Kas sa ka palud 2? (Järg eelmisele postitusele)

Armas lugeja! Mitte paluda – tähendab olla ilma Jumalata, ilma Õnnistegijata, ilma armuta, ilma lootuseta ja ilma taevata. See tähendab – põrgu poole rutata. Kas sa võiksid nüüd veel selle üle imestada, et ma sinult küsin:” Kas sa ka palud?”

II

Veelkord küsin sinult: kas sa ka palud? – seepärast, et palumine on tõsise ristiinimese kõige kindlam tundemärk.

Kõik Jumala lapsed maa peal on selle poolest ühesarnased. Sellest minutist peale, mil nad kristlikku elu elama hakkasid, sai palve nende tarviduseks. Nii nagu sündinud lapsel on hingamine elu esimeseks tundemärgiks, nõnda on ka uuesti sündinud hingel palumine hinge tõmbamiseks (Jh 3,3).

Üks Jumala äravalitute üldistest tundemärkidest on see, et nad Tema poole ööd ja päevad kisendavad. Püha Vaim, kes neid uuteks loomudeks lõi, äratas neis lapse meele , ja sunnib neid hüüdma “Abba, Isa”. Issand Jeesus, kes neid ise uuesti sünnitas, annab neile hääle ja keele ja ütleb neile oma vägeva “Effataa”, mine lahti. (Mk 7,34) Jumalal pole mitte tummasi lapsi. Nende uuele loomusele on niisama kohane paluda, kui lapsel häälitseda. Nad näevad hästi, kui väga nad Issanda halastust ja armu tarvitavad. Nad tunnevad oma tühjust ja nõtrust ära. Nad ei või teisiti, kui peavad paluma.

Ma olen tähelepanelikult Jumala laste palveid pühast kirjast lugenud, esimesest Moosese raamatust hakates, kuni Johannese ilmutamise raamatu lõpuni, - kuid pole leidnud ühtegi usklikku, kelle elulugu vähetegi täielikumalt kirjeldatud on, kes poleks mitte palvemees olnud. Küll aga leian, et jumlalakartlikkude tähtsam omadus on, Jumalat Isaks hüüda ja  Issanda Jeesuse Kristuse nime appi hüüda (1 Pt 1,17; 1 Kr 1,2). Ka seda olen leidnud, et õelad mitte Issandat appi ei hüüa, ( Laul 14,4).

Ka olen mitme tõsise ja vaga kristlase elulugu lugenud, kes Uue seaduse ajal on elanud. Ühed neist olid vaesed, teised rikkad: ühed neist haritud, teised – mitte. Aga neil kõigil oli üks omadus üldine, nad kõik olid palve-mehed. Meie aegseid misjoni aruandeid lugedes, näeme rõõmuga, et mitmesugused rahvad Aafrikas, Indias ja Ameerikas Evangeeliumi vastu võttes ja jumalalaste õiguse enesele saades, ikka tüdimata palves viibisid.

Kallis lugeja! Ma ei taha sugugi salata, et paluda võib ka ilma südame tungita. Ja kunagi ei või ma kinnitada, et palve, olgu missugune tahes, juba tunnistust annaks inimese suurest vagadusest. Nõnda kuidas igas asjas, võib ka palve juures ette tulla eksimine ja salalik meel. Aga seda võin ma kinnitada, kes südamest Jumalat ei palu, neid ka mitte tõsisteks ristiinimesteks pidada ei või. Inimesel, kes ei palu, on võimata oma pattu ära tunda. Temal on võimata Jumalat armastada, sama vähe, kui ennast patuseks tunnistada. Ka tundmata on temal igatsus pühitsuse järele. Ta peab ülevalt sündima,- ta peab enne uueks inimeseks saama. Asjata on tema lapseõigusest kiitlemine – armust – usust – lootusest ja Jumala tundmisest. Usu mind, need on sõnakõlksudeks siis, kui ta mitte ei palu.

Veel võin ma kinnitada, et paljudest Püha Vaimu töö tundemärkidest inimese juures kõige tõsisem on see, et inimene üksipidises vaikses palves viibib.

Inimene võib armuõpetust kuulutada omakasu pärast ja omandada laitmata kombeid, kasulikke raamatuid kirjutada, ülikenasi kõnesi pidada ja virk heades tegudes olla, - kuid siiski olla kui Juudas Iskariot. Aga harvasti leidub neid, kes oma kambri lähevad, et seal vaikses alanduses oma hinge Issanda ette kanda. Issand ise näitab, et palve on tõsise ümberpöörmise tundemärk. Kui Ta Damaskuses Ananiase Sauluse juurde saatis, siis andis Ta tema ümberpöörmisest selle tunnistuse: “ Vaata, tema palub Jumalat” (Ap 9,11).

Ma tean, et inimese hinges peab enne muudatus sündima, kui ta tõsiselt paluma hakkab. Temal võivad olla head arvamised, tahtmised, kavatsused, lootused. Aga neid kõiki võib ka  jumalakartmata inimese juures leida. Need omadused kaovad sagedasti, kui seebimullid, mõni kord on aga nende kestvus nagu kastel päikese käes. Elav, südamelik palve, mis rusukspekstud südamest välja voolab, on tuhat korda kallim, kui kõik need head ettevõtted.

Jumala Sõna näitab, et see, kes ei usu, ei või õigeks mõistetud saada. Kuid keegi ei või ilma palumiseta usule tulla. Ilma palveta ei või olla elavat usku. Usu läbi kõneleme Jumalaga. Usk on hingele seesama, mis elu inimese kehas. Palve on usuelus niisama tähtis, kui hingamine. Kuidas võiks inimene elada ilma hingamata? Nõndasama on arusaamata, et ilma palveta võiks keegi uskuda.

Kallis lugeja! Kui sinus on tärganud igatsus teada saada, kas sa oled tõsine ristiinimene, siis ole kindel, et minu küsimine: kas sa palud? sinule kõige suurema tähtsusega on.

Kas sa ka palud?

“Aga tema ütles neile ka tähendamise sõna, et ikka peab Jumalat paluma 
ja mitte ära tüdima....” Lk 18,1

“Seepärast tahan mina, et mehed peavad kõiges paigas lugema” (paluma). 1 Tm 2,8

Selle küsimise peale, armas lugeja, ei või keegi teine peale sinu enese vastata. Võtad sa avalikest jumalateenistustest osa, seda teab sinu õpetaja. Pead sa kodust jumalateenistust, seda teavad sinu kodakondsed. Aga kas sa palud üksinda, omaette, see on ainult sinule ja Jumalale teada.

Ma palun sind, armas lugeja, pööra oma tähelepanemist asja peale, millest ma tahan sulle kõnelda. Ära ütle, et mu küsimine mitte kohane pole. Kui su süda on Jumala ees kohtlane, siis ei leia sa minu küsimises midagi haavavat. Ära viivita mitte vastusega, vabandades, et sa oma palveid loed. Palveid lugeda ja paluda on kaks isesugust asja. Ka ära ütle mitte, et mu küsimine on tähtsuseta asi. Kuula mind pisut ja sa saad näha, et mul selles aina head mõtted sinu kohta on.

Esiteks. Ma küsin, kas sa ka palud? – seepärast, et palve on inimese õndsaks saamiseks tingimata tarvilik. Ma ütlen: “ tingimata tarvilik”, ja meelega rõhutan just seda. Ma ei mõtle siin mitte alaealisi lapsi, nõdrameelseid ega ka paganaid. Ma tean, kellele on pisut antud, selle käest ka pisut nõutakse. Ma kõnelen neist kes endid kristlasteks nimetavad  ja ristiusulise riigi kodanikud on. Niisugustest ütlen ma, et keegi neist ei tohiks loota õnnistust, kui nad mitte ei palu.

Ma usun kindlasti, nii kui teiegi, et inimene armust õndsaks saab. Rõõmuga kuulutaksin ma kõige suuremale patusele andeksandmist. Ma ei kõiguks mitte ta surmavoodi ette astuda hüüdes:” Usu Issanda Jeesuse Kristuse sisse ja sa saad õndsaks.” Aga, et õndsaks saada ilma palveta, seda ei leia ma mitte pühast kirjast. Et inimene võiks pattude andeksandmist saada, ilma, et ta Jumala poole pöördes kisendaks:” Issand Jeesus anna mulle andeks!” seda ei leia ma kusagiltki. Küll olen ma leidnud ja tean, et keegi õndsaks ei või saada üksnes oma palve läbi: aga mitte  pole ma leidnud, ega pole ka kuulnud, et keegi oleks õndsaks saanud ilma palumiseta.

Teadust ja tervist ei saa mitte keegi kätte kiirrongil sõites: seda teed peab igaüks jala käima. Kuningad ja vürstid, rikkad ja vaesed, mõisnikud ja talupojad – kõik peavad ise oma vaimu tarvidusi täitma. Keegi ei või lasta teist enese eest süüa, juua ehk magada. Nõndasama ei või ka keegi teise eest õppida. Seda peab igaüks ise tegema, muidu jääb kõik tegemata.

Mis ihu ja vaimu kohta on öeldud, maksab ka hinge kohta. On mõned tegevused, mis meie hinge päästmiseks ja õnnistuseks väga tarvilikud on ja mida igaüks peab ise täitma. Igaüks peab ise MEELT PARANDAMA. Igaüks peab ise ennast ISSANDA POOLE PÖÖRAMA. Ja igaüks peab ise JUMALAGA KÕNELEMA, teda paluma. Sa pead ise need tegevused korda saatma, keegi teine neid sinu asemel täita ei või.

Kuidas võiksid sa loota, et sulle tundmatu Jumal sind peaks ära päästma? Kuidas võiksid sa Jumalat tundma saada ilma palveta? Sa ei või ju inimestega läbi käia, kui sa neid tundma ei õpi ja nendega ei kõnele. Nõndasama ka Jumalaga, -kui sa Teda mitte Kristuse läbi tundma ei õpi ja palves Temaga ei kõnele. Kui sa taevas tahad Temaga ühes olla, siis pead siin maa peal Temale sõbraks saama. Ja kui sa maa peal Temale sõbraks tahad saada, siis pead Teda paluma.

Armas lugeja, paljud saavad viimsel kohtupäeval Issanda paremal käel seisma. Sinna kogutakse kokku kõik pühad kõige nelja tuule poolt, kõigist suguharudest ja rahvustest: nad sünnitavad nii suure kogu, et keegi neid üles arvata ei või. Ja võidulaul, mis nende huultelt, kui lunastuse töö lõpetatud on, ülikenasti kõlab, peab vägevalt kostma, kui koskede kohin ja kõue mürin. Aga mitte ühtki võõrast ega vale häält ei pea ei pea ses taevalikus kooris kõlama. Kõik saavad ühel häälel ja ühest südamest laulma. Nende vaimu elu võitlemine oli kõigil ühesugune: nad uskusid kõik. Kõik nad pesid endid Kristuse veres. Nad kõik on uuesti sündinud. Nad kõik on palunud. – Jah, meie peame maa peal paluma õppima, muidu ei saa meie Issandat kunagi taevas kiitma. Meie peame palvekooli lõpetama ehk suurel Issanda päeval vaikima, kui teised Halleluuja laulavad.

/Kristlik Perekonna leht. 1/ 1928 /

Pühadetervitus Aafrikast

Hiiumaale jõudis pikka aega teel olnud vahva meisterdatud pühadekaart:

Kaardi saatis Aafrikast Edny Fors (pildil), kes mitmel suvel ka Hiiumaal lastelaagrites SLEF vabatahtlike tiimis kaasa löönud ning toredaid piiblitunde ning mänge juhendanud. Edny on mõned kuud viibinud Keenias misjonipraktikal, jaanuarist on ta jälle Soomes tagasi ning asub ametisse SLEF-i noortetöösekretärina. Ta on sellel aastal ka Eestisse ( Hiiumaale) tuleva vabatahtlike grupi korraldaja-vastutaja.

Uue aasta algus Pühalepas

Kuidas on palvemaja hoone seisukord? Seda on ikka küsitud ja vastuseks on olnud – rahuldav. Rahuldav on üks väga ebamäärase sisuga sõna. Rahuldav hindena võib olla pea puudulik, aga võib olla ka peaaegu hea.

Palvemajal on vihma pidav katus, seinad vooderdatud seest ja väljast (tõenäoliselt 30-date moderniseerimise käigus), väike ruum köetav ja suur ruum kütteta. Köetav tähendab seda, et temperatuuri hoidmiseks talvekuudel, peab korsten pidevalt suitsema.

Tundus, et aeg on remondiks. Et restaureerimise spetsialist saaks seinad üle vaadata, selleks alustasime välise voodri maha võtmisega. Mis siis päevavalgele tuli? Olukord ei olegi nii halb kui arvasin. Kus katus on läbi sadanud seal on sein täielikult mäda. Enamasti on aga seinapalgid tugevad ja väljavahetamist ei vaja. Tööd tundub jätkuvat, aga lootusetusest on olukord kaugel. Ilmad muutuvad  tasapisi talvisemaks ja ehk saab vajaminevad palgidki õigel ajal varutud.

Detsembrikuu palve- ja laulutunni pilte