Piiblitund Pühalepa palvemajas iga kuu esimesel teisipäeval kell 18.00
Palve- ja laulutund Pühalepa palvemajas iga kuu kolmandal teisipäeval kell 18.00, peale palvetundi osaduskohv.


Neljapäeval, 27. septembril, algusega kell 17.oo on Pühalepa palvemajas laulu-ja palvetund koos Soome sõpradega.

17.8.13

Eesti Evangeelse Vennastekoguduse õdede väljasõit 3. 08. 2013

Planeerisime väljasõidu 3. augustile lootuses, et ilm on veel suviselt soe ja et kõigil osalejatel tuleb meeldejääv päev. Ilm oli tõesti fantastiline ja nurisemiseks põhjust ei leidnud isegi seda otsides. 
 
      Seltskond kujunes 12-liikmeliseks ja reisi eesmärgiks oli õdedega  koos aega veeta, külastades Anija mõisa, Harju-Jaani kirikut ja lõpuks vend Lev Lekarkini kodu.
      Esimene peatuspaik oligi Anija mõis, mille juures Lev meid juba ootas. Tänu Anija mõisas töötavale raamatukogu hoidjale Pille Kullale, kes on ka Harju-Jaani koguduse liige, saime võrratu ekskursiooni osaliseks. Tutvusime mõisas asetseva koduloo toaga, nautisime sealse ateljeepoe väljapanekut, saime ülevaate mõisa minevikust ja olevikust.
      Edasi sõitsime Harju-Jaani kiriku juurde, kus Maarika Lekarkin oli valmistanud oivalise lõunasöögi.
Tänades Jumalat toidu ja hea perenaise eest liikusime edasi kunagise Raasikul asuva Haljava vennastekoguduse palvemaja asupaika. Palvemajast ei ole kahjuks midagi säilinud. Kohalik koguduse liige Ilse Tudre rääkis põhjalikult palvemaja tegutsemise aegadest ja rahvast, kes seal koos käisid. Palvela asupaigas laulsime koos mõned laulud, tänasime Jumalat armu eest, mida Ta meie esivanematele on osutanud ja suundusime tagasi kirikusse, kus saime veel üheskoos laulda ja kuulda ülevaadet Harju-Jaani kiriku ajaloost.
      Huvitav fakt, mis ilmselt kõigile meelde jäi, oli seotud korjanduskastiga: tõeliselt suur kast lukustati 4 lukuga ja võtmed anti nelja ustava mehe kätte. Rahale juurdepääs oli ainult neil neljal mehel üheaegselt. Ei tea, kas annetused olid siis nii suured....
      Enne Raasikult ärasõitmist pakkusid perenaised veel kohvi ning kringlit. Reisi viimane meeldiv peatuspaik oli Arukülas Maarika ja Levi kodus. Lugesime lühikesi piiblitsitaate, et üksteise usku üles õhutada ja julgete ning rõõmsatena teele asuda.
Suur tänu Levile ja kogu ta perele, kes olid palju panustanud meie reisi kordaminekuks! Tänu kõigile osalejatele, kes leplikult ja rõõmsameelselt kogu teekonna kaasa tegid ja üle kõige tänu Jumalale, kes on meid õnnistanud õdede-vendadega, kallite sõpradega ja kõigega, mida igapäevaseks eluks nii väga vajame!


Õde  Maie Takel