Piiblitund Pühalepa palvemajas iga kuu esimesel teisipäeval kell 18.00
Palve- ja laulutund Pühalepa palvemajas iga kuu kolmandal teisipäeval kell 18.00, peale palvetundi osaduskohv.


Neljapäeval, 27. septembril, algusega kell 17.oo on Pühalepa palvemajas laulu-ja palvetund koos Soome sõpradega.

19.2.15

Jan Hus 1415-2015

Tänavune, 2015. aasta toob meile kaks tähtpäeva: 800 aastat esimesest ulatuslikumast ristimisest eestlaste maal, nagu kirjutab Vello Salo väikeses aastapäeva trükises „ Maarja Maa Lugu“ ja 600 aastat tsehhi reformaatori Jan Hus´i põletamisest tuleriidal nagu kirjutab vennaste kuukiri.
Miks see teema mulle nõnda südamelähedaseks sai, et võtsin asja uurida? Sellepärast, et meie EELK on esimest tähtpäeva suurejooneliselt tähistamas Tartus toimuva kirikupäeva ja kiriku laulupäevaga, samas usukannataja Jan Hus´i surmaaastapäevast ei ole meil Eestis siiani suurt midagi kõneldud. Vaatasin eestikeelsest internetist – tühjus. Oleksin ka ise teadmatuses olnud, kui ei oleks lugenud saksa vennaste ajakirjast Herrnhuter Bote, et 2015. aasta on seal Jan Hus´i mälestusaasta, mille raames toimub aasta vältel samuti erinevaid üritusi.
Miks on see nii, et eesti protestantidel on ühed mälestuspäevad ja saksa omadel teised? Oleme ju selles mõttes üks, et usupuhastuse järgselt on võimalus olnud oma kogudused rajada nii luterlastel, kui vennastekogudusel, nii eestlastel kui sakslastel.
Eesti kirik, kandes usupuhastaja Luther´i nime mälestab suurejooneliselt katoliku kiriku poolt läbiviidud eesti rahva ristimist, kus rist käis koos mõõgaga ja ristimisvesi „segunes“ verega? Saksa vennad mälestavad Jan Husi põletamist ketserina, sellesama ilmalikustunud kiriku poolt.
Miks nii?
Aga kes oli Jan Hus? Oma kooliajast mäletan, et ta oli kiriku ohver ja selletõttu muidugi ei unustatud ateistlikus riigis tema nime ka kooliõpikuist. Aga täpsemalt -
Jan Hus oli oma aja haritud inimene, õppinud Praha ülikoolis ja seal ka dekaanina töötanud. 1400. aastal preestriks pühitsetud, kuid 9 aasta pärast preestri õigustest ilma jäänud ja ka kirikust välja heidetud. Mida ta oli siis teinud? Ta oli olnud vastu kiriku ilmalikustumisele, vaimulike, sealhulgas kõrgete vaimulike kõlvatule elule, ta mõistis hukka indulgentside müümise ja kiriklike talitustega „äritsemise“,….
Jan Husi jaoks oli kirik väljavalitute osadus, mitte hierarhia. Ainsaks normiks usu osas oli talle Piibel. Nagu näeme on need samad seisukohad, mis alles 100 aasta pärast esile pääsesid. Alles 1517 aastal, kui algas reformatsioon, mis lõppes sellega, et rooma kirik oli enda kõrval sunnitud nägema evangeelseid osaduskondi, kogudusi, kirikuid. See tee ei olnud kerge. Jan Hus pidi oma vaadetele kindlaks jäädes tuleriidale minema. Jan Huś ´i märtrisurmast möödus veel 100 aastat ja siis ei suutnud mõõk enam langenud kirikut päästa. Ja kuigi rooma kirik lõhenes, tõi see ometi nagu uue tõusu ristikogudusele.
Vennastekogudus on üks protestantlik kogudus. Saksamaal iseseisev vabakirik, meil Eestis ja ka Lätis iseseisev kogudus, seotud luterliku kirikuga. Vennastekoguduse sünnipaik on Ida - Saksamaal, Herrnhutis. Selles Saksamaa nurgas, mis piirneb Tsehhi aladega, Böömi - ja Määrimaaga. Seesama piirkond on väga oluline ka tsehhi reformatsioonile.
Milleks üldse see ajaloos kaevamine ja vanade kurbade sündmuste meenutamine? Kirjutan seda selleks, et me oma evangeelset vabadust kalliks peaksime ja seda teadmatusest või mõtlematult ei hülgaks vaid vastupidi, otsiksime osadust ennekõike evangeelsete kaaslaste hulgas ja tõde vaid Pühakirjast. Selleks, et me oma vabadust ei kaotaks, et me seda ise ära ei annaks. See vabadus ei ole kergelt tulnud, see on palju märtrite verd maksnud. Ja mitte paganate või türklastega võideldes vaid võitlused on võideldud ristikiriku enda sees.
Kui me sel aastal Maarjamaa aasta üritustest kuuleme või osa võtame siis ärgem unustagem ka Jan Hus ´i ja tema teed.