Keset küla

Pereraadio eetris kõlas 14.05.2014 saatesarja "Keset küla" osa "Vennastekogudused Hiiumaal".
Stuudios olid Anti Toplani külalistena kõnelemas  Lui Remmelg, Kristjan Simson ja Siiri Rüütelmaa. Saade on Pereraadio arhiivis leitav.

Vennastekoguduse suvepäev Nabala palvemajas

Päeva teema „USK“

Maikuu viimasel laupäeval, 31. mail algusega kell 11. 00 on kõik oodatud Eesti Evangeelse Vennastekoguduse suvepäevale Nabala palvemajja, Kiili vallas Paekna külas.

Päevakavasse mahuvad:

• pikem vaimulik sissejuhatus (peavanem Eenok Haamer)
• teemakohane ettekanne (Veikko Määttä)
• lõunapaus
• tervitused vennaste palvemajadest
• rühmatööd ja arutelud
• palveosadus
• õhtuoode
• muusikaline osa ja lõpetamine (umbes kl 18.00)

Tagatud on lastehoid

VL 107 "Kolgata mäe peal"

Inspireerituna Vaikse nädala palve- ja laulutunni repertuaarist. Viiulil Gertrud Martin. Kaasalaulmiseks.

Õnnistatud pühadeaega!

Vennastekoguduse sinodil, 29. märtsil 2014. Mõned isiklikud tähelepanekud ja refereeringud

Sinodi koosolekule Endla tänava palvemajja oli kogunenud kena hulgake õdesid-vendasid. Nagu tavaks alustati vaimuliku osaga. Peavanem Eenok Haamer kõneles aastaloosungi salmi alusel: „ Minu õnn on, et olen Jumalale ligi.“ Ps 73, 28

• Jumala ligi ei saa olla kui ei ole lootust Jumala peale.
• „Minu õnn on, et olen Jumalale ligi“ - kas see on meile omane? Kahtlen selles!
• Kui tulevad katsumused siis tuleb ka küsimus – Jumal, mis nüüd saab. Seni kuni isiklikult minu külge ei ole puutunud, niikaua on suured sõnad - aga siis tekivad küsimused.
• Jumal viib meid mitte kannatustest mööda vaid kannatustest läbi.
• Praegu on just meenutatud märtsiküüditamist. See aeg on mulle õpetanud Jumala usaldamist. Arsti võimalusi metsavennal ei olnud, Jumal on läbi kandnud, armu üles näidanud.
• Luterliku Maailmaliidu peasekretär Martin Junge on öelnud Eestit külastades: ”Te olete liiga konservatiivsed, rasked ajad on tulemas. Me ei peaks olema nii vanameelsed, nõnda Piiblist kinni hoidma. “
• Kas peaks kannatuste eest põgenema ja otsima abi ei tea kust?
• Abi on ainult Jumala juures, täies usalduses Tema vastu.
• Pühakiri kutsub üles – et jutustada kõiki Su tegusid.
• Ära unusta tunnistamast, kellega sa kokku puutud.
• Vennastekoguduse ülesanne on olnud alati tunnistada. Aga sa ei saa seda teha, kui sa ei ole Jumalale lähedale jõudnud. Selles tunnistuses on siis jõud. Usk seisab selle taga.
• Iga päev palveta, et Vennastekogudus jõuaks sisemise usalduse valmiduse juurde!

Tervitused olid tulnud Vennaste Uniteedi keskusest Herrnhutist, sealse direktsiooni poolt ja kodumaalt, Pikavere palvemajast Lootsmannidelt.

Aastakoosolekul räägiti koguduse tänasest päevast, kuulati rahalisi aruandeid ja revisjonikomisjoni esindaja ettekannet, võeti vastu uue 2014. aasta eelarve. Järgnevalt mõnedest teemadest.

Vennastekoguduses on 137 liiget üle Eesti, töötegijate arv väheneb. Tegutsevaid palvemajasid on 9. Kõik riigi lääneosas – Rapla-, Harju-,Pärnu-, ja Hiiumaal ning Tallinnas. Vend Kalju Kukk´e teatel Raplas vennastekoguduse tunde ega aastapäevakoololekut enam ei peeta ja ta on palunud Raplat enam mitte arvestada. Eks ajad ole erinevad ja Jumal teab, milleks see kasulik ja hea. Seevastu Pärnumaal on vennastetunde peetud, kuigi ametlikult seda tööd ei kajastata.

Koguduse suuremad, ka väljapoole ulatuvad tegemised on: vaimulike loosungite väljaandmine, osalemine üleilmses katkematus palveahelas ja koguduse suvepäevade korraldamine. Emakeelsete loosungiraamatute järele on nõudlust. Viimasel aastal on ka trükikulud vähenenud ja raamatu hind ostjale soodsam.

Üleilmses palveketis osalemiseks on meie kogudusel üks päev või osa päevast. Selle kohta on teave loosungiraamatu lõpus. Kõik saavad sel ajal kaasas olla. Et ahel ei katkeks on ka kindlatele inimestele kindlad kellaajad teada, millal on nende palveaeg (1 tund). Palveahel aitab meid ka selles, et tunnetame endid ühe suure, üleilmse koguduse osana.

Koguduse suvepäevi on korraldatud viimastel aastatel ja need on leidnud head vastukaja. Läinud aastal kogunes Kuusalu palvemajja saja inimese ümber. Sellel aastal on kokkusaamise kohaks Nabala palvemaja. Kõik on teretulnud, nii koguduse liikmed, kui lihtsalt sõbrad.

Aastakoosolekul kuulati üle Eesti paiknevate palvemajade tegevuse ülevaateid. Eelmise aastaga võrreldes erilisi muutusi ei ole. Esile tuleb Nabala palvemaja, kus on viimastel aastatel suuremaid remonditöid korraldatud, aga ka kuulutustunde ja piibliringe peetud. Palvemaja on väljapoole avatud. Nõnda nagu eelmistel aastatel on rohkem tegevust ja ka osalejaid linna palvemajades Endla ja Harku tänaval.

Räägiti ka muredest tühjalt seisvate palvemajadega. Nüpli palvemaja Otepääl ja Kulli pavemaja Pärnumaal vajavad hoone säilimiseks vajalikku remonti. Paraku on koguduse aineline olukord sedavõrd tagasihoidlik, et isegi linnas töötava palvemaja väliremondiks sel aastal vahendeid ei leitud.

Vennastekogudusel on kavas püstitada kauaegse kogudusevanema, Jüri Leitdorfi hauale mälestuskivi. Otsustati selle kivi tarvis korraldada üldine korjandus. Vend Leitdorf on maetud Piirsalu kalmistule. See on siis nüüd meie armastuse väljendamise võimalus, venna hauakivi tarvis annetada koguduse arvele, märkides annetuse sihtotstarbeks Leitdorfi mälestuskivi.

Sinodikoosolek kestis terve päeva ja ütleksin jälle, et vaja oleks kaks päeva, kui soovime, et aruteludeks ja inimeste ärakuulamiseks oleks aega. Õed olid korraldanud ka lõunalaua, maitsva supi, kohvi ja kohvikõrvasega.

Ehki probleeme on palju, olgem tänulikud kõige selle hea eest, mida me Jumalalt oleme igal päeval saanud ja saamas. Tema on hea.

L.R. Pühalepas

Uudiseid Nikaraaguast.

Nikaraagua on Vennaste Uniteedi üks suuremaid provintse oma 100 000 liikmega. Kogudused asuvad riigi idarannikul, väga vaestes ja raskesti ligipääsevates piirkondades. Viiel vägagi erineval regioonil on oma väljakutsed, sageli ka erinevad keeled. Kiriku juhtkond püüab nende erinevustega toime tulla.

Mõned teated lähiajast:

Ümarlaua kõnelused Nikaraaguas

Bilwi´s toimus mõni aeg tagasi ümarlaua jutuajamine, kuhu olid kogunenud Nikaraagua vennastekoguduse juhid ja toetavate organisatsioonide esindajad. Organisatsiooni Herrnhuter Missionshilfe poolt võttis koosolekust osa Fred Walch Bad Bollist. Kõnelustel analüüsiti provintsi organisatsiooni ülesehitust, selle tugevaid ja nõrku külgi. Jutuks oli teoloogiline haridus, eelarve tagasihoidlik omafinantseerimine, teabe levik organisatsioonis ja väljapoole. Kõneldi tänapäeva kiriku moraalsest-spirituaalsest kriisist, ootustest piiskoppidele, uutest sotsiaalsetest väljakutsetest, võimalikust kirikukorra muutustest. Vaadati esitlust kirikujuhtimise ja mõnede töövaldkondade tegevusest.

Tähtis mafiooso vahistatud

Nikaraagua Atlantik Nord autonoomsest regioonist teatatakse maa ühe juhtiva mafiooso vahistamisest. Pika jälitamise peale tabati 34 aastane, Santo Domingost pärinev kurjategija ökoloogilise pataljoni sõdurite poolt. On oodata pikaajalise vanglakaristuse määramist, kuna ta tegeles seadusevastase maaäriga, sealhulgas Bosawa biosfääri reservuaadis. Tema poolt tekitatud ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed kahjud on parandamatud. Ka peale tema vahistamist elavad sajad illegaalsed asunikud indiaanlaste aladel. On jätkatud teiste maaga äritsejate otsinguid. Nende otsingute tulemusel peatati ühe valeliku notari ametialane tegevus.

Üleujutused Nikaraaguas

Tugevad vihmasajud on paljud Kirde Nikaraagua jõed üle kallaste tõstnud ja maanteeühendus eri paikade vahel on detsembri keskpaigast saati katkenud. Autoga liikumine on vooluvete tõttu takistatud, kuna jõed on muutunud laiaks ja vool jõuliseks. Sisini lähistel asuv tähtis sild on suletud. Kogu liiklus peab toimuma paatide ja lennukite abil. Praeguseni ei ole üleujutused inimelusid nõudnud, küll aga mõjutavad veemassid varustamist toiduainete, kütuse ja arstimitega. Veel tõsisemad on tuhandete põllupidajate kahjud. Pastor Rogelio Zacarias teatas, et vennastekogudus otsis võimalusi nälgijaid toiduainetega varustada ja muidu hädaabi pakkuda.

Niels Gärtner, HB 239, März 2014

LABRADOR – MÕNDAGI ON TEISITI

Ma külastan puhkuse ajal Labradori. Labrador – kus see asub? See asub Gröönimaa lähedal. Ahaa! Et ma puhkuse ajal, mil enamik minu tuttavaid lõunasse reisib, maale sõidan, mille nime ennekõike koeratõuna teatakse, juba siin on mõndagi teisiti. Minul on kindel põhjus, miks ma Labradori puhkusesihiks võtan. Minu vanavanavanaisa oli seal misjonäriks, minu vanaisa ja ka isa on seal sündinud ja oma elu esimesed aastad elanud. Seetõttu läksin ma oma isaga 2011 aastal sinna, et seda maad tundma õppida, mida minu isa maailma ilusaimaks nimetab. Olime seal kolm nädalat ja külastasime kogudusi Happy Valley´s, Nain ´is, Hoppedale´s ja Makkovik´is.

Esimest korda oma elus teisel kontinendil. Ja siis paistab siiski midagi tuttavat – valged pingid või valge Tall lugija laual. Palju on aga ka teisiti. Kaunistused kirikus – kunstlilled. Ka haudadel ei ole ehtsad vaid kunstlilled. See oli minu jaoks uus. Aga nimetus Issanda põllumaa (Gottesacker) on sama nagu Saksamaal.

Sel ajal kui me seal olime, puudus neil oma ordineeritud pastor. See tähendas seda, et ei toimunud ka tavapäraseid jumalateenistusi vaid vabatahtlikud pidasid palvusi. Makkovikis ei toimu jumalateenistus mitte pühapäeva hommikul vaid õhtul. Põhjuseks on, et pea kõigil on üks jahihütt. Paljud on nädalavahetusel jahil ja tulevad pühapäeva jooksul tagasi. Muljetavaldav on ka see, et pea iga koraali laulmiseks tõustakse. Ka kantakse õdede tanusid siin sagedamini ja samuti laste poolt.

Hopedale´s on ka lastetunnid hoopis teistsugused, kui Saksamaal. Lapsed õpivad psalme, Meie Isa´t, usutunnistust, jne ning kui laps õpitava omandanud, kantakse tema nimi vastavasse nimekirja, mis ripub seinal. Ka peetakse arvestust, kui sageli laps tundi külastab. Igakord, kui ta kohal on, saab ta ühe kleebise. Pühapäevakooliruum ise näeb välja nagu klassituba.

Happy Valley olime missionipüha külalised. Sellel on siin veidi teistsugune tähendus. Peetakse tänujumalateenistus misjonäride eest, kes kord siia maale tulid. Peale jumalateenistust oli kirikukohv nagu meiegi seda tunneme, Schwarzwaldi kirsitordiga. Tort ise oli aga hoopis teistsugune. Ja mulle räägiti, et talvel oli kiriku ees niipalju lund, et ei olnud mingit kelgumäge vaja.

Sel aastal sõidan ma jälle Labradorile ja olen juba praegu põnevil, milliseid erinevusi ma sel korral avastan. Aga ootan ka seda, mis tuttavlik ja mis meid seob.

Õde Christiane Vollprecht, HB,239, März 2014