Tagasivaade lastelaagrile

Laager on möödas ja laste suvepuhkuski lõppemas. Suvi mille pikkust tavatsetakse meil sageli koolivaheajaga mõõta ei ole siiski mitte veel läbi. Ööd on küll pimedamad ja ritsikalaulusemad ning hommikud udused ja kastemärjad, aga päevasooja võib olla rohkem kui südasuvel.

Mõned meenutused sõnas ja Liisa Hämälaise fotode kaudu ka piltides.

 ***

Meie soome külalised/abilised Külama palvemajas. 
Alates vasakult: Thomas Ahola, Amanda Ahola, Edny Fors, Julia ja Henrik Järveläinen, Elisabeth Lövsund, Sonja Hjulfors. Pildilt puudub Liisa Hämäläinen, kes küll ei laulnud ansamblis, aga kõneles head eesti keelt, tegi pilti ja muud vajalikku.

Nagu eelmistelgi aastatel on külalised meie õuel oma telkides majutunud. Nn kodumajutuse eelis on tõepoolest see, et me saame lähemalt tuttavaks ning külalised näevad mõningal määral ka meie igapäevast elu. Pean aga siiski ütlema, et ega kõikidega pikemalt juttu ei saanudki ajada. Eks üks põhjusi ole ka minu niru keeleoskus.

 

Aga Henrik ja Elisabeth oskasid saksa keelt ning seetõttu tunnen ma nüüd Henrik’ut ehk teistest paremini.

 

Teisipäeva hommikul Pühalepa palvemajja jõudes selgus, et võti oli koju ununenud. Pidime siis akna eest ära võtma ja osavamad külalised sisenesid akna kaudu, et uks seestpoolt lahti teha.

Soome misjonäride üheks suuremaks tööks või käeliseks tegevuseks oli kartulite koorimine. Kartuleid kulus palju nii laagri tarvis, kui palvemajas juures avatava kohviku jaoks. Kartuli koorimist ei tasu alahinnata, sest see on üks väga hea võimalus kommunikatsiooniks.

Thomas ja Amanda Ahola on meil juba vanad tuttavad ning sel korral olid nad ainukesed, kes meil eelnevatel aastatel külas on käinud. 

Laagris osales tänavu 52 inimest. Toidu valmistasime kohapeal. Martinite gaasipliit, eelmise riigikorra argipäevast oma punase ballooniga sai õue toodud ja kilekatusega kaetud. Lisaks kaks gaasigrilli ja see oligi meie oma väliköök. Suur tänu Ingrid’ile, kes  laagrit XXL koguse toiduainetega toetas. Lisaks korraldajate omad aiaviljad ja muud saadused ning kõik olidki toidetud.

Elevust tekitas uudse lähenemisega sportlik jõukatsumine külaliste juhendamisel. Kõik osalejad said endale pampersid pähe ning topsid kätte ja hakati üksteist veega pritsima. Võistluse lõpul oli pampersite kaalumine – kellel oli kõige kergem peakate, see oli võidumees. Arvestades, et meri on laagripaigast üsna kaugel ja ujumisvõimalused puudusid, oli üritus igati kohane.

Suvelaagrite juurde kuulub ka lõkkeõhtu oma etteastete ja lõkkesuupistetega. Saime näha külaliste draamaetendust, mis teada tuntud headuses. Katrin õpetas meile Iisraeli tantse ja Karina hiigelsuuri seebimulle tegema.

Sellel aastal oli laagrilistel võimalus Edny Forsi juhendamisel ka ühist pillimängu harjutada. Suuremad lauluhuvilised olid samal ajal õpetaja Kristiina Harjakuga. Kõige väiksematel oli oma õpetaja Kristel Elmi ja Katrin Kõllo.

 

 

 

Laagri lõpetamiseks läksime Pühalepa kirikusse, kus õpetaja Aare Vilu pidas lasteteenistuse. Kõik, kes olid laulu - ja pillitundides midagi harjutanud ning selgeks saanud, võisid ka üles astuda. 

 

 

 Lisaks nimetatule oli laagris muudki huvitavat – autode meisterdamist ja tordi tegemist, droonide lennutamist ja maastikumäng, telkides magamine ja öine vihm, palvused, paberist meisterdamine, küünalde kaunistamine,....

 

Oli ilus aeg. Tänu Jumalale, kes lasi kõik korda minna. Ilmad olid ilusad, abilisi jätkus igale poole, aineliselt sai kõik kaetud. 
Kui mõnikord küsitakse, kas neid laagreid ikka vaja on siis tänagi saab öelda, et on küll. Huvilisi jätkus Hiiumaal kahte järjestikku toimunud laagrisse.

Siinkohal tänan kõiki kes kohale tulid, kes kaasa aitasid, kes jagasid seda, mis Jumal neile andnud.

L.R.