kriisid ja 4 aastastel ja muidugi teismelistel. Ajalehtedes ja uudistes igal pool kuuleme ebaõnnestumistest ja hädadest. Ja kui me inimestena kohtume üksteisega, kipuvad ka jututeemadeks olema raskused, hädad, õnnetused. Muret ja vaeva on meie ümber palju, aga kummalisel kombel tahame veel vaadata lavastusi haiglatest, tapmistest, olla kaasas kiirabibrigaadidel.

Miks ometi? Kas suudab siin veel keegi rõõmu tunda?

Räägitakse, et nõukogude riigis valitses tõsidus ja kurjus, elu oli rõõmutu. Aga kas see on ikka vaid selle perioodi ja selle riigi omapära?

On inimesi, kes suudavad ka raskustes ja isegi kannatustes rõõmsaks jääda. Nõnda on nad suureks toeks oma kaaslastele- mõjuvad rahustavalt, lootusrikkalt, aga mõnikord ja mõnedes inimestes ka ebalust tekitades. Selline olukord on ju ebatavaline. Aga inimene, kes on Jumala Vaimust puudutatud ongi maailma jaoks ebatavaline. Tema usub ju seda, mis oli kreeklastele narruseks ja meie rahva enamus võib selles mõttes ennast samastada UT aegse kreeklaskonnaga.

Kaeblemine on hoopis tänane norm, mitte rõõm ja tänulikkus. Kaeblemine, see on kõigile mõistetav. Aga inimene vajab rahu, vajab rõõmu.

Vaatasin läinud nädalal meie hukkunud sportlase ärasaatmise videolõiku Kaarli kirikust, kus kõneles ka Tiidrek Nurme. See oli rahu, mis temast õhkus, kui ta edastas leinatalitusel armastuse sõnumit. See oli rahu, mida võib vaid Jumal anda.

Koguja, kes on Piibliraamatu tuntud pessimist, ütleb tänases päevatekstis, et inimese võime tunda rõõmu, vaatamata elu raskustele ja muredele, näitab, et ta on saanud osa Jumala annist.

Kui meie elu ehk ei lähe nõnda nagu me loodame, kui meie palved jäävad vastuseta, võime ometi kindlad olla selles, et kõik meie päevad on Jumala käes. Jumal toimib teinekord meile mõistmatul viisil, ta on ju Jumal, Jumal Kõigeväeline ja meie üksnes inimesed. Tema teab mida me tõeliselt vajame, tema kaalub meie palved.

Kõigi raskuste kiuste tunda rõõmu. Mõelgem, selleks on ju niipalju põhjusi! Taotleme rõõmu, palume rõõmu! Rõõm on üks Vaimu vili nagu Galaatia kirjast loeme. Jumal võib ka melanhooliku koleerikuks või sangviinikuks muuta, kui ta seda tahab.

Me tahame ikka Jumalale piire seada, aga mida teab inimene oma Loojast? Inimene teab Jumalast Tema ilmutuse, loodu kaudu, aga seda ei saa öelda, et me teame Jumalast kõik, et me suudame kõik ära seletada. Igal pühapäeval ja ka teistel päevadel kuuleme jutlusi, kõnesid, mille aluseks on Pühakirja tekstid, ehk Jumala ilmutus, mis on kogutud Piibliraamatusse. On paljugi erinevalt mõistetavaid kohti või hoopis raskesti mõistetavat või vastuolulist. Aga kas inimene suudabki kõike mõista? Inimene ütleb, et on viga, ega seal ka kõik ei klapi. Või öeldakse, et inimene on kirjutamisel mängus ja sealt ka inimlik, mis on puudulik. Ometi peaksime usaldama Jumalat ja tema Sõna ja leppima asjaoluga, et kõik ei ole siin meile mõistetav.

Koguja ütleb 8,16 Kui ma pühendaksin oma südame tarkuse õppimisele ja tegude vaatlusele, mis maapeal tehakse päeval ja ööl ilma undki silmi saamata, siis ma nägin kõigist Jumala tegudest, et inimene ei suuda mõista, mis sünnib päikese all; kuigi inimene näeb otsides vaeva, ta ei mõista. Jah, kui isegi tark ütleks, et tema teab, ta siiski ei suudaks mõista.

Käes on september ja ilmad on vihmased ja üsna pimedad. Koolivaheaeg on lõppenud, enamiku töölkäijate puhkuski on möödas. Päikese ja soojaküllane suvi on mööda saanud. Kui palju võib ümbritsev meie meeleolu mõjutada? Kindlasti on sellel oma osa. Aga rõõm Kristuses ja rahu olgu meie saatjaks igasugustes olukordades. Kui see rahu ja rõõm kipub otsa saama on meil alati võimalus pöörduda oma Taevase Isa poole ja tema ei jäta meid ka raskustes, muredes ja sügise pimeduses. Tema annab mida me vajame.

On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ja nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast. /Koguja/

17.9.10

Nabala palvemaja 84. aastapäev 12. septembril 2010.a.

Piiblitunni algus kell 10.00. Kuulutustunni algus kell 12.00. Osavõtjaid 90-100

Piiblitunni pidas UI rektor, professor doktor Randar Tasmuth.

Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots avas palvemaja aastapäeva Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Ta ütles, et me oleme nii rikkad, meid on nii palju, kes Jumala Sõna otsivad. Tullakse naaberkihelkondadest ja kaugemalt, täna ka Saaremaalt. Vennastekogudusel ei ole praegu hiilgeajad, aga aastapäevad on kui majakad, kuhu kokku tullakse. Laseme Jumala sõnal kõnelda. V. Ilja on andnud välja Vennastekoguduse 6. osa, kus ta on jõudnud tänapäeva. Seal on ka see Miku talu maadele ehitatud palvemaja sees. Siin on kaua koos käidud.

Alguslaul „Mu jõud, Sind tahan armastada“.

Palve aluseks 1Pe 5 pt Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest. Alguspalve.

T. Ots tutvustas tänase päeva kava ja andis seejärel sõna piiblitunni pidajale Randar Tasmuthile.

R. Tasmuth oli piiblitunni tekstiks valinud Ro1:16-17 Ma ei häbene evangeeliumi; sest see on Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt, ja siis kreeklasele. Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nõnda nagu on kirjutatud: „Aga õige jääb usust elama!“

R.T. tutvustas ajaloolist tausta, mil Paulus Rooma kirja kirjutas. Siis evangeeliume sellisel kujul, kui me neid tunneme, veel ei olnud.

R T tekstikäsitlus oli põhjalik, detailideni läbi mõeldud ja esitatud lihtsas sõnastuses. Lähtudes kuuldud tekstist, selgub, et kogu ülejäänud kirjaosa on õieti nende kahe salmi kommentaar. Kiri toetub kahele sambale. Esimene neist on evangeelium. Siin kuulsime ammendava ülevaate evangeeliumi olemusest; see on vägi päästeks; kuulutatud kõigile, kõik võivad saada sellest osa; aga päästetud saavad vaid need, kes usuvad. Teine märksõna on Jumala õigus. See erineb inimese õiguse mõiste arusaamast. Jumala õiguse juurde kuulub arm. Ja see tähendab piiramatut armastust.

Oli võimalus esitada küsimusi või täiendusi. Siin võtsid sõna Priit Rannut, Elmar Reinsoo, Hillat Vatsel ja Valter Ots.

Ühiselt lauldi „Jeesusele, Jeesusele tahan laulda ma“

R. Tasmuth pidas palve.

Oli pool tundi vaheaega enne kuulutustunni algust ja see kulus üksteisega vesteldes kiiresti.

Kell 12.00 algas kuulutustund, mille juhatas sisse noorteklubi Esik.

Esimene laul oli Rick Ridings "Isa, ühenda"

Jaane Lend tervitas kokkutulnuid ja luges palve aluseks Jh 1:11-12 Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes ta vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks.

Järgnes palve. Seejärel tutvustas Jaane lühidalt hiljuti ilmunud raamatukest „Henningu lugu“ ning luges ette selle lõpuosast Kristjan Luhametsa kommentaari.

Ühislaul laululehtedelt „Ma kummardan Sind, armuvägi“

Palvemaja aastapäevaks tõid tervitusi mitmed. T. Ots andis esimesena sõna tervituseks Saue vabakoguduse pastor Vahur Utnole. Ta meenutas kõike seda head ja ilusat, mida Jumal on andnud Nabala rahvale, võimaluse juba 84 aastat koos käia Jumala sõna juures, lugeda piiblit ja julgustada teineteist. See on olnud imeilus, õnnistatud elu. Olgem julged Jumalat teenima ja pangem tähele tema häält oma südame kaudu.

Esikult pala: Lamont Hiebert "Kohtu minuga"
Heljut Kapral tervitas Endla vennastekoguduse palvemaja poolt ja luges VL salmi 1 Pt 5:7 Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!

„Psühhiaater Ennet on kirjutanud hiljuti Postimehes, et 75 % meie elanikest kannatab murede ja stressi all. See on kohutav arv. Ei osata oma muredega midagi peale hakata. Ometi on meil Jumal, kellele me võime oma mured heita. Kolm asja on tähtsad: siirad palved Jumala poole, täitke armastuse käsku, misjonikäsku – minge kõike maailma...“ Heljut andis oma sõnavõtu Tanelile üle ka kirjalikult.

Esikult pala: „Uus käsk“

Sõna sai Hageri kogudusest Tõnu Lend. Jumal on sinuga kõiges, mis sa teed, ütleb Jumalasõna. Mõtted on veel piiblitunnis. Aabram uskus uskumatut. Kas me julgeme uskuda uskumatut. Kuulasime omal ajal Ameerika Häält ja mõned uskusid, et me saame vabaks. Ometi nii läks. Lootsime, et nüüd, kui oleme vabad, Eesti rahvas tuleb kirikusse. Mida varem me kogeme Jumalat, seda parem. Tähtis on, et me ei raiskaks oma elu.

Laine Pootsmaa Nissist ja Harku palvemajast: Jh 1:11-12 Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes ta vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse. Ta rääkis, et kui Jeesus maa peale tagasi tuleb, kas ta siis usku leiab. Mis usk see on? See on päästev usk, usaldav usk, nagu näeme 10 pidalitõbise loos. Päästev usk on tänulik usk, alaline valmisolek, nagu 10 neitsi loos. Neile, kes usuvad tema nimesse. Uskumise objektiks on Jeesus Kristus. Jeesus tegeleb meiega ka täna.

Esikult pala: Andrae Crouch "Jeesus on vastus"
Titta Hämäläinen tutvustas noorteklubi Esik, kus enamus osavõtjaid on Hageri kogudusest, 3.aastat tagasi loodud. Hakati rääkima, et Sakku ehitada kirik. Noored said visiooni rajada Sakku kogudus, et kui kirik saab valmis, on seal kogudus olemas. Titta rääkis veel Harri Haameri Siberi mälestustest, kus piibel oli talle leib, kui tal seda ei oleks, jääks ta nälga. Piibli kirjakoht, mis Tittat on kõnetanud, on Matteuse evangeeliumist, kus Jeesus käis vee peal. Jüngrid kohkusid ja mida ütles Jeesus: Ärge kartke, see olen mina“. „Ärge kartke, sest mina olen teiega“.

Esikult pala: Desperation Band "Jumalale loodan"
Elmar Reinsoo: toon tervitusi Saaremaalt Kihelkonnalt. Ef 5: 1-2 1Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed, ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale. Paljudele lastele on eeskujuks palvetavad vanemad, kristlikud kodud. Paulus palub aga võtta eeskujuks Jumal. See patuga rikutud inimene võib olla Jumala poolt armastatud. Jeesus õpetas meile, missugune on Jumal – meie Looja meie tõeline Isa. Nagu iga laps sünnib eraldi üksinda, nii algab ka vaimulik elu iga juures isiklikult. Mitte igaüks ei saa oma silmi taeva poole tõsta ja öelda „Meie Isa“. Alles pärast uuestisündi saab seda teda. Meil Eestimaal on palju kogudusi, ometi on meil üks Jumal, kelle me võime võtta endale eeskujuks. Jumala perre kuulumise vajadusest.

Esikult pala: Hillsong "Iga päev"
Tervitusi tõi
Endel Mikker. Ta rääkis oma käigust vanasse kaubamajja, kus ta polnud ligi 10 aastat käinud, imestas, kui palju oli igal korrusel kaupa. Toidu osakonnas oli suur valik leiba ja muud kaupa. Kui koju jõudsin, vaatasin Eesti Kirikusse ja seal oli lause: „ Kiida mu hing Issandat ja ära unusta ainsatki tema heategu“. Kas me kiidame oma Issandat piisavalt selle eest, et me poed on kaupa täis, et meil on Jumala sõna vabalt kasutada. Kiitkem Issandat selle suure armu eest!

Esikult pala: „Otsige esiti Jumala riiki“

Valter Ots: Jumala sõna kohta öeldakse, et ta on nagu vasar, mis purustab kalju, on nagu kahe teraga mõõk, mis tungib läbi ja see ei tule tühjalt tagasi. Mida ütleb meile Jumala sõna . Kui me sõna uurime, siis me tunnetame tõe ja tõde teeb meid vabaks.

Kui me ei ole Kristuses, siis me ei suuda midagi teha. Sinna sisse on raske pääseda. Meie poolne vaimulik võimlemine Kristusesse ei vii, see on Kristuse tegu. Meie igapäevane palve peaks olema – Jumal, anna meile tarkuse ja ilmutuse vaimu Kristuse tunnetamiseks! Jumal on lubanud avada meie silmi ja annab meile just nii palju, et seista püsti. Rohkem ei suuda me teha, kui meile antakse.

Esikult pala: „Jeesus, võta mu käed" viis George N. Allen, s Thomas A. Dorsey

Priit Rannut teatas sissejuhatuseks, et on hetkel keerulises olukorras, kuna osa siinviibivaist vendadest-õdedest on palunud meenutada seda, millest kõnelesin Pikavere palvemaja aastapäevakoosolekul. Paljudel ei olnud võimalust sellest lõpuni osa võtta. „Püüan teha kokkuvõtlikult. Teemaks oli talentidega kauplemise tähendamissõna Mt.25,14-30. Lugu on ju tuntud. Ei midagi uut. Meie, kristlaste isand, s.o Issand, on läinud pikaks ajaks võõrsile. Kunagi ammu oli olnud tema lahkumishetk. Ta oli tõstnud õnnistades oma käed ja siis oli pilv varjanud teda jüngrite silme eest. Tema asemel seisid kaks taeva saadikut ja teatasid:

„See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel.“ Jüngritele, kes varsti jäävad tema tagasituleku ootajateks, oli see lugu jutustatud. Meie oleme praegu need mahajääjad ja tema ootajad. Nii on jutustatud see ka meie jaoks, et mõistaksime tema vastuvõtuks valmistuda. Tähendamissõnas on kauplemine oma talendiga nii tähtis, et sellest oleneb inimese elu ja surm – igavene elu või hukkumine. Mis erilised talendid siis sellised on? Ärgem unustagem: jutt on talentidest, mida isand annab oma sulastele oma varandusest. Teistele neid ei jaotata.

Mida annab Jeesus ainult oma jüngritele? Ta annab neile oma Sõna, oma Vaimu, oma tõotused, oma rahu. Jeesus jätab järgijatele oma lapsesuhte Isaga ja teadmise palvest kui juurdepääsust Jumala kõnetundi. Aga anded tähendavad ka ülesandeid! Ja sellepärast saadakse talente vastavalt igaühe võimekusele ja eeldustele. Usaldatud talentide arv on erinev – erinev mehele ja naisele, apostlile ja kirikukoristajale, erinev tahtejõulisele ja tugevale ning ihu ja vaimuannete poolest nõrgale.

Meid muidugi häirib ühe talendi omaniku saatus. Teame – ka 1 talendi saanu on tegelikult suure varanduse omanik (1 tl.= töölise 25 aasta palk, ca 1,5mn). Ta on suure varanduse omanik, aga ei mõista seda hinnata, ei hooli sellest. Ei pea seda tähtsaks.

Aga kui me ei kasuta neid meile antud talente, kui see oleks ka üksainuke, siis jääme sellestki ilma, ütles Jeesus.

„Sa halb ja laisk sulane!“ nii algab kohtuotsus, „miks ei kasutanud sa seda, mis sulle oli antud? Sa oleksid kogenud, et see pisku, mida omad, suureneb nagu iseenesest – nagu talent, mis on antud pankurite kätte intresse kandma. Aga sina kartsid ja matsid oma talendi maha!“Aga usk on julgus usaldada ja jääda ustavaks.

Hea kuulaja, võib-olla arvad sinagi, et sinule kingitud osa on õige tühine – minna sellega turule kauplema, oleks narrus! Sinna sind ei oodatagi. Aga kauplema pead sa igal juhul iseenda elus hoidmiseks! Ja siis varandus kasvab. Kasuta vaid seda piskut armastust, mis sul on, ja sa näed, et kõikjalt kohtad vastuarmastust – armastus hakkab kasvama! Kasuta oma nappi igatsust Jumala järele ja hakka lugema Piiblit!

Ja peagi näed, kuidas sinu igatsus ja vaimulik huvi hakkab kasvama.

Usk kasvab, kui seda teistele jagame. Palvetama õpime palvetades!

Tähendamissõna lõpeb masendavalt: “Kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse...”

Meie aga ei taha lõpetada sellise kohutava pildiga, vaid kuulutame: „Veel on armuaeg! Veel on võimalus oma maetud talent välja kaevata, oma kõhklused, kartus ja ebatruudus andeks paluda ning otsustavalt uuesti kauplejate ritta asuda!

Uus algus, uus võimalus, uus lootus! AAMEN.

Tanel Ots leidis lõpetuseks, et me oleme sellest päevast palju kaasa saanud, mida me saame jagada teistele. Meil on kohustus edasi teenida, oma perekonnas, töö juures, naabrite juures.

Mälestati neid, kes on Jumala rahusse jõudnud, Helmi Kerde´t, Loreida Sinisaar´t Paul Saar´t, Armilda-Loviise Kauri. T. Ots: Kanname nad Jumala ette Pauluse sõnadega: “Kristus on mu elu ja surm on minu kasu“.

Võtame lõpupalvesse Eestimaa kõikide vennastekoguduste töö ja töötegijad ja ka Jüri Pootsmaa, kes ületas 70 eluaasta piiri. Ma palun kaasa palvetama Margus Pootsmaa, Elari Lend`i, Henri Lend´i.

Lõpetati ühise „Meie Isa palvega“.

Tanel Ots lausus õnnistussõnad

Lauldi üheskoos „Mis tunneb hing, kui viimaks lõpeb sõda“

Teated palvemajade aastapäevadest, mis olnud ja mis veel tulemas. T. Ots tänas Esiku lauljaid-mängijaid, tänas perenaisi ja teatas, et lauad kaetakse õue.

Järgnes osadussöömaaeg piparmündi tee, võileibade, koduküpsetiste ja kringliga. Ilm oli ilus, päike oli küll pilve taga, aga oli soe. Soojade südametega mindi koduteele.

Endla palvelas

16. sept. 2010a.a

16.9.10

Rohkem kui puussepp


Kuu kolmandal teisipäeval (21.09) enne laulu- ja palvetundi kell 16.00 ootab v Marko Martin puutööhuvilisi lapsi Suuremõisa kooli töökotta meisterdamisringi "Rohkem kui puussepp". Valmistatakse oma koju tarvilikku ning töö kõrvale puhutakse juttu elust, asjadest ja Jumala lapseks olemisest.
Peale ringi liituvad meisterdajad peredega palveks ja lauluks Pühalepa palvemajas.

Hageri aastapäev

Tuleval pühapäeval on Hageri palvemaja aastapäev. Endla palvemajast läheb sinna buss, väljasõit Kaarli kiriku eest 19. sept hommikul kell 9.00.
Bussis on veel mõned vabad kohad. Palun soovijatel võtta ühendust Endla palvemajast Salme Niiliskiga, tel. 6608004, mob 53359850.
Sõidu maksumus alates 100.- kroonist.

Endla palvemaja 14. aastapäev 29. augustil 2010.a.

Algus kell 17.00 Lõpp 18.30 Osavõtjaid 72

Juhatas peavanem Eenok Haamer

Harmooniumil mängis Marika Kahar

Muusikaline osa Jalakas´e pereansambel ja Sirli Laanesaar viiulil.

Alguseks mängis S. Laanesaar viiulil ja M. Kahar harmooniumil Robert Schumann´i pala „Unistus“.

Esimene laul laululehtedelt „Kiida nüüd Issandat minu süda.“ KLPR 298

V Lev Lekarkin luges enne alguspalvet Vaimulike Loosungite raamatust tänased piiblisalmid Mt 25:40; Hs 18:4 ja Jh 17:2

Alguspalve Lev Lekarkinilt

Perekond Jalakas´e ansambel täies koosseisus ema Anne, pojad Ott ja Samuel ning tütred Hanna ja Ingel mängisid kaks pala:

W. A. Mozart - Qui presso a Te

E. Gebhardt - Juubeli laul (Tallekiituse laul)

Kogudus laulis teise laulu „Ei mitte meile, mitte meile“ KLPR 384

V Eenok Haamer´i jutluse aluseks oli 1Jh 4:7-12 Jumala armastus inimeste vastu.

Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus. Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks.

Kes teie hulgast on tundnud nälga? Aga kes on tundnud nälga armastuse järele? Kes kätt ei tõstnud, need võiksid püsti tõusta ja oma ülepakatavat armastust ka teistele jagada. Me oleme tagasihoidlikud ja ei julge välja öelda, mida mõtleme. Olen pidanud olema kahe üksteist materdava poliitiku vahel. Nii materdades me Eestimaal asju korda ei saa. Neid pingeid esineb ristirahva hulgas täpselt samuti. Nägin dokfilmi Ema Teresast. Ta tegi maailmale tohutult palju head ja ta armastas kõiki. Ometi oli ta südames kartus ja hirm. Tema hinges oli suur rahutus. Kohati tundus, et Jumal on ta maha jätnud. Tema pihiisa seletas ja ütles, et mida sügavamale inimene usus tungib, seda rängemaks lähevad tema sisemised võitlused.

Jumal oli loonud inimese ja Ta tundis vastutust selle eest, sellepärast saatis Ta oma Poja. Me keegi ei saa aru sellisest armastusest, anda oma Poeg patuse inimese eest. Kas on võimalik võtta vastu otsus, mina hakkan nüüd armastama. Armastuse autor ei ole inimene vaid Jumal. Paku oma rahutust Jumalale nii kaua, kui saad asemele rahu. Rahutused pingestavad inimesi ja olukordi. Kui rahutus on hinges siis ei saa Jumal sinna rahu anda. Anna rahutus ära, saad asemele armastuse. Me oleme igaüks oma augus ja sealt me ise välja ei tule. Jeesus Kristus on kõik meie eest teinud, võta ainult vastu see armastus. Näljane inimene võtab roa vastu.

13. august 1727.a. Berthelsdorfi kirikus olid rahutud vennad koos. Mis seal siis sündis? Nad olid valmis oma rahutused, kahtlused ja hirmud Jumala ees maha panema. Ainult Jumal võib meis tasakaalu sünnitada. Kui oleme armastuse vastu võtnud, siis saame hakata seda ka jagama. Siis muutub Eestimaa nägu. Jumal aita meid! Aamen!

Jalakasé ansambel mängis kaks pala:

H. Esser - Ade, du liebes Waldesgrün

Th. Söderberg - Ta kutsub sind (Tallekiituse laul)

Kogudus laulis „Varsti, kui hiilg avad tähed on kustund“ VL 529

Sõna võttis v Jüri Pootsmaa. Ta ütles, et tal on raskem koorem, kui teistel, sest pidi tooma tervitusi kahest palvemajast, Nissi ja Harku palvemajast. Luges ette laululehe lõpust Ps 73:28. „Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi.“ Kahju ainult, et Jumala arm nii vähe on tööd teinud Eestimaal. Ta ütles, et temal ei saa küll nälga tulla Jumala Sõna järele. Mitu korda nädalas saab ta kuulutada Jumala Sõna ja mitu korda ka ise kuulata kirikus käies. Ülevoolavat armastust mul ka ei ole, sest see on kõik Jumala arm. Oleme üks rõõmus rahvas, sest saame mitu korda aastas käia palju armastavates kohtades. Need on palvemajade aastapäevad. Oleme õnnelikud, et meil on vabadus nii käia. Aamen!

V Hillar Vatsel: loen Jh 17:3 Igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud. Me arvame, et me oleme selle kätte saanud. Millest siis ema Teresa ilma jäi.

Loen veel 2Pe 1:3-11

Tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, tema tundmise kaudu, kes meid on kutsunud omaenese kirkuse ja väärikusega. Sel viisil on meile kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks. Just seepärast te peategi olema kõigiti valmis arendama oma usus voorust, vooruses tunnetust, tunnetuses kasinust, kasinuses kannatlikkust, kannatlikkuses vagadust, vagaduses vennalikkust, vennalikkuses armastust, sest kui teil seda kõike on, ja veel rikkalikult, siis te ei jää laisaks ega viljatuks meie Issanda Jeesuse Kristuse tundmises; kuid kellel seda pole, on pime ja lühinägelik; ta on unustanud, et on puhastatud oma endistest pattudest. Seepärast, vennad, olge veelgi innukamad kindlustama oma kutsumist ja äravalimist, sest kui te seda teete, ei väärata te iial. Sest nõnda võimaldatakse teile takistamatu sissepääs meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki.

Tee Jumala juurde läheb läbi Jumala tundmise. Milline on meie Jumal? Meid kutsutakse katsuma ennast läbi, kas me oleme usus, kas Jeesus Kristus elab meie sees. Kas meis on need iseloomujooned, kas meie elu sarnaneb Jeesuse eluga. Kuidas jõuda selleni, et me hakkame Jumalat hästi tundma? Paremat teed ei ole, kui Püha Vaimu kool, mida Js 50 pt s 4-5 meile räägib:

Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule,
virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel.
Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole mitte taganenud.
See hommikune aeg on kõige väärtuslikum aeg avama oma silmad nägema ja vaimukõrvad kuulma. Kuulata Püha Vaimu häält, kes toob selguse patu kohta.

Ja Psalm 19:8-12 Issanda Sõna on laitmatu, see kosutab hinge; Issanda tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks. Issanda korraldused on õiglased,
need rõõmustavad südant; Issanda käsk on selge, see valgustab silmi.
Issanda kartus on puhas, see püsib igavesti; Issanda seadused on tõde, need on kõik õiged;
need on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda, ja need on magusamad kui mesi ja kui kärjemesi. Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga.
Meil on kõike küll. Tegelikult oleme me alasti. Meil on vaja silmasalvi. Jumal on armastus ja kui me selles käime, jääb Jumal meisse ja meie jääme Temasse! Aamen!

V Jaanus Jalakas: Soovin Endla palvemajalistele õnnistatud aastapäeva! See õnnistus on siin ikka olnud ja Jumala sõna siin kuulutatud. Loen Lk 10: 25-28 Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: "Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?" Aga Jeesus ütles talle: "Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?" Tema vastas: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!" Siis Jeesus ütles talle: "Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!"

Nii lihtne on meie kristlaste elu, et me peame armastama Jumalat kogu oma hingest ja ligimest kui iseennast, aga siiski on meil muresid. Ema Teresa lugu tõi mulle meelde Jeesuse ahastuse ristil: „ Mu Jumal, mu Jumal, miks oled sa mu maha jätnud!“See rahutus oli Jeesuselgi, sest Ta oli inimene ja oli Jumal. On meiski rahutust ja meil on mure oma palvemajade pärast. Kuid siiski tunneme me rõõmu, ka täna siin ja kogeme, et Jumala armastus on meie keskel. Soovin teile kõigile, et Jumal kinnitaks meid kõik meie elupäevad! Aamen!

Õ Maie Kompus luges omatehtud luuletuse „Ma ei näe, aga usun“

Ansambel mängis ja laulis (Anne, Hanna, Ingel)Tallekiituse laulu: Sanken - Igavene ühendus.

V Eenok luges ette eestpalve soovid ja palvetati koos.

Lõpupalve pidasid Marek Roots ja Voldemar Ilja.

Sünnipäevalapsed kutsuti ette, neid oli 3 Ilme Kuller, Jaanus Romandi, Laine Pootsmaa, ja neile lauldi „Aasta aasta peale“ . Söögilauluks lauldi „Oh võtkem Jumalat“.

Järgnes osadussöömaaeg palvemaja aias varikatuse all. Vihma ei sadanud, kuid oli päris külm ilm. Oli kosutav vestelda ja olla veel sõbralikus ringis koos õdede-vendadega, juua sooja teed,süüa kringlit ja puuvilju.

Kõik said kanda oma nimed külalisteraamatusse.

Endla palvemaja

September , 1. 2010.a.

11.9.10

Pühalepa vennastekoguduse ja palvemaja ajaloost

1741 - Vennasteliikumine jõudis Pühaleppa 1741. aastal ,1756. aastal on umbes 300 liiget.

1756 – Pühalepa vennastekoguduse asutamine v Jakob Marrasch´i poolt.

1818 – Saaremaal asuvale herrnhuti hoolekandjale alluval palvemajal Kaseväljal on liikmeid 273 hinge

1846 – aastaarv palvemaja seinas, tähistab oletatavalt praeguse hoone ehitus või avamisaega.

1880 – õpetaja Normanni teatel on Pühalepa koguduses üks palvemaja, mis asub pastoraadi lähedal, aga ei pea sooja.

1884 – palvemaja on ümber ehitatud ja täidab kirikliku õpimaja ülesandeid.

1917 – palvemaja saksa sõjaväe käsutuses haiglana. Peale sakslaste lahkumist on palvemaja rüüstatud ja lõhutud. Aknad ja uksed naelutatakse kinni ja maja jääb seisma.

1920.-date aastate esimesel poolel – Pühaleppa saabunud õpetaja Kokamäe üleskutsel seatakse palvemaja väike ruum jälle korda, et koosolekuid pidada. Vend Buschbergi ajal saab korda ka suur ruum ja töö läheb hoogsalt edasi.

25.sept 1927 - Pühalepa vennad võetakse ülemaalisse vennastekogudusse ja see päev saab koguduse aastapäevaks.

1931 – hoone kaasajastamine ( aknad ja uksed tehakse suuremaks, lagi tõstetakse 2 m kõrgemaks, hoone saab sisemise vooderduse). Uuesti sisseõnnistamine vend Buschbergi poolt.

1939 – koguduse jutlustaja v August Paes, endine vabajutlustaja, Pühalepa lut koguduse köster ja vennastekoguduse reisijutlustaja.

1948 – koguduse jutlustaja Rudolf Vaarik

1951 – Pühalepa kirik võõrandati ja kirikukoguduse töö jätkus vennastekoguduse palvemajas

1993 – Pühalepa kirik võetakse peale taastamist taas kasutusse. Palvemaja jääb laagrite ja muude ürituste korraldamise ja humanitaarabi ladustamise kohaks

2008 – Pühalepa palvemaja vennastekoguduse kasutuses

Kasutatud allikad: Voldemar Ilja „ Vennastekoguduse ajalugu“ I ja VI, Riho Saard "Hiiumaa ja hiidlased"