Kui kirikusse sisse
astusime hoovas sealt rahu ja meeldivat lõhna. Üks lõhna allikas oli uhiuus
laudpõrand. Kirikuruum ei ole eriti suur, aga tänase koguduse jaoks küll
piisav. Tunda oli, et siin on kogudus, kes hoolib. Jumalateenistus lõppes oreli
järelmänguga. Kõik nii kui peab.
Aastapäeva kuulutustund
peeti Juuru luteri koguduse pastoraadis, kus kogunemisteks on sisse seatud
väike ruum – laud, ca 20 tooli, kööginurgake ja ahi. Pastoraat on väärikas
ajalooline kivihoone, nähtavasti rikka ajalooga ja suure potentsiaaliga
tulevikuks. Praegune olukord aga peegeldab väga hästi vahepealsete omanike
võimalusi ja suhtumisi. Seni kuni koguduse juhid ja õpetaja on vendadega ühte
meelt, peaks ruumide poolest kuulutusvõimalusi tulevikus küllaga olema. Ja kui
siis ühel päeval vajataksegi suuremaid ruume, küll siis muretsetakse needki...
Aastapäevaks olid
tervituse saatnud õpetaja Kalju Kukk Järvakandist ja Nabala vennastekoguduse
palvemaja, kohapeal ütles tervituse õde
Salme Niilisk Endla tänava palvemajast.
Laulu ja pillimänguga
teenis perekond Blowers. Lisaks muusikale muidugi pühakirjatekstid, mitte
raamatust loetud, vaid peast.
Üle kahe tunni kestnud kuulutuskoosolek möödus
märkamatult. Oli hea osadus. Peale tundi oli päevakavas veel Juuru surnuaias
asuvate kohaliku palvemaja kuulutajavendade haudade külastamine ning retk endise palvemaja juurde.
Juuru palvemaja, millest
on säilinud vaid osa, on täna eravalduses. Hoone ümbrust on hooldatud ja ka
maja kohendatud. Siiski on uutel omanikel seal tööd veel küllaga. Üle 200 aasta
vana, palkidest maja, väärib seda korrastustööd kindlasti.
