Ülestõusmispühade mõtted

Ilma kahtluseta on muljetavaldav viibida ülestõusmispühade ajal Roomas. Katoliiklased kõigist maailma paikadest avavad palverännakute hooaja. Voolavad kümnete tuhandete kaupa Peetri platsile ülestõusmispühade missale ja paavsti audientsile. Protestandid ja õigeusklikud segunevad teiste hulka. Pool maailma vaatab igavesele linnale ja ühele vanemale härrale, kes üleni valgesse riietatuna istub suure baldahhiini varjus.

Meie seisame täitsa taga ja rohkem tunnetame kui näeme paavsti. Hiigelsuure ekraani kaudu oleme aga talle täitsa lähedal ja näeme teda paljudes maailma keeltes pühadetervitust lugemas. Me oleme ümbritsetud imposantsest kulissist: paavsti selja taga kõrgub võimas Peetri kirik, Peetri platsi ümbritseb Bernini kolonnaad, mille kaudu voolavad palverändurite ja uudishimulike massid. On ülestõusmispühad ja meie oleme kristlaskonna keskpaigas –see on siin nii selgesti tunnetatav.

Aga pühade tunnet ei tekki. Me oleme laitmatu lavastuse tunnistajad, kus on alpisarve puhujad Baierist, noortekoor Lõuna – Ameerikast ja naistegrupp Poolast. Fotoaparaadid ja filmikaamerad klõpsuvad ja surisevad , lehvitatakse lippe. Kaugemal on kaupmehed pühakute ja paavsti piltpostkaartidega. Võrgutav väline muudab ülestõusmissõnumi keskme kahvatuks. Meie silmad näevad säravaid riideid, aga nad ei näe Kristust. Me kuuleme ülestõusmissõnumit maailma eri keeltes, siiski ei jõua see meieni. Miski ei klapi. Sõnum ja etendus ei sobi kokku. Glamuurne pakend särab üle ülestõusmispühade kingituse.

Ma mõtlen Böömi vendadele, kes enam kui 550 aastat tagas Kristust otsisid, kuna Ta selleaegses kirikus ei olnud enam leitav. Ma mõtlen ülestõusmispühadele Issanda põllumaal Herrnhaagis, Königsfeldis, Herrnhut´is, kõikjal, kus ma ka osalenud olen. Selge ja lihtne ülestõusmissõnumi kuulutamine- see on see mis mind puudutab:“ Kristus on üles tõusnud, Ta elab!“ Ja koos Temaga ka mina. Pühade hommikul Issanda põllumaal seisab Kristus keskmes. Koos lauldakse Temast ja palvetatakse. See mõõdukus ja lihtne Kristusele suunatus on see mis vennastekoguduse minu jaoks väärtuslikuks muudab. Rohkem ma ei vaja.

Thomas Przyluski. Herrnhuter Bote, April 2011

Pühalepas, 19.04.2011

Mt 26,41

VALVAKE JA PALVETAGE, ET TE EI SATUKS KIUSATUSSE

Need on Jeesuse sõnad jüngritele Peetrusele ja Sebedeuse poegadele, kelle Ta oli endaga kaasa võtnud kui läks Ketsemani aeda palvetama.

Issand oli kitsikuses. Äraandja oli juba lähedal ja Jeesus pöördus Isa poole. Kolm korda. Hetk ei olnud sugugi rahulik ja tavapärane. Jeesus teadis, mis teda ees ootas. Ta oli võtnud endaga kaasa lähedased järgijad, aga nemad magavad…. Ta äratab nad üles ja varsti – jälle magavad.

Kes on öösel pidanud üleval olema ja samal ajal mitte midagi füüsilist tegema teab, et on üsnagi piinarikas mitte uinuda. Tänapäeval kasutavad inimesed erguteid, olgu kohvi või tee või mingid tabletid, et öösel või muidu väsinuna ärkvel püsida. Aga valvamise ja palumise juurde need vahendid nähtavasti ei kuulu. Mina ei ole kordagi palveöödel osalenud ja ei oska sellepärast öelda, kui raske või kerge on valvata ja paluda, kui väsimus ja öine aeg oma mõju avaldavad.

Kui inimene peab valvama ja siiski magama jääb võib juhtuda temaga igasuguseid asju. Mäletan oma sõjaväe ajast, et seal hirmutati ikka sellega, et kui kuskil vahtkonnas öösel magama jääd võidakse sinu püss ära varastada, mis toob kaasa suured pahandused, karistused. Aga magavalt vahimehelt on püss ka selleks ära võetud, et teda ennast selle sama püssiga ähvardada või hoopis maha lasta.

Kui me vaimulikus mõttes magama jääme siis juhtub meiega samuti selliseid asju, mida me ärkvel olles sugugi ei sooviks. Me võime langeda vaimulikus mõttes täielikku viletsusse. Mina ei oska öelda seda hetke mil ma nii-öelda usklikuks sain. Minu vanaema, kellega ma palju koos olin, tema oli see Issanda tööriist , tema kaudu olin Jumala Sõna mõjuväljas algusest peale. Küll on aga minu elus olnud selliseid aegu, mil suhe Jeesusega oli nagu ähmastunud. Uskusin küll aga kogu temaatika ei olnud minu jaoks nii tähtis. Uni oli peale tulnud, kaduv maailm esile tõusnud. Tagasi vaadates võib öelda, et see tõi endaga kaasa vaimuliku viletsuse ja see viletsus laieneb lõpuks kogu su inimeseks olemisele. Hea on kui on siis keegi või miski kelle läbi sind äratatakse, raputatakse õlast, öeldakse – ärka üles.

See oli Ketsemanis- Issand tuleb ja äratab. Või tuleb, vaatab, läheb ära, palvetab ja tuleb uuesti. Teinekord on vaja üsna tugevat raputust, et magaja ärkaks. Aga võib juhtuda ka, et magaja ei ärkagi kohe vaid esmalt hoopis mühatab ärritunult ja magab edasi.

Nüüd on kevad jälle saabunud ja uued algused ees ootamas. Inimesedki elevil nagu kogu loodu- linnud, loomad, taimed. Kõik rõkkab, sidistab ja sädistab ja tärkab. Ja kui me siis mõtleme sellele, et mis on minu osa selles, et inimest aidata leida teed kadumatu juurde. Siis tahaksin ikka öelda, et ennekõike peame enda pärast muret tundma. See valvamise, palvetamise, uinumise lugugi ei ole samaarlaste kohta, vaid Peetrus, Jeesuse lähedane järgija on seal üks peamisi tegelasi. See tähendab, et seal võin olla ka mina ja sina. Ikka peaksime mõtlema selle üle kas ma olen valvaja või kas pea juba nõksatab, et rinnale vajuda või hakkab uni juba võimust võtma. Meie, kes me end kristlasteks nimetame või usklikeks - milline on meie tegelik suhe Jeesusega? Peetrusest ei olnud Ketsemani aias valvajat ja mis juhtus temaga päras - 69. salmis ja edasi, kuni kukk kires?

Äratuskoosolekuid või kuulutustunde vajame kõik. Ei maksagi väga kurvastada, kui väljaspoolt tulijaid on vähe. Seda vajame ka meie ise, vajavad koguduse osadusest kaugenejad , kes veel vahest harva Sõna ümber kogunevad, seda vajavad kadunud liikmed ja muidugi on hea, kui ka uusi tulejaid on.

Mida ütleb vaikne nädal mulle täna, sel 2011 aastal. Vaatan ringi ja üsna hüüan endale ja teistele - on sul aega Jeesusele! Olen viimastel aegadel palju kordi sellel mõelnud. Maailmas on väga palju asju, mis meid Jeesusest eemale tõmbavad. Me muutume vaimselt järeleandlikeks, lepime üha uute olukordadega. Võtame endale ülesandeid, mis on väga vajalikud nii enda kui teiste meelest, aga ometi on see aeg sageli vaid maailma teenistuses. Mõni võib öelda, et sel viisil ei saa asju, tegevusi lahutada ja vastandada. Siiski, UT epistlitest loeme: ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. Kui keegi armastab maailma siis ei ole temas Isa armastust (1Jh 2,15).

On ju veel teinegi laulusalm, mis Pühakirjast pärit. Jumalariiki, kes otsib kõigepealt ja tema õigust…. Ka otsimine nõuab ärkvel olekut. Vähe sellest, peab üsna terane ja ergas olema, et midagi otsida, püüda leida. Kas meis on nii palju usaldust Jeesuse vastu, et selle järgi elada ja esmalt Jumala riiki ja tema õigust otsida? Otsida esmalt Jumalariiki ka siis, kui üldse „aega ei ole“.

Pildikesi palve- ja laulutunnist

Seekordses palve- ja laulutunnis valmistas Jumal omale "imikute ja väetimate suu läbi kiitva väe"- oli armas ja kodune kogunemine, läbi kiilasjääga kaetud tänavate olid õhtuhämaruses kohale tulnud erandlikult küll vaid kaks peret- Remmelgad ja Martinid, siiski sai tuba pisikesi ususõpru täis, laulsime vanu koraale ning kandsime ühises palves Isa ette oma südame palved.

Misjonikoori laulma

Kas te olete eksinud lambaid ilma kõrbes ja orgudes nüüd nõnda otsimas hoolsalt käinud, kui Jeesus on otsinud meid?

Kas te olete jälgi mööda kuristikku neil järele läind, kuni väsind ja ometi rõõmsalt oma lamba sealt koju ka viind? VL 255

Ajaleht Eesti Kirik kirjutab:

10. märtsini on kogudusekooridel võimalik registreeruda missio ühendkoori liikmeks, mis esineb Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendatud evangeelsel suurüritusel «Läänemaa missio» 20. augustil Haapsalus.
Ühtlasi tähistatakse Haapsalus 20 aasta möödumist esimesest «Läänemaa missiost». Korraldajad teevad endast oleneva, et oikumeenilise suunitlusega missio pakuks põneva ja ärgitava elamuse igas eas osavõtjaile. Ühendkoori juht Merle Lend arvab, et päeva kulminatsiooniks kujuneb palveteenistus, kus tänatakse Taevaisa kingitud vabaduse eest. Merle kinnitas Eesti Kirikule, et koori komplekteerimine ning kava koostamine sujub plaanitult. «Mida rohkem, seda uhkem» kinnitusega kutsub ta kõiki kirikukoore, olenemata konfessioonist, andma enda soovist liituda missio ühendkooriga märku e-posti aadressil merle@agape.ee või tel 554 5727. «Läänemaa missio» korraldaja on EELK Misjonikeskus koostöös Agape Eesti ja kohalike kogudustega.
***

Omalt poolt kutsume üles kõiki Lõuna-hiidlasi- teisi huvilisi moodustama koorirakukest, et ühiselt harjutada ja oma osalemisega head algatust toetada.

Kui tunned soovi kaasa lüüa, võta jooksva nädala sees ühendust: LUI REMMELG 5649 0254 (lui.remmelg@mail.ee)

Pildil omaaegne Pühalepa laulukoor

Lõuna- Hiiumaa palvepäevad

Kallid!

Alltoodud Meego kirja peale katsume Lõuna-Hiiumaa kristlastega kokku saada palveks igal õhtul. Teeksin ka üleskutse kusagil kaugemal rannikul samamoodi koguneda ja teavitada ja kutsuda ristiinimesi väljastpoolt EKB-liitu. Viimasel nädalal on üles kerkinud veel tõsiseid üleriiklikke palvesoove, mis peaksid meid panema kõike tegema selleks, et anda oma rahva nimel au ja autoriteet armulisele Jumalale.

Lõuna-Hiiumaa kokkusaamised on (v.a. pühapäeviti) kell 19:00 õhtul:

• Reedel (25. veebruar) Ülo juures Emmastes
• laupäeval (26.02) Käina luterikoguduse majas
• pühapäeval kell 11:00 vabakoguduste ühisel jumalateenistusel Luguse kabelis

• esmaspäeval (28.02) Jüri ja Eva juures Mudal
  
• teisipäeval (1.03) Lui ja Pireti juures Emmastes
• kolmapäeval (2.03) koos regulaarse palvekoosolekuga Luguse kabelis
  
• neljapäeval (3.03) Marko ja Meeli juures Selja külas, Käinas
  
• reedel (4.03) Aleksei ja Karina juures Sinimal
• laupäeval (5.03) Jaani ja Loone juures Emmastes
• pühapäeval (6.03) igaühe kodukoguduses jumalateenistuse raames.

Kohtumiseni!

Kristi Ugam

Palveõhtud Endlas

Eesti Evangeelse Vennastekoguduse Endla palvelas toimuvad täiendavad palveõhtud märtsikuus lisaks korralisele teisipäevaõhtusele järgnevalt:

Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00;

Neljapäeval, 10. märtsil kell 18.00;

Reedel, 11. märtsil kell 18.00;

Kõik on teretulnud!

Koos võime tunda Püha Vaimu ligiolu ning rõõmu rohkest Jumala õnnistusest ja armust.

Issanda armuajal

Endla palvelas

100 aastat Hamburgi vennastekogudust

Juba pea 10 aastat on Hamburgi vennastekoguduse keskuseks Hamburgi Lunastaja kirik. Me oleme siin koos sõpradega, ev luterliku kogudusega.

Meie koguduse struktuur erineb oluliselt ühe tavalise koguduse omast. Hamburgi kõrval koguneb meie kogudus veel Hildesheimis, Braunschweigis, Hannoveris, Bremenis ja Kielis. Me juhindume sellest direktsiooni soovitusest, et koguduse nimes on ka viide - Vennastekogudus Põhja –Saksamaal. See väljendab ka paremini meie koguduse iseloomu – ta on laiali laotunud üle terve regiooni. Meil on peaaegu 300 liiget (Schleswig-Holsteinist,Hamburgist, Bremenist, idapoolselt Alam-Saksimaalt).

Väiksed on need ringid kuhu me koguneme, kuna liikmed elavad hajutatult. Kui me 15 õde-venda kokku saame siis tunneme end juba üsna suurena. Mõned peavad osalemiseks pika tee ette võtma, kuna me pakume seda, mida teistes kohtades nii kergelt ei leia: kodusoojust, usalduslikku suhtlemist traditsioonis, milles on tolerantsi ja avatust kogu maailmale ja kus tohib eksperimenteerida.

Erinevais paigus on koguduse koosolekud erineva iseloomuga: Hannoveris peame ühe jutlusega koosoleku kuus ja kord kuus on koduring. Braunschweigis on meil kord kuus vestlusõhtu ja Bremenis tuleme kokku kord kuus osadussöömaaja vormis. Hamburgis toimuvad igas kuus vennaste traditsioonile vastavad jutlusega koosolekud. Neid koosolekuid külastavad ka kirikukoguduse liikmed ja siis on meid 40-50 inimest. Hamburgis on ka üks õdede ring. Kokku saadakse õdedepealelõunaks kord kuus.

Tähtsad on meie eriüritused: aiapidu Hildesheimi ümbruses koos laulutunniga oli meie läinud aasta tippsündmus nagu ka iga aastane jutlusega koosolek Neuwührenis Preezi lähedal sealses Waldkapelle´s , kus me igal aastal võime kogeda Kieli ümbruse rahva rõõmsat huvi. Kogudusepäeval Hamburgis mängisime läinud aastal Zinzendorfi juubeliaastaga seoses teatritükki .

Kaks korda aastas kutsume inimesi kogudusepäevale Hamburgi. Selline kokkusaamine on ajaliselt pikem ja sel kohtumisel on ka kaugemalt tulijaid. Õdesid, vendi ja sõpru on ka teistest kogudustest. Sarnaseid üritusi korraldame ka Hannoveris ja Bremenis.

Meil on ka leeritöö. Praegu on kümnene grupp 9- 14 aastasi vennastekoguduse noori. Kuna ka noored elavad väga erinevates paikades, kohtutakse õppeks mitte üks kord kuus vaid kaks korda aastas, mil toimub konfirmantide nädalalõpp Hamburgis koos intensiivprogrammiga ja üks kord aastas toimub laste vabaajaüritus. Iseäralik on seejuures, et leeriõpetus on kogudustevaheline „projekt“ koos kirikukogudusega. Seega on meie grupis sel korral kokku 12 liiget.

Üks kord aastas kutsume koguduse seeniorid kümnepäevasele vabaajaüritusele, mis viiakse läbi erinevates kohtades. Oleme kohtunud ka Taani õdede - vendadega .

Üleüldse on kontaktid naaber vennastekogudustega väga olulised. Korraldame vastastikuseid külastusi. Kui Hamburgis midagi väga olulist toimub on osalemas ka külalised Hollandist ja Taanist.

Iga kahe aasta järgi korraldame vabaajaürituse peredele. 2010. aastal olime Taanis, Christiansfeld´is ja 2012 plaanime sõitu Spiekeroog´i.

Kes soovib meile kaasa elada, saab seda kõige paremini teha mai alguses, kui on koguduse aastapäeva pidulik nädalalõpp. Te olete kõik südamest palutud meie sünnipäevapeole.

Stefan Richter. Herrnhuter Bote, Februar 2011.

Refereeris Lui Remmelg