Hageri palvemaja 190. aastapäeval 19. sept. 2010.a.

Piiblitund algas kell 10.00 ja selle pidas Leevi Reinaru.
Kohale oli tulnud üle 70 inimese.
Avasõna ütles Hageri kirikuõpetaja, praost Jüri Vallsalu. Ta selgitas väikest segadust, mis on tekkinud palvemaja vanuse arvestamisega. Veel eelmisel aastal tähistati palvemaja 198. aastapäeva ja nüüd siis tagasiminek. Aega on vaja aeg-ajalt korrigeerida. On tulnud välja dokumente, mis ei lase arvata, et palvemaja oleks ehitatud 1811.a., nagu me seni teadsime. (V. Ilja oma vennastekoguduse ajaloo raamatu 6. osas toob järgmised andmed: Hageri õp. Fr. Ignatius oma aruandes Konsistooriumile 21.06.1823 märgib, et Hageri palvemaja on ehitatud 1820.a. Mäeküla mõisa alale. Herrnhuti andmete järgi aga 1818.a.) J. Vallsalu lisas, et on aeg teha praegu korrektuur õigema palvemaja vanuse suunas ja sellel aastal tähistame seega 190. aastapäeva. „Olgu see aasta, milline tahes, me elame armuaega, mis Issand on meile andnud. Me saame rõõmustada, et meil on selline palvekoda olemas. Tere tulemast teile kõigile!“
Esimeseks ühislauluks valis ta KLPR laulu nr 397 “Ma südamest ja meelest” 3 salmi. Laulu saatis Hageri puhkpilliorkester. Õpetaja ütles sõnad 2 rea kaupa ette, nagu palvemajades vanasti kombeks oli. See lausa sobib kokku selle iidse vanahõngulise vennastekoguduse palvemajaga.
Jüri Vallsalu luges enne alguspalvet päevakohase loosungisõna Ps 86:1-13
Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene! Hoia mu hinge, sest ma olen vaga! Päästa sina, mu Jumal, oma sulane, kes loodab sinu peale! Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan su poole kogu päeva! Rõõmusta oma sulase hinge, sest sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge! Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad. Võta kuulda, Issand, mu palvet, ja pane tähele mu anumise häält! Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle. Issand, sinu sarnast ei ole jumalate seas, ega ole niisuguseid tegusid kui sinul. Kõik rahvad, keda sa oled teinud, tulevad kummardama su ette, Issand, ja annavad au sinu nimele. Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi. Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime! Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti. Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest.
Nende mõtetega oli hea jääda palvesse ja paluda õnnistust päevale. Ühiselt lauldi samast laulust 4 salm.
Järgnes Lääne-Nigula kirikuõpetaja, EELK Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru piiblitund, evangeeliumi tekstiks valis ta Lk 7:11-16 Jeesus äratab surnuist Naini noormehe. Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast. Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda. Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: "Ära nuta enam!" Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: "Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!" Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi. Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: "Meie seas on tõusnud suur prohvet!" ja "Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!"
Esmalt tõi L. Reinaru tervitusi Lääne-Nigula koguduselt ja tegi lühikese ülevaate koguduse elust. Koguduse maksumaksjaid liikmeid oli 410, ristitud liikmeid vast kolm korda rohkem. Lääne-Nigula koguduses teenis 51 aastat õpetaja Friedrich Pohlamets, kelle 110. sünniaastapäeva nad sel kuul tähistasid. L. Reinaru tõi tervitusi ja tutvustas ka Misjonikeskust, mille tööd ta juhib.
Naini linn on piiblis siin ainsana mainitud, asus umbes 10 km Naatsaretist. Ta rääkis Naatsareti ja Kapernauma linnade tähendusest piiblis. Naini linn oma sündmusterohkusega nende linnadega võistelda ei saa. Kuid see üks ja ainus lugu on meeldejääv, sest siin tegi Jeesus ime, äratab surnust ellu nooruki, millega ta andis rahvale sõnumi, tõestas veel kord, et ta on Jumala poeg, kellel on meelevald kurjuse vägede, haiguste kui ka surma valla üle. Naini nimi tähendab midagi ilusat või kaunist. Ja just midagi ilusat ja kaunist kinkis Jeesus lesknaisele Naini väravas. Selle osa toob Jeesus alati endaga kaasa, kuhu ta tuleb ja kus teda vastu võetakse. Ta teod tunnistavad Jumala armastusest, kes on hea ja kaastundev. Kohtame siin surma ja leina. Piibel kirjeldab surma tõsiasja kolmes erinevas vormis - vaimne, ihulik ja igavene surm. Surma needus teeb meie igapäevases elus orvuks või leseks inimesi. Läbi vägivalla, terrori, sõdade, külvates inimeste hinge hirmu ja kartust.
Luukas kasutab esimest korda siin nime Issand. Mõned kasutavad ka „Isand“, aga see on keele kasutuse arengus tagasiminek. Isandaid on teisigi, aga need ei suuda anda meile lootust surmaga kohtudes. Meie Issand Jeesus Kristus on ainulaadne, kuna ta on elu ja surma käsutaja.
Meil on sõna ja sakrament, millele me saame raskel ajal toetuda. Jeesus ei toimi kellegi vägevama nimel, vaid ta ise ongi ülestõusmine ja elu. Ta ütleb: „Ärka üles“. Jeesus andis poja tagasi ta emale. Surnust äratatud noormees hakkas rääkima. Me ei tea, mida ta rääkis. Oluline on, et surmast ellu ärganud inimene rääkis. Siin on paralleel ka vaimulikust ärkamisest, et me tunnistaks oma kogemustest Jumalaga. Me saame kristlastena kasutada Jeesuse nime. Elukatsumuste läbi on Jumal teinud head ja mitte vähe. Ta annid on lõpp-kokkuvõttes kõik head. Jumala kohalolek ütleb alati inimesele: „Ära karda, ole julge!“ Jumal tunneb kaasa meie igapäevastele muredele ja elab kaasa. See peaks meid väga julgustama. Olge väga õnnistatud! Aamen.

Omapoolseid arvamusi antud kirjakohale avaldasid Jüri Pootsmaa, Tõnu Lend, Aarne Mänd ja Jüri Vallsalu.
Lõpupalves olid Agu Kaljuste ja Jüri Vallsalu. Lõpetati ühise lauluga KLPR 361 “On õiged vaid teed, mis juhatab ta” sõnade etteütlemisega.
Hageri kirikus oli jumalateenistus armulauaga kell 12.00, kus jutlustas taas õp. Leevi Reinaru. Orelil mängis Mai Mänd. Jutluse aluseks oli 1Tes 1:2-10.
Armastussöömaaeg oli palvemajas kella 14.00-15.00
Kuulutustund palvemajas algas 15.00 ja lõppes kl 17.00. Nüüd oli rahvast kogunenud 100 ringis. Tund algas puhkpilliorkestri palaga. Aarne Mänd tervitas kokkutulnuid. Ühislauluks valis ta KLPR laulu nr 264 „Ma kummardan Sind, Armuvägi“, öeldes sõnad paari rea kaupa ette.
A. Mänd pidas alguspalve.
Ta luges omalt poolt tervituseks Jh 7:37-38, kus räägitakse Jeesusest, kes kõneles valju häälega: "Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed."
On hea meel, et siia on kokku tulnud palju neid, kes janunevad selle vee järgi, mida ainult Jeesus võib pakkuda. Ta kõneles vee tähtsusest meie elus üldse. Elavat vett ei saa pidada ainult endale, seda tuleb jagada teistega. Ja seda me täna siia tegema oleme tulnud. Et Issand oma Püha Vaimu rohkesti meie peale välja valaks.
A.Mänd tutvustas neid, kellel on kaasas „eluleiba“ e sõnavõtjaid. Need olid Priit Rannut Endla palvemajast, Heino Tilk Pärnu Jaagupi kogudusest, Ilme Kuller Laitse kogudusest, Ergo Reintam Saue vabakogudusest, Jüri Pootsmaa Nissi ja Harku palvemajast, Kalju Reinjärv Märjamaalt, Elari Puu Allika baptistikogudusest, Tanel Ots Tõdva ja Nabala palvemajade esindaja, Jüri koguduse õpetaja ja kõige lõpuks Hageri oma koguduse õpetaja Jüri Vallsalu.
Tervituskõnede vahele laulis noortekoor Sigrid Põld’i ja Merle Lend’i juhatusel. Esimeseks lauluks oli Hella Tedder´i laul "Saage vägevaks"
Priit Rannut valis tervituseks Ro 12 pt Olge omavahel üksmeelsed
Ta alustas selgitusega, miks ta astus vennastekoguduse liikmeks, miks siduda end organisatsiooniga, mis on juba pildilt kadumas?!“
Ja ta vastab, et VK-st on peetud meie rahva ärkamisaja peamiseks generaatoriks. Nõukogude võim lõpetas selle tegevuse1948-dal aastal. Jäi vaid mõni üksik palvela luterliku kiriku filiaalina vendade kasutada. Ometi omavahelised kogunemised ei lõppenud, vaid vendade töö isegi laienes – lisandus oikumeeniline dimensioon. Rasked ajad siluvad erinevused. Neile, keda kombe ja harjumus-kristlus ei rahuldanud, kes tundsid muret oma vahekorra pärast Jumalaga, neile ei olnud tähtis mitte see koht, vaid kooskäimine ise, igatsus usklikkude osaduse järele.
„Et abiks olla ja mõnikord ka nõu anda – kui mõistan ja seda vajatakse – astusingi ametlikult koguduse liikmeks“.
Ta lõpetas sõnadega: „Armsad õed ja vennad! Ikka enam ja enam olen hakanud mõistma ap Johannest, kes oma vanaduspäevil kõige tähtsamaks pidas korrata: „Vennad armastage üksteist!“ Kristuse-vastane meelsus on maailmas jõudu kogumas, toetagem üksteist võitluses sellega. Iga päev me kirjutame ajalugu – oma eluga, tegemistega ja tegematajätmistega. Jätkakem oma igivana ülesannet: olla oma koguduses ja ümbruses maa soolaks ja evangeeliumi tõrvikukandjaks, et selle valguse järgi leiaksid õige tee ka inimesed väljapool kirikumüüre. Aamen.
H. Tilk kõne aluseks oli Mt 22 pulmariidest, milline see peaks olema. Zinzendorf ütleb laulus: „Kristuse veri, õigus ka on minu aukuub lõpmata. Ses kõlban Jumalale nüüd ja kui ma taeva lähen siit.“
Koorilt Kadri Hunt´i laul "Mina usun armastust"
Ilme Kuller´i sõnum oli „Vaata, mida Jeesus teeb!“ Auväärt õp. Leevi Reinaru pere on kõik siin ja vaadake, mida Jumal on nendega teinud, kõik teenivad Issandat, sest Jumal on kutsunud nad oma riiki tööle. Ta rääkis vennaste-koguduse varjatud tööst nõukogude ajal ja oma päästmisele tulekust. Issand on hea ja Tema heldus kestab igavesti! „Olen kõige õnnelikum inimene maailmas, olen Jumala laps“!
Ergo Reintam luges Jr 10: 10-15. Aga Issand on tõeline Jumal, ta on elav Jumal ja igavene kuningas. Tema vihast väriseb maa ja tema sajatust ei suuda rahvad taluda. Öelge neile nõnda: Jumalad, kes ei ole teinud taevast ja maad, kaovad maa pealt ja taeva alt. Tema on oma rammuga rajanud maa, oma tarkusega loonud maailma ja mõistusega laotanud taeva. Kui tema teeb häält, siis on taevas vete kohin, ja ta kergitab pilved maa äärest; tema teeb vihmale välgud ja toob tuule välja selle aitadest. Inimesed on kõik rumalad, mõistusest ilma. Kõik kullassepad jäävad häbisse jumalakujude pärast; nende valatud kujud on pettus, sest neis pole vaimu. Need on tühised, naeruväärt tööd: oma katsumisajal nad hävivad.
Maailmas on palju ebajumalaid. Me peame armastama oma elavat Jumalat, seda ühte ja ainust, oli tema sõnavõtu sisu.
Koor laulis Rein Kalmuse laulu „Sind Jumal austab Sinu töö“
Elari Puu tõi tervitusi Oleviste koguduse 60. aastapäevalt ja Meego Remmelilt.
Ta rääkis oma tööst sotsiaaltöötajana ja tõi huvitavaid näiteid, kuidas saab aidata abivajajaid, kui me neid ainult märkaksime endi ümber.

Jüri Pootsmaa luges Js 48:21 Nad ei saanud tunda janu, kui ta viis neid läbi kõrbete: ta laskis neile kaljust vett voolata, ta lõhestas kalju ja vesi vulises." Saime Jumala õnnistust Nissis rohkesti tunda ka nõukogude võimu ajal. See töö pole kunagi lõppenud. Praegu on meie aeg. Lea Jants on ustavalt neljapäeva õhtul palvemajas kohal olnud ja öelnud, et ta tahab meid kuulata. Siis pühapäeval kirikus läheme meie teda kuulama. 1983.a. tuli üks vend mu juurde ja ütles, et vennastekoguduse töö lõpeb ära ja sellega pole mõtet enam jännata. See vend tegutseb veel praegugi ja teeb oma tööd üle Eesti. Igal pool on kaks liini. Meil on suur vabadus hoiduda oma armsasse kirikusse, kus meid on ristitud ja leeriõnnistatud. Üks salm veel: Oh, mis kallis asi see, et kui vennad elame rahus armastusega, ilma kavaluseta.
Koorilt Iiri laul "Küsimused“ ja Piret Rips „Mu süda usub õnne“
Sõna võtsid veel Kalju Reinjärv, Tanel Ots, Jüri Vallsalu.
Ülevaade jääb siinkohal pooleli, sest keskuse palvelas Endla tänaval algas kuulutustund ja grupp osavõtjaid ruttasid sinna.

Endla palvelas, oktoober 2010.a.
(Pildil T. Remmelg Hageri palvemaja 197. aastapäeval 2008 a.:))