Nelipühi päeval.

Suur algus.

„Kes nüüd häälmeelel Tema sõna vastu võtsid, neid ristiti ja sel päeval koguti nende juure ligi kolmtuhat hinge“ Ap teod 2-14

See oli mingi suure suur algus. Ristikoguduse sünnipäev. Tuhanded tulevad ligi, vaimustatud Peetuse jutlusest. Nad vahest ei aimanudki, mis neid ees ootas – tagakiusamine, ahastus, veretunnistaja surm. Paljud neist unustasid, et nad ristimise läbi Kristuse tunnistajate hulka vastu võeti, unustasid siis, kui sünnipäeva rõõm sai argipäeva töö mureks. Aga siiski ka nende esimeste hulgas oli veretunnistaja püha verd, mis terve Kristuse kiriku seemneks sai.

Nüüd on taas selle suure alguse mälestuspäev. Ristikoguduse saamise rõõm on Nelipühi kellade helinasse kirjutatud. See oleks nagu sünnipäevapidu valitute miljonite tarvis terves maailmas, kes ristimispüha saladuse kaudu vastu võetud selle koguduse osadusse. Tuhandete ja taas tuhandete huultel saab elavaks Peetruse nelipühijutlus ja ka kuulajaist ei ole puudu, aga siiski midagi on, mis, võrreldes seda mälestuspäeva selle suure algusega, pidulised külmaks jätab.

Meie armastame elada mälestuste rasvast. Ajalugu on meile kallim kui tänapäevaelu. Ka Peetruse jutlus on muutunud ajalooks kui mälestus ühest Nelipühist, kus see kõik oli nii vägev ja suur. Aga Nelipühi Vaimu töö ei ole kunagi jäänud peatuma üksi sinna Jeruusalemma müüride vahele. Sääl oli vaid selle elu suur algus. Pea tõusevad ligidal ja kaugel ikka uued ja uued tunnistajate hulgad ja teevad selle sünnipäevapeo lõpmatu pikaks.

Kaovad aastad, kaovad esimesed Peetruse jutluse järele pöördunud. Hävitatakse koos templiga ka esimene kantsliase. Aga midagi jääb ometi sellest suurest – see Vaimu varjamatu mõjutus, mille rajaks ei ole maad ega rahvad, mille mõõduks ei ole aastad ega aeg.

Meie elame selle Nelipühi Vaimu mõjutuse all, kuigi ka tänapäeval templis on palju päävangutajaid ja irvitajaid. - Meie tunneme selle Vaimu imetööd, kuigi on paljusid Tema kulul labase nalja heitjaid, isegi põlvitajate ringist.

Ka meie kodumaast on nagu Nelipühi äratuse Vaimutuule kohisemine läbi puhumas, nagu ta mitmeil aegadel siin juba end tunda on annud.

Ei ole küll neid rõõmsaid ühel päeval etteastuvaid tuhandeid. Aga Jehoova armupäev on pikk ja Peetruse kuulutus kõlab kaugele üle terve maailma mitmesajas keeles, ka templipõrand on lõpmatu laiaks kuulajate kogumisasemeks saanud, kus iga päev leiame rõõmsaid tunnistajaid oma pääsmist kuulutamas.

Veel tugevamini võiks Nelipühi Vaim läbi murda südamete kindlusemüürist. See suur algus on seda väärt, et ta iga üksiku südames jälle korduks ja see Vaimu valgus seda väärt, et ta üksiku hinge täidaks rõõmu ja rahu ja soojusega.

Sinu kõige suurem kink on Nelipühi Issandale Tema koguduse sünnipäevaks sinu pöördunu tunnistus Kristuse poole, kelle oma sa tahad olla elus ja surmas ja nõnda üks neist elavaist Kristuse kiriku kandjaist, kel Nelipühist saadik ei ole enam kallis ükski ohver selle suure alguse mälestuseks.

19.V 34

Harri Haamer. „Tema käsi“. Pühade mõtteid. Tartu Pauluse koguduse I pihtkonna kirjastus. Tartu, 1934.

(kirjaviis muutmata)

MIS ON PALVETAMINE?

Õige palve on Kristusesse uskuva südame pöördumine Jumala poole. Palvetamine on Jumala teenimine, kus me palume abi õigelt ja elavalt Jumalalt tõelises usus meie vahendaja Jeesuse Kristuse kaudu, et me saaksime seda, mida vajame ise või mida vajavad meie ligimesed. Palves me ülistame ja kiidame Teda selle eest, mis Ta on meile andnud ja tõotanud.

Palvetamine põhineb Jumala käsul ja Jumala Sõna tõotusel ning Tema halastusel, mitte meie teenetel.

Palvetamine on usu tulemus ja kuulub heade tegude kilda. See ei ole armuvahend. 

Kuid õige palvetamine ülendab usklikke, sest sellega liitub Jumala Sõna meenutamine ja kasutamine, Sõna aga on armuvahend, mille kaudu Jumal meiega kõneleb.

Ps 19,15 Olgu su meelepärast mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Issand, mu kalju ja mu lunastaja!

Ps 145,18 Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad!

Js 65,24 Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.

Mt 7,7 Paluge, siis antakse teile: otsige siis te leiate; koputage, siis avatakse teile.

Mt 18,19 Kui kaks teie seast ühel nõul on maa peal mingi asja pärast, mida nad iganes paluvad, siis see saab neile minu Isalt, kes on taevas.

Jk 4,2 Teil ei ole, sest te ei palu.

Ps 50,15 Ja hüüa mind appi kitsikuse päevil; siis ma tõmban sind sellest välja ja sina annad mulle au.

Ps 103,3 Kiida mu hing Issandat ja ära unusta kõiki tema heategusid! Ta annab andeks kõik su pahateod, tema parandab kõik su vigadused!

 

Allikas: Martin Lutheri Väikese katekismuse seletus