Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama? Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik! Aamen.
Austatud kuulajad!
Ülesloetud evangeeliumi sõnum algas Jeesuse sõnadega: Teie olete kuulnud, et on öeldud: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!“ Ärgu keegi arvaku, et siin on tegemist mingi külajutuga. Ei, siin on tegemist hoopis Moosese käsuseadusega.
3.Mo. 24. võime lugeda: Keegi Iisraeli naise poeg, kelle isaks oli egiptlane ja üks Iisraeli mees hakkasid leeris riidlema. Iisraeli naise poeg pilkas ja needis Iisraeli meest. Ta viidi Moosese juurde ja pandi seniks vahi alla, kuni langeb otsus Issanda suust. Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Vii needja väljapoole leeri; kõik kuuljad pangu oma käed tema pea peale ja terve kogudus visaku ta kividega surnuks!“ Vaenlast ei tulnud mitte ainult vihata, vaid hoopis hukata. Selline oli Jumala, Vana Testamendi seisukoht.
Sellele kuuldule lisas aga Jeesus ja ütles: Aga mina ütlen teile: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad!“ Head näited sellest leiame meie jällegi oma armsast piibliraamatust, Taaveti elust ja käitumisest. Ta oli Jumalale armas. Armas Jumalale mitte sellepärast, et ta pattu tegi, vaid sellepärast, et ta püüdis Jumala käske pidada ja suutis isegi oma tagakiusajat armastada ega tasunud kurja kurjaga.
Nagu me teame, oli Saul esimene Iisraeli kuningas. Aga kuna ta ei olnud Jumalale kuulekas, pani Jumal Sauli kõrvale. Uueks kuningaks võidis Saamuel kuningas Sauli teadmata Taaveti. Kuningana alustas Taavet väga madalalt, olles kutsutud kuninga teenistusse, alustas ta meie mõistes muusikuna oma teenistust. Sõnakuulmatuse tõttu oli Issanda Vaim Saulist lahkunud ja üks kuri vaim kohutas teda. Kui Saulil oli väga halb, siis võttis Taavet kandle ja mängis, nii oli kuningal kergem. Edasi sai Taavetist Sauli sõjariistade kandja. Hiljem pani Saul Taaveti oma sõjameeste üle ja see meeldis kogu rahvale. Taavet läks välja ning oli edukas kõikjal, kuhu Saul teda läkitas.
Ühelt võidukalt sõjaretkelt tagasi tulles aga laulsid naised vastastikku trummide saatel:
„Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!“ Seepeale süttis Sauli viha põlema ja ta ütles: „Taavetile annavad nad kümme tuhat, aga minule annavad tuhat. Nüüd puudub tal veel ainult kuningriik!“ Sellest alates hakkas Saul Taavetit vihkama ja püüdis isegi teda hukata. Kord võttis Saul 3000 valitud meest ja läks Taavetit otsima Een-Gedi kõrbe. Taavet oli seal oma meestega varjul ühes koopa tagumises sopis. Samasse koopasse läks ka Saul oma loomulikke vajadusi rahuldama. Taaveti mehed õhutasid teda: „Näe see on päev, kus Issand on andnud su vaenlase su kätte!“ Taavet aga läks ja lõikas salaja ära Sauli kuuehõlma. Taavet hoidis sõnadega tagasi oma mehi ega lubanud neil minna Sauli kallale.
Saul tõusis ja läks välja oma teed. Taavet järgnes talle ja kui Saul juba kaugel oli, hüüdis Taavet teda ja ütles: „Sa nägid nüüd, kuidas Issand andis täna koopas sind minu kätte, aga ma halastasin sinu peale! Vaata oma kuuehõlma minu käes!“ ( 1. Sa. 24 ) Siis Saul nuttis ja ütles: „Sina oled minust õiglasem!“ Nii suutis Taavet armastada oma vaenlast, ega lubanud oma meestel Sauli tappa, kuigi selleks oli avanenud hea võimalus.
Kord sattus misjonär mägedes röövlite kätte. Kuid et tal muud midagi kaasas ei olnud, kui vaid Piibel, siis laskis röövlite pealik teda läbi peksta ja siis minna. Mõne nädala pärast läheb misjonär jällegi sama teed. Teel leiab ta haavades, teadvuse kaotanud lamava mehe. Misjonär tunneb temas ära sama röövlipealiku, kuid ta ei jäta teda sinna surema, kannab tema lähemasse majja, joodab teda ning puhastab tema haavu. Kui röövlipealik teadvusele tuleb ja kuuleb, kes ja kuidas teda päästeti, ütleb ta misjonärile: „Sina oled minu elupäästja ja sinule tahan ma järgneda, kuhu sa iial lähed!“ Too misjonär suutis armastada oma vaenlast ja teda nõnda Kristusele võita. Misjonär püüdles täiuslikkuse poole, võttes eeskujuks Jumala, kuna Jumal on täiuslik.
Kaugest noorpõlvest on mulle meelde jäänud üks Kullamaa vana venna Pauluse jutustus: Ühes külas elas oma perega usklik mees, keda uskmatud naabrimehed igati tohutult taga kiusasid. Korduvalt lasksid nad oma loomad uskliku mehe viljapõldudele, kuid usklik mees ajas loomad tagasi ega öelnud midagi. Ja kui nad kuidagi sellest usklikust mehest jagu ei saanud, siis otsustasid külamehed, et nad lähevad ja võtavad selle uskliku mehe majakatuse maha.
Ühel varahommikul olidki külamehed kohal ja alustasid katuse lõhkumist. Kui usklik mees hommikul välja läks ja toimuvat nägi, ei öelnud ta ka nüüd midagi. Läks tuppa ja palus naisel hommikusöök valmistada. Söök valmis, läks usklik mees külameeste juurde ja ütles: „Te olete nüüd hulga tööd teinud ja vaeva näinud, kõhud ka kindlasti juba tühjaks läinud, tulge nüüd tuppa leiba võtma!“ Need uskliku mehe sõnad aga purustasid külameeste kalgid südamed. Vaikselt tulid nad katuselt alla ja läksid igaüks oma teed.
Pealelõunal aga hakkasid külameeste õlekoormad veerema uskliku mehe õue. Külamehed tulid ja tegid uskliku mehe majale uue katuse peale. Seega aga ei olnud uskliku mehe maja saanud uue katuse, vaid uueks olid saanud ka külameeste südamed. Nad palusid kõik oma kurjad ja kiuslikud tegemised andeks. Kurja heaga tasudes oli see usklik mees kogu külaelu muutnud. Armastuses tehtud teod olid võitnud südamed ja elu selles külas oli uueks saanud. Seegi usklik külamees oli püüelnud täiuslikkuse poole. Ja Jumal oli lasknud tema ettevõtmisel korda minna.
Jeesus ütles: „Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee seda sama? Nende sõnadega toob Jeesus ära tavalise elu tegelikkuse. Selles ei ole midagi erakorralist. Praktiliselt nii toimivad kõik inimesed.
Neis ülesloetud salmides toob aga Jeesus ette ühe sootuks uue olukorra. Ta käsib teha seda, mida tavaliselt ei tehta – armastada oma vaenlasi!
Sama lugu on ka palvetamisega. On ju täiesti loomulik, et me neid palves Jumala ette kanname, keda Jumal meile on kinkinud, meie pereliikmed, meie lapsed. Meie kohus ongi seda teha. Siin ei piirdu Jeesus aga ainult meie tavalise elu olukorraga. Ta tõstab lati hoopis kõrgemale ja ütleb: „Palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad!“ Seda on hoopis raskem teha. Kuid seda just Jeesus meilt ootabki. Ta tahab meid suunata Jumala täiuslikkuse poole. Ta juhib meie mõtted Jumala suurele palgapäevale, täiuslikumaks saamise teele, et meil oleks meie palgapäevast rõõmu! Rõõmsat ja aulist palgapäeva teile kõigile soovides! Aamen.
Õpetaja Elmar Reinsoo jutlus
18. sept. 2011. Hageris.
