12. detsembril suri ootamatult õpetaja emeeritus Priit Rannut. Tema jutlustas ja vajadusel ka juhtis üks kord kuus teisel pühapäeval Endla palvemajas kuulutustundi. Oli just tema kord meil jutlustada. Ta oli väga ustav ja kohusetundlik, ei mõjutanud teda ilmastik ega muu oma korda vahele jätma. Ka sel pühapäeval ootasime teda iga hetk uksest sisse astumas. Kui teda ei tulnud, mõtlesime algul, et tõesti, terve päeva oli tihedalt lund sadanud, ehk ta loobus. Kuid ei. Hetke pärast helistati, et Priitu ei ole enam tulemas. Helistajaks oli tema hea sõber Heljut Kapral, kelle ta alati teelt kaasa oma auto peale võttis. Jäime kõik väga vaikseks ja kurvaks. Siis aga ütles üks vend tasase häälega saalist “Milline auline surm“.
Ta oli toast välja tulnud, auto lumest puhtaks lükanud, veidi maad ka sõitnud, siis uuesti autost välja läinud lund lükkama ja ära väsinud. Ta jõudis veel oma istmele istuda, kui tuli kojukutse.
Mõtlesin siis igasuguseid „olekseid“. Oleks võinud kedagi saata talle appi jne, jne. Enam ei mõtle. Tundes küllalt hästi Priitu, tean, et mis tema ette võttis, selle ta läbi viis. Siin poleks aidanud minu helistamine, et ära täna tule, või midagi sellist. Tean, kuidas ta ei tahtnud jääda kellelegi aidata, oma õega kahekesi nad elasid, mõlemad juba eakad. Õele koormaks jääda, see mõtegi oli Priidule vastumeelt.
Oma istme autorooli taga oli ta teinud nii mugavaks, et seal oli tal alati hea istuda. Õde Ketsia jutustas, et pühapäeval kirikust tulles, läks tema tuppa, aga Priitu ei tule, ega tule. Tüki aja pärast ta tuleb. Õde küsis: „Kus sa olid?“ Vastus oli: „Ma istusin oma lemmiktoolis ja mõtisklesin“. Ja sinna lemmiktooli ta ka kustus, õde kõrval istumas. See oli tõesti auline lahkumine. Issand kutsus oma sulase palvemajja teenima minnes, valmiskirjutatud jutluse tekst mapi vahel.
Viimasel ajal oli tema südames soov üldse vennastekoguduse elu edendamine ja elavdamine. Tema lauale jäid mitmed poolikud tööd, kuid postiloendi „concors“ aadressid sai ta just mõni päev varem valmis. Tema mureks oli, et seda ka kasutama hakataks. Ta tõstatas seal mitmed teemad, kuid vastukajasid tuli vähe. Concors oli üks võimalus, kus kogudust puudutavad teemad kõigile tutvumiseks üles panna ja diskussiooni algatada.
Usun, et paljud tema tööd olid lõpujärgus ja need ei peaks jääma tema arvutisse. Isa märkmetest mälestuste kirjutamine oli tal kavas lähiajal lõpetada. Loodame, et lapsed need tööd ka lõpetavad.
Meie hiljutisest vestlusest meenub, kui küsisin, kust tuleb tema haruldaselt hea mälu, oli vastus, et tema ema tuli pühapäeval kirikust koju ja jutustas õpetajalt kuuldud jutluse kodustele peaaegu sõna-sõnalt üle. Ka isa Jüril oli hea mälu.
E. Rahula oli kunagi Priidule öelnud, et sulle on palju antud, seepärast sinult nõutakse palju. Priit ütles, et tal läks see ütlemine südamest läbi, sellepärast on ta püüdnud teha kõike vastutustundega ja visadusega ja lisas: „Aga minu visadus ei tohi tekitada teistes inimestes kannatusi“.
Priit Rannutil ei olnud võimatuid asju või probleeme, mida ei saanud lahendada. Tema pea oli täis ideid, lahendusi, parandusettepanekuid. Kui palvemajas „lugijavendi“ vähemaks jäi, või ei jätkunud koosoleku juhatajaid, koostas ta kava, kus jagas ülesanded nii, et ei olnud juhti vaja. Igaüks sai kava ja teadis, mis kohal millega ta pidi üles astuma.
Nii paljudes asjades andis ta meile teeotsad kätte. Nüüd edasi mines ilma temata, jääme teda meenutama kui ühte ustavat Jumalariigi töötegijat, sooja, sõbralikku, ausat ja lihtsat, võrratu huumorisoonega, samas ka enesekriitilist inimest.
Priit Rannuti matusetalitus oli 18. detsembril Tallinna Jaani kirikus. Ta oli EELK Märjamaa koguduse liige ja Eesti Evangeelse Vennastekoguduse liige.
Sel päeval oli külm karge talveilm. Maa oli paksu valge lumevaiba all.
Kogunesime Tallinna Jaani kirikusse hommikul kell 11.00
Assessor Tiit Salumäe oli koostanud matusetalituse kava, mille toon siinkohal ära. Tegin siin mõned omapoolsed täiendused.
Õpetaja emeeritus Priit Rannuti matusetalitus Tallinna Jaani kirikus kell 11.00, Rahumäe kalmistul ja koosviibimisel.
1. Algusmuusika. Puusärk tuuakse kirikusse kell 10.30. Orelit mängib Hille Poroson, flööti Maris Lend. Kirik avatakse hüvastijätuks kell 10.30, auvalve korraldab õpetaja Gustav Piir. Laulavad Misjonikoori liikmed. Juhatas Maarja Vardja. Solist Annabel Vardja . Hüvastijätuks liigutakse puusärgist peatsist mööda ja asetatakse pärg altari ette. Enne talituse algust paar minutit vaikust.
2. Algustervitus – Tiit Salumäe
3. Alguslaul – Jumal, Sul ligemal KLPR 446:1-3
4. Psalm 90:1-6, 12, 14, 16-17 – Jaan Tammsalu
5. Palve – Leevi Reinaru
6. Piiblilugemine Ilm 21:1-7 – Joel Luhamets
Johannese 14:1-6 – Jüri Vallsalu
7. Päevalaul - Me ootame Sind, Jeesus Krist KLPR 5:1-4
8. Kõne – Tiit Salumäe
9. Soolopala viiulil mängis Priit Rannuti pojapoeg Adrian Rannut.
10. 9. Usutunnistus – Illimar Toomet
11. Koor - Üle läve
12. Palve – Tiit Salumäe
Issanda palve – Andres Põder
13. Õnnistamine – Andres Põder
14. Koor – Valge rüü. (Solist Annabel Vardja laulu ajal liikusid koorilauljad valgetes rüüdes kiriku eri paigust aeglaselt oma asukohale altari kõrval)
15. Lõpulaul Oh Issand, jää KLPR 410:1-5
16. Kutse hüvastijätuks lahkunuga – Tiit Salumäe
Piiblisalmid ütlevad vaimulikud. Peale perekonna hüvastijättu suletakse puusärk. Esimesena kantakse risti, seejärel perekonna pärg, EELK pärg. Puusärgi ees lähevad Andres Põder ja Tiit Salumäe.
Matmine Rahumäe kalmistul kell 12.15-13.00
17. Rahumäe kalmistul võetakse kohad sisse samas järjekorras kui kirikust välja tulles. Kirst kantakse hauale ja ametivennad lasevad puusärgi hauda.
18. Laul Ühel päeval läheme KLPR 435:1-4
19. Funeraalia e matuselektsioonid
20. Matmine – Tiit Salumäe
21. Mullapanek matuseliste poolt
22. Samal ajal laul Peotäis ma mulda KLPR 259:1-3
23. Haua ajavad kinni ametivennad. Pärgade asetamine. Süüdatakse küünlad
24. Palve – Joel Luhamets
25. Õnnistamine – Andres Põder
26. Lõpulaul Tugevad on Jeesu käed KLPR 347.1-3
Koosviibimine peielauas
27. Alguslaul – Jeesus võta mu käed
28. Söögipalve – Ants Leedjärv
29. Mängisid Priit Rannuti pojapojad Tobias süntesaatoril ja Adrian viiulil.
30. Järelhüüded peielauas – Tanel Ots, Jaan Bärenson, Illimar Toomet, Aet Reinhold, Lea Jants-Ylönen, Jüri Pootsmaa, Soome koguduste esindajad jne.
31. Ühislaul . Otsige esiti Jumala riiki (teise salmi sõnde autor Priit Rannut)
32. Lõpupalve, tänu- ja õnnistamissõnad – Tiit Salumäe
33. Lõpulaul – Säravam täht – KLPR 472
Matusetalitusel osalenud ja viibinud kirikuõpetajad suvalises järjekorras.(Nimekiri võib olla ebatäielik, vabandan, kui siit kellegi nimi puudub. Võimalus lisada.)
1. Peapiiskop Andres Põder
2. assessor praost Tiit Salumäe
3. assessor praost Joel Luhamets
4. assessor õpetaja Ove Sander
5. praost Jüri Vallsalu
6. praost Tanel Ots
7. praost Vallo Ehasalu
8. praost Jaan Tammsalu
9. abipraost Leevi Reinaru
10. abipraost Patrik Göransson
11. õpetaja Gustav Piir
12. õpetaja Mart Salumäe
13. õpetaja Arne Hiiob
14. õpetaja Jaak Aus
15. õpetaja Tiiu Hermat
16. õpetaja Ants Leedjärv
17. õpetaja Mikk Leedjärv
18. õpetaja Mihkel Kukk
19. õpetaja Illimar Toomet
20. õpetaja Thomas Andreas Põder
21. õpetaja Johan Christian Põder
22. õpetaja Lea Jants-Ylönen
23. õpetaja Kaisa Kirikal
24. diakon Ants Rajando
25. õpetaja Mare Palgi
26. õpetaja emeeritus Tõnis Nõmmik
27. õpetaja emeeritus Jüri Raudsepp
Salme Niilisk, EEVK sekretär
