Remonditööd Pühalepa palvemajas 2018 kevadel.

Juba aasta tagasi sai Palvemaja välisvooderdus eemaldatud, et näha seinte tegelikku olukorda. Mõneti oli avanenud pilt ootuspärane, pehkinud palke oli mitmes kohas. Samas selgus, et osa palke olid küll väljast “ korras”, aga siselaudise alt mädanenud.

 Selle aasta kevadel oleme saanud palkseinte parandamisega algust teha ja restauraator Heiki Mürgi lubadusele toetudes võib väita, et mai alguseks on tööd palkide vahetusel lõppenud.

 Tänu lahketele annetajatele on pool tööde maksumusest kaetud. Loodan, et ka ülejäänud kulu saab kaetud.

 Kui palksein on korras, saab sisevooderduse tagasi panna ning otsime võimalusi, et seinad soojustada ja uus välisvooder panna.

 Kuigi maja katus vett läbi ei lase, vajab vana eterniitkatuski uuendamist. Enne seda aga sarikad rihtimist.

 Kogu tööde kulg sõltub tänasel päeval mitte materjalidest ja tegijatest vaid kasutada olevast rahast.

 Lootus on endiselt Temal, kellelt me kõike saame, mida eluks vajame.

Alljärgnevalt mõned pildid, mis tehtud nädal tagasi:

Palvemaja ajaloost on teada, et 30-datel teostatud remondi (moderniseerimise) käigus tehti suuremaks palvemaja aknad ja uksed ning tõsteti suure ruumi lagi 2m kõrgemaks. Nüüd on pildilt näha, et aknad on tõepoolest olnud sarnase suurusega nagu väikesel ruumil tänini. Akende uuendamisel on kasutatud ka vanade akende piirlaudu.

Palvemaja juures kasvab 3, tundub, et istutatud puud. Kaks saart ja üks tamm. Hiiumaa mõistes on nad üsnagi aukartust äratavate mõõtmetega põlispuud. Kahjuks oli üks saartest juba aastaid kuivanud ja ohustas nii inimesi, kui hoonet. Tänu ohtlike puude langetajate tööle on olukord palvemaja juures tunduvalt turvalisem, kuigi seenhaigustest kahjustatud, poolkuivanud puid on veelgi.

  

Ohtlike puude langetajad võtsid maha ka palvemaja teepoolses otsas seisnud kuivanud saared ja ühe jalaka. Huvitavad kännud tunnistavad langetajate oskuslikust tööst.

Üks tugevamini on kahjustatud kohti on sissepääsu kõrval olev majanurk, mis tuleb terves seinakõrguses uuendada. Väiksemaid kahjustusi leidub ka teistes seintes:

Vennastekoguduse VII suvepäev Hiiumaal Pühalepa palvemajas

Laupäeval, 9. juunil algusega kl. 12.00 toimub Pühalepa palvemajas (Pühalepa küla, Hiiumaa) vennastekoguduse VII suvepäev teemal “ Valvake!”.

Ettekande peab piiskop Joel Luhamets. Päevakavas on rühmatööd, muusika- ja palvehetked, tegevused lastele, toitlustamine. Päeva lõpus astub üles Kärdla Johannese koguduse kammerkoor.
Täpsem ajakava.

Suvepäevale oodatakse kõiki, kellele vennastekogudus on südamelähedane või kes soovivad vennastekoguduse liikumisega lähemalt tutvuda. Oodatakse kõiki, kes otsivad vaimulikku kosutust, kinnitust ja osadust.

Päeva korraldab Eesti Evangeelne Vennastekogudus. Suvepäeva osavõtutasu on 10 eurot (sisaldab kaks söögikorda), tasumine kohapeal. Tallinnast väljub suvepäevale buss Kaarli kiriku juurest kell 8. 00 Koha broneerimiseks teatada hiljemalt 7. maiks.

Suvepäevale registreerida hiljemalt 28. maiks

Info 660 8004 või 510 4963; info@vennaste.ee

"Meie Misjon"

"Meie Misjoni" sarjas Pereraadios 4.04 kell 20 oli juttu noorte aastasest misjonipraktikast välismaal. Mida tähendab praktikante meie kogudustes vastu võtta või neid Eestist välja läkitada, sellest kõnelesid Mirva Lappalainen, Lui Remmelg, Ave ja Magne Mölster ning Joel Reinaru. Kuulda sai ka noorte endi muljeid.  Saade on järelkuulatav Pereraadio arhiivist.

Pildil esiplaanil on Soome praktikandid Eestis: Tuulia, Heli ning Taija. Taamal toimetaja Piret ning Heli tööandja Lui Remmelg Hiiumaalt.

Vennastekoguduse aastakoosolekul

"Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks." Ps 30,3 oli  loosung sinodipäevaks.

Endla tänava palvemajja oli kogunenud koosolekule just nõnda palju osavõtjaid, et oldi hääletamist nõudvates punktides otsutusvõimelised. Esindajad Hageri, Nabala, Nissi, Harku tn, Endla tn ja Pühalepa palvemajast.

Päev algas palvusega, kus kõneles peavanem Eenok Haamer loosungiraamatus olevat Vana Testamendi kirjakohta aluseks võttes.

Teiseks saime ülevaate koguduse elust mineval aastal üldiselt ja  eraldi erinevates palvemajades. Võib öelda, et suuri muutusi meil ei ole. Liikmeskond on veidi vähenenud. Igavikku on kutsutuid on viis koguduseliiget.  Liikmete arv  on 129. Praegu  tegutsevad meil palvemajad Nabalas, Hageris, Kuusalus, Nissis, Pühalepas, Pikaveres, Tallinnas Harku tänaval ja Endla tänaval. Tõdva palvemaja on EELK Jüri  koguduse kasutada ja Saku palvemaja Hageri  koguduse kasutada.

 Teistest palvemajadest eristuvad linna palvemajad, kus kooskäimisi on tunduvalt tihedamalt, samuti on ka  linna palvemajades sagedasti külalisi. Rohkem tunde on peetud Nissi palvemajas.  Harku palvemajas võib kuulda ka keelpillikoori mängu ja laulu. Teistes maapalvemajades on tunnid 1-2 korda kuus. Kuusalus harvemini. Elevust ja mitmeti mõistmist tekitasid Hageri palvemajas toimunud teatrietendused. Isiklikult kaldun arvama, et midagi taunimisväärset Hageris ei juhtunud ja “köiel kõndijad” said omadega hästi hakkama.

Vennastekoguduse tundide kohta on võimalik teateid saada  raamatust Vaimulikud loosungid.

Kurvastava poole pealt sai tõdeda, et 1939. aasta segadused vennastekoguduses ei ole  aastakümnete möödudes unsustusse vajunud vaid leiavad ikka ja jälle võimalusi esile tõusmiseks.

Sinodi päevakorras oli ka punkt – kuidas minna edasi. Arutelu juhatas v Aivo Prükk, kes rääkis väikegrupitöö kogemustest.

Mõned mõtted:

*grupi suurus – kuni 10 inimest, pigem 5 inimest.

*väljund – meil on koos hea olla – ei ole piisav.

*tegeleda Piibli kirjakohtadega, keegi valmistab ette. Sisutihe ettekanne on parem, kui vaba vestlus.

*“kogemuste jagamine”, tunnistuste kuulamine.

*kõik peavad sõna saama.

*inimesi häälestada välja minemiseks.

Sinodil räägiti ka koguduse liikmeskonnast.

Vennastekoguse oikumeeniline suund on väljendatud uues põhikirjas. Kogudusse saavad kuuluda erinevate uskkondade liikmed. Paraku seavad topeltliikmelisusele piirid nii baptisti-, kui metodistikogudused.

Ka minul on olnud mõttevahetusi teemal, kes võib kuuluda vennastekogudusse? Kas tänane vennastekogudus on vaid luterlastele?

Asja selgituseks kaks punkti vennastekoguduse 2005 aasta põhikirjast.

4.1 Liikmeskonna moodustavad juba varem kristlikku kogudusse kuuluvad ärganud usklikud, kes peavad oluliseks ka Vennastekoguduse liikmeks olekut.

2.2 Traditsiooniliselt toetub Vennastekogudus luterliku kirikuga samadele õpetuslikele alustele, milleks on Vana ja Uus Testament ja usutunnistuskirjad. Vennastekogudus tunnistab ristimist ja armulauda. Eriline rõhuasetus on Jeesusel Kristusel, Tema kannatusel, ohvrisurmal.ja ülestõusmisel. Uustestamentliku üldise preesterluse printsiibi rakendamise tõttu puudub Vennastekoguduses vaimulik amet. Usulisi talitusi viiakse läbi iga Vennastekoguduse liikme oma koguduses.

Põhikirjast nähtub, et liikmeskonna moodustavad juba varem kristlikku kogudusse (millisesse, ei ole nimetatud) kuuluvad ärganud usklikud.

Samas on meie koguduse õpetuslikud alused samad, mis luterlikul kirikul.

Kogudusevanem tuletas meelde, et peaksime seda kalliks, kui oleme lastena ristitud. Meid kõiki on Jeesus kutsunud. Kui me ei ole valmis, siis otsigem, et oleksime häälestatud. Oodakem enne, kui meid läkitatakse.

Vennastekogudus koosneb hajali liikmetest. Seetõttu oli hea kohtuda mitmete vendadega, keda tavaliselt ei kohta.

Õed olid sinodile kogunenutele katnud rikkaliku laua, kelledele siinkohal suur tänu.

Tänu Jumalale, et kogudus on olnud hoitud ja võime uude aastasse minna.

Lõpetuseks veel teade koguduse suvepäeva kohta. Nimelt on kõik oodatud, kui Jumal lubab,  sel aastal 9 juunil Hiiumaale, Pühalepa palvemajja, vennastekoguduse suvepäevale.