Kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused. Mk 11, 25
Ma tean, mu Jumal, et sina katsud südame läbi ja tunned aususest rõõmu. 1Aj 29,17
Neid Piibli kirjakohti, mida loosungiraamat sinodipäevaks andis, aluseks võttes, alustas koguduse peavanem Eenok Haamer sinodi jumalateenistust. Alguslauluks laulsime „Päästja risti juurde ma tahan ikka jääda“. Jooksval aastal on kogudusest igavikku lahkunud 11 õde-venda. Mälestuslauluks laulsime „ Oota hing, oh oota Issandat sa“.
Koguduse tegevust tutvustavas aruandes oli lühidalt, aga siiski kuuel leheküljel juttu erinevate palvemajade elust läinud aastal.
Regulaarselt peetakse tunde kümnes palvemajas – Endla tänaval (Tallinn), Harku tänaval (Tallinn), Nissis, Hageris, Tõdval, Kuusalus, Nabalas, Pikaveres, Raplas ja Pühalepas. Piiblitunnid, Jumala Sõna kuulutusetunnid, palve- ja laulutunnid, kuidas kuskil, õdede ja vendade tunnid. Harku tn palvemajas on ka noortetunde peetud. Peale tundide on erinevates palvemajades ka muid suuremaid kokkusaamisi olnud, milledest üldisemad ehk palvemaja aastapäevade tähistamine.
Muresid on seoses palvemaja hoonetega, nende korrashoidmise ja remontimisega. Mitmetel on õnnestunud saada ainelisi vahendeid ka väljaspool kogudust: omavalitsustelt, PRIA-lt, luteri kogudustelt ja teistelt sõpradelt. Rõõmustav oli kuulda, et nii mõnegi palvemaja ehituslik olukord lähiajal tunduvalt paraneb.
Palvemajade kuulutustöö ootab uusi töötegijaid. Kuigi koguduse liikmete arv- 138 ei ole aasta jooksul muutunud (11 lahkunu asemele on kogudusse vastu võetud sama palju uusi liikmeid) on kuulutajate hulk vähenemas. Tänu Jumalale, et meil on vanu ustavaid vendi, kes hoolimata aastatest päevast päeva oma ülesandeid täidavad, tunde juhatavad ja tööd korraldavad. Lastetööst ei ole teateid ühestki palvemajast. Siiski on alustatud noortetundide pidamisega ühes palvemajas, mis on väga rõõmustav. Endla palvemajas on peetud ka regulaarseid hommikupalvusi ja vendade kokkusaamisi. Palvemaja ümbrust on korrastatud, tehtud ühistööd ja ehitatud uus piirdetara - need on märgid töö elavnemisest selles palvemajas.
Mida saan siis mina või teine koguduse liige teha selleks, et kuulutustöö edeneks? Oluline on meie igaühe palve, palve oma perega. Abi ei tule kellegi teise käest. Kui südamega ja hoolega palvetada siis annab Jumal need võimalused, mida me vajame, ootame. Rohkem palvet ja kuulatamist. Meie osadus isekeskis on oluline, kuid peame ikka väljapoole sirutuma. Läbi aegade on see nõnda olnud. Kui me vaatame vennastekoguduse alguseaegadesse siis oli see sisemise selguse saavutamise järgselt kohe välja minemine maailma- erinevatele kontinentidele, erinevate rahvaste hulka, et kuulutada Head sõnumit ka neile. Palve iseenesest ei too lahendusi, kui me eksime õpetuse vastu, mis sinodipäeva õpetussalmis Mk 11,25 meile meelde tuletati. Seega ennekõike on vajalik vaadata, milline on minu olukord, mitte venna või õe või väljaspool seisja olukord.
Mõtted, väljaütlemised, mis olukordade muutmiseks, töö edasiminekuks vajalikud, peaksid tooma kaasa reaalse tegutsemise, töö ja lõpuks ka tulemuse. Meil on sinoditel ikka uusi ettepanekuid tehtud, inimesed on südamega asja juures ja otsivad. Algatused, head ettepanekud on siis tõeliselt väärtuslikud, kui me saame kord öelda, et tõepoolest on need asjad ära tehtud. Ka sellel sinodil oli jutuks vennastekoguduse kõigi palvemajade ühise suvise kokkusaamise korraldamine. Mõte seekord Venemaalt, hõimurahvaste misjonitöölt naasvalt perekond Väliaholt. Analoogne ettepanek on aastaid tagasi arutusel olnud, siis küll praktilise tulemuseta. Sel korral on ka korraldajate nimed välja öeldud ja jääb loota, et saame ehk suvekuudel ühe või kas päeva, kui me tõesti ühise kogudusena ka füüsiliselt koguneme. Arvan, et kogudus, mis koosneb hajusalt üle Eesti elavatest liikmetest vajab sellist kokkusaamist väga.
Sinodikoosoleku vaheajal sai palvemaja alakorrusel ühises lauas keha kinnitada. Suur tänu kõigile korraldajatele-toiduvalmistajatele, lauakatjatele, koristajatele.
Need on mõned mõtted, mis kuuldud sõnavõtjatelt ja mis minus endas tekkinud selleaastase sinodikoosoleku külastamisel. Loodan, et Eesti Kirikust saab peatselt lugeda ka ametlikku teadet vennastekoguduse tegemistest ja plaanidest.
Lui Remmelg, EEVK Pühalepa palvemaja
