Neljandaks. Ma küsin kas sa ka
palud? Sellepärast, et palve on niisugune usulik tegevus, milleks meil kõige
rohkem julgust on.
Issand teeb omalt poolt kõik, et meile palvet
kergeks teha, kui me aga ise sellega algust teeksime. Ja inimesel, kes mitte ei
palu, pole olemas selle kohta mingisugust vabandust.
On ainult üks tee, mille kaudu igaüks, olgu ta kui
patune ja kõlvatu tahes, võib taevasele isale läheneda. Issand Jeesus Kristus
on selle tee meile lahti teinud oma ohvriga, mida Ta tõi sinu ja minu eest
ristil. Jumala pühadus, õigus ja kohus ei pea enam patuseid kohutama. Nad
kisendagu aga Jumala poole, Issanda Jeesuse nimel ( Jh 14,13j), ja lootku
üksnes Tema äralepitava vere õiguse peale, - siis leiavad nad armujärjel
Jumala, kes meid heldesti kuulda võtab. Issanda Jeesuse nimi on kahtlemata meie
palve pääsetäheks Isa aujärje ette. Tema nimel võib iga inimene kartmata
Jumalale läheneda ja julgesti Teda paluda. Seda on Ta ise tõotnud, ja Ta tõotus
on kõikumata kindel. Mõtle nüüd järele, kas see sind mitte ei peaks julgustama?
Meil on Issand Jeesus Kristus vahemeheks, Kes igal
ajal valmis on kandma meie palveid Isa ette; Issand ise pühitseb meie nõtru
ohkamisi oma vägeva eestpalvega ja kannab neid magusa lõhnana Isa trooni ette.
Nii nõdrad kui meie palved ka iseenesest on, on nad ometi vägevad meie
Ülempreestri käes. Pangasedel ilma allkirjata on väärtuseta paberitükike. Allkiri annab talle ta täieliku väärtuse.
Langenud Aadama järeltuleja nõder palve on iseenesest väärtuseta, aga kui
Issand ise selle otsekui alla kirjutab, siis on temast suur kasu. Meie Issanda
Jeesuse kõrv on alati valmis kuulma neid, kes paludes otsivad Tema juurest armu
ja halastust. Neid aidata – on Tema kõige suurem rõõm. Mõtle seda järele, kas
see sind jälle ei julgusta?
Ka Püha Vaim jõuab meile igal ajal appi
palvenõtruses. Meil pole tarvis julgust kaotada ega ahastada, kartes, et meil
pole palvesõnu. Püha Vaim ise õpetab, mis me peame paluma ja kuidas oma
soovisid avaldama, kui me aga Tema abi otsime. Püha Vaim elab Jumala laste sees
kui armu ja palve vaim; Ta õpetab meid paluma ka palub õhkamisega ise nende
eest (Rm 8,26). Armas lugeja! Jää tõsiselt mõtlema. Kas see ei julgusta sind
palvele?
Kui väga kõrged ja kallid tõotused on neile antud,
kes paluvad. Mida tähendavad need
Issanda Jeesuse sõnad: “ Paluge, siis peab teile antama, otsige, siis
peate teie leidma, koputage, siis peab teile lahti tehtama. Sest igaüks, kes
palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele tehakse
lahti (Mt 7,7j). Ja kõik mis te iial
palves palute, kui teie usute, peate teie saama ( Mt 21, 22). – Ja mis teie iial palute minu nimel, seda
tahan mina teha, et Isa saaks austatud Poja sees. Kui teie midagi minu
nimel palute, siis tahan mina seda teha
(Jh 14,13j).”- Mis tahtis Issand meile öelda omas tähendamise sõnas, kui rääkis
sõbrast, kes tuli südaööl leiba paluma
ja lesknaisest, kes ühtepuhku kohtumõistjat tüütas ( Lk 11, 5jj; 18,jj)? Armas
lugeja! Loe need kohad läbi ja mõtle neid hästi järele. Kui sa ei leia neist
palumiseks julgustust, siis on Jumala sõna tähendus sinu eest varjatud.
Pühakirjast leiame imestavaid tunnistusi palve
jõust. Midagi ei ole palve ees nii kõrge, ega raske, mida ta ei suudaks võita.
Ta saadab korda asju, mis paistsid olema kättesaamatud ja võimatud. Ta sai
võitu tule, õhu, maa ja vee üle. Palve lõhkus Punase mere vee kaheks. Palve
andis vett kaljust ja mannat taevast. Palve pani päikese seisma. Palve tõi
tulukese taevast Eliase ohvri peale
maha. Palve hävitas ära kõrgi Sanheribi sõjaväe. Palve tegi haiged terveks.
Palve äratas ka surnud üles. Üks vaga piiskop ütles kirikuisa Augustinuse
emale: “ Laps, kelle eest on nii palju palutud, ei või iial hukka minna!” –
Palve, kindel lootus ja usk võib kõik korda saata. Paistab, et inimesele, kes
on saanud lapse õiguse, ei ole midagi võimatut. “ Mis sa mu poole kisendad?”
ütles Jumal Moosesele ( 2 Ms 14,j). Nii vägev on palve, et Jumal enesele
otsekui kohuseks võtab selle peale vastata. Nii kaua, kui Aabram Soodoma linna
eest palus, heitis Issand selle linna peale armu; ja kui Aabram linna eest enam
ei palunud, hävitas Issand selle ära. Armas lugeja! Mõtle ometi: eks see ole
sulle suureks julgustuseks?
