Piiblitund Pühalepa palvemajas iga kuu esimesel teisipäeval kell 18.00
Palve- ja laulutund Pühalepa palvemajas iga kuu kolmandal teisipäeval kell 18.00, peale palvetundi osaduskohv.

30.7.18

Nähtamatute asjade tõendus

Suvine laiulaager on selleks korraks läbi saanud. Kolmepäevase laagri jooksul oli 10+ vanustel võimalus arutleda teemal “Usk”, mängida sportmänge, käia kalal, ujuda ja Hanikatsi loodusega tutvuda.
Laager algas 24. juuli väljasõiduga Salinõmme sadamast. Peale vähem kui tunniajast paadisõitu jõudsime Hanikatsini (või vähemalt piisavalt lähedale, et kõik omal jalul läbi vee kahlates maismaani jõudsid). Seejärel moodustus paadist rannani inimkett, mida mööda kõik, mis omal jalul ei liikunud, kaldale toimetati. Kui tühjakstassitud paat tagasi Hiiumaa poole pöördus, tõstsime endile selga nii palju, kui keegi kanda jaksas, ja hakkasime liikuma laagriplatsi oletatavas suunas mööda oletatavat rada läbi sügava pärnametsa. Hoolimata rajale langenud puudest, mis suunasid meid ootamatult tükiks ajaks rajast kõrvale, õnnestus meil (enne päikese loojumist) metsast välja pääseda, kohale jõuda, rannale jäänud toidukramile järele minna ning püstitada kolm telki.
Tegelikkuses oli loojanguni siiski veel aega ja algas laagritegevus. Esimese päeva pärastlõuna möödus üsnagi vabas vormis: jagati korralduslikku infot, määrati õhtuste ürituste korraldajad ning neli kolmeliikmelikmelist köögitoimkonda. Majas ööbijad jagunesid tubadesse, toimusid tutvumis- ja sportmängud. Soovijad said käia ujumas, esimese õhtuürituse korraldajad tegelesid ajutöö ja ettevalmistustega. Selle kõige vahel olid pisteliselt ka söögikorrad ja vaba aeg. Õhtupoolikul sisustas vastav grupp õhtuürituse mõne mängu ja paari pühapäevakooliaegse lauluga. Üheks neist lauludest oli “Vala õli mu lampi”, millest kujunes ka laagri enim lauldud laul (iga päev üks kord). Õhtuüritus lõppes õhtupalvusega ning seejärel läksid mõned ranna äärde võrke üles panema. Erinevalt varasematest laiulaagritest, kus võrku on ujunud vaid üksikud kalad, siplesid seekord kalad võrgus juba siis, kui osa võrku oli veel paika panemata.
 Järgmisel hommikul oli enamus laagrilisi palavusest ja sääskedest hoolimata ärksad ja tegusad. Pesime kaevuveega hambaid, haarasime sööginõud ning kogunesime söögilaua ümber. Hommikusöögile järgnes hommikupalvus, mille käigus Henry jagas oma tunnistuse ning rääkis palve, Piibli ja koguduse osaduse vajalikusest meie usuelus. Peale vabat aega toimus kaks piiblitundi. Esimeses piiblitunnis rääkis Heli sellest, mis on usk, alustades Heebrea kirja 11. peatüki esimestest salmidest ning liikudes süvendatult erinevate salmide vahel edasi. Kahe piiblitunni vahel said soovijad end palavuse eest kaitsta tunniajase suplusega. Teises piiblitunnnis jagunesime kahte gruppi, et arutada nelja küsimust: mis on usk, kas usku saab kasvatada, kuidas saada usklikuks, mis või kes on usukindluse kaitsjad? Pärast pooletunnist arutelu gruppides tulime taas kokku, et arutada vastuseid koos Luiga. Kui arutelu oli lõppenud, algas spordi ja mängude osa, mida juhtis Henry. Mängiti nii tuntud mänge nagu Jalgpall ja “Linnade põletamine” kui ka võõramaid nagu “plaksu mäng” ja “Ultimate”. Lisaks mängudele toimus ka suurem spordi tegemine. Nimelt oli ülesanne joosta läbi metsa “sadamasse”, teha seal 20 kükki, kõhulihasteharjutust ja kätekõverdust ning seejärel joostes tagasi tulla. Sportlikumad tegid kogu asja tervelt kaks korda läbi, sellal kui suurem osa jõudis läbida vaid ühe ringi. Samaaegselt spordiga toimus ka kalavõrkude puhastamine kaladest, sest midagi muud seal puhastada polnud (kui varasematel aastatel on olnud palju vetikaid ja adru, kuid vähe kalu, siis seekord oli vastupidi). Kokku püüti ühe ööga üle 20 kala, mis hoolimata puhastamisest, soolamisest ja jahedas hoidmisest riknesid siiski enne tagasisõitu. Lisaks kalade soolamisele maja taga toimus maja sees hoogne pannkookide küpsetamine. Kui sport oli lõppenud, kalad jahedasse viidud ja pannkoogid valmis, asus neljaliikmeline meeskond laidu avastama. Esialgne plaan oli leida laiul asuv veski, kuid lõpuks kulges teekond ka ümber suurema osa laiu rannikuriba. Olles jõudnud tagasi laagrisse, algas peagi teise grupi õhtuüritus. Vastav grupp oli koostanud Hanikatsil kasvavate taimede kohta põneva viktoriini, mis kolme- ja neljaliikmelistele tiimidele korralikku ajuraginat andis. Lisaks taimede mõistatamisele kirjutas igaüks ka ühe luulerea, mis ühise luuletusena ette loeti. Võrke selleks ööks enam üles ei pandud, kuid soovijatel oli võimalus spinningut heita. Nagu eelmiselgi õhtul algas 23:00 öörahu.
Viimane hommik algas äratusega kell kaheksa, millele järgnes energiline hommikuvõimlemine ja hommikusöök. Ka sel päeval toimus kaks piiblitundi. Esimeses kordasime eelmisel päeval loetud piiblisalme. Selleks oli Heli valmistanud sõnakaardid, mida kolmeliikmeliste tiimidena kokkku pannes sai kokku Hb 11:1,3. Seejärel moodustasime paarid ning lühikese aja jooksul pidi teisele ütlema võimalikult palju positiivset. Lui piiblitunnis arutlesime küsimusi: käsuteod ja usuteod ning mis on usu saladus? Jagunesime 15 minutiks endistesse gruppidesse, et kõigepealt grupiga ja seejärel kõik koos nende küsimuste üle arutleda. Lisaks nendele küsimustele käsitles Lui usu kontekstis ka teemasid alates kristlaste äratundmisest kuni muistsete eestlasteni. Peale piiblitundi algas vaba aeg, viimased sportmängud ja laagri kokkupakkimine. Kui isiklikud asjad olid kokku pakitud, viisime need varakult “sadamasse” valmis. Soovijad said end veel merevees jahutada, tehti lõpupilt ja toimus laagri lõpetamine. Kõik, mis tulles läbi metsa kohale toodud oli, sai taas selga vinnatud ning tagasi mere äärde tassitud. Natuke ootamist ja ka paat oli kohal ning peagi olid kõik kompsud ja laagrilised tagasiteel Hiiumaale.

Suur tänu kõigile, tänu kellele oli see laager just selline, nagu see oli.

Markus

P.S.
Vaata nähtamatu/kirjeldatu uskumisele lisaks ka videot ja pilte.