Piiblitund Pühalepa palvemajas iga kuu esimesel teisipäeval kell 18.00
Palve- ja laulutund Pühalepa palvemajas iga kuu kolmandal teisipäeval kell 18.00, peale palvetundi osaduskohv.

16.4.12

Markus 16,15

JA JEESUS ÜTLES NEILE: „ MINGE KOGU MAAILMA JA KUULUTAGE EVANGEELIUMI KÕIGELE LOODULE!“

Jutlustada mitte ainult sõnadega

Minu vanaisa, kes oli misjonärina Surinaamis, noomiti kord Vennastekoguduse direktsiooni poolt, kuna ta aitas oma misjonijaama inimestel nende riisisaaki linna viia ja seal selle müümist korraldada. Öeldi, et see ei ole tema, kui misjonäri ülesanne. Tema ülesanne on jutlustada.

Tänapäevalgi loevad mõned kristlased aprilli loosungit nõnda, nagu kirikujuhid tol ajal - kiriku keskne ülesanne on jutlustamine, kõik muu : diakonia, koolid, tegevus rahu eest maailmas, õiglase kaubanduse eest seismine on teisejärgulised. Sealjuures teame, et juba Pauluse päevil ei tähendanud „ minge kogu maailma..“ mitte ainult liikumist ruumis. See tähendas võõraste inimeste juurde minemist, nende kultuuri asetumist, kreeklase jaoks kreeklane olemist. See tähendas, kus võimalik sellel teel nagu Peetrus märgata, et isiklikud ettekujutused Jumala tahtest hakkavad kõikuma.

Tahaksin nagu Tansaania misjonär Traugott Bachmann tunnistada -palju, mida me peame evangeeliumiga lahutamatult seotuks on vaid euroopa kultuurivara. Kes tõepoolest läheb „kogu maailma“, muudab end ka oma jutlustes.

Teiseks, me teame, et jutlustamine ei ole isoleeritud tegevus. Kui meie elu räägib teist keelt on kogu rääkimine Jumala armastusest tühine. Tänapäevases kontekstis: kirik, kus õiglane kaubandus põhja ja lõuna vahel ei ole mingiks teemaks, võib jutlustamise sinnapaika jätta. Sest evangeeliumi kuulutamise juurde kuulub juba päris algusest alates patukahetsus (Mk 1,15). Positiivselt öeldes, selle juurde kuulub Jumala tahtmise järele küsimine (Mk 3,35), oma elu muuta, lähedasi ja kaugeid ligimesi tõsiselt võtta (Mk 12,31), nende vajadusi tundma õppida, neid ka kiriku pärast mitte lasta vihmas seista.

Mis mulle veel kuuloosungis meeldib: globaliseerumine ei ole mitte ainult midagi sellist, mida majandusstruktuurid meile peale suruvad. Jumal globaliseerib algusest peale ja Kristus ise on meile andnud ülesande, Tema armastust mitte kui meie südame eraasja vaadelda vaid koguni minna välja kogu maailma.

Vennastekogudusena tunneme vahel uhkust, et meil on kogudusi, sidemeid üle terve maailma. Mida see tähendab globaliseerumise plaanis – meie sidemed oma õdede-vendadega Vennaste Uniteedi teistes provintsides. See on üks põnev ülesanne. Milline lähenemise viis, märkamine, kuulutamine on selles? Kuuloosung meenutab ka seda, et vennalikkust mitte ainult vennastekoguduses treenida.

Me peaksime oma koguduse visioonis igal juhul kogu loodut silmas pidama ja mitte rahulduma karjuva ebaõiglusega, mis valitseb lõuna ja põhja vahelistes majandussidemetes.

Benigna Carstens. Nicht nur mit Worten predigen. Herrnhuter Bote. April 2012.

Refereeris: L.R.