Juba enne, kui Herrnhut´i jõulutäht sündis, oli täht vennastekogudusele suure tähtsusega. Erinevalt teiste kirikutest, kus tornitipus võib leida risti või kukke on vennastekoguduse hoonetel täht. Küll mitte Eestis, aga näiteks Saksamaal Ebersdorfis, Königsfeldis, Neudietendorfis, Neuwiedis.
Täht ei ole kosmilist päritolu sümbol, vaid osutab siin Kristusele, kui heledale hommikutähele. „ Mina olen Taaveti juur ja sugu, helkjas koidutäht.“ (Ilm 22, 16b)
Vennastekoguduse internaatides püüti majad valguse ja armastusega täita, seda eriti advendi ja jõulute ajal. Ruumid kaunistati kuuseokstega ja transparentidega, mida õpilased ise valmistasid. Kasutati erinevaid kristlikke sümboleid, sõime motiive ja tarkasid hommikumaalt. Õhtutundidel valgustati ruumid paljude küünaldega.
19. sajandi keskel tuli üks kasvataja mõttele, meisterdada üks täht, mida saaks ka valgustada. Alguses valgustati tähti õliga, petrooleumiga, hiljem elektriga. Varsti valmistasid neid tähti õpilased ise. Nii suuremaid, kui väiksemaid, erinevate kiirte arvuga. Täht levis väga laialdaselt.
Herrnhut´i advendi -ja jõulutäht tunnistab valgusest, mis hommikumaa targad sõime juurde juhatas ja tähtede kummardajaist Jeesuse kummardajad tegi. Paljudest Piibli kirjakohtadest, mis räägivad tähest olgu kaks nimetatud: 4 Ms 24,17 ja Mt 2,1-12.
