Hiidlaste pildireportaaž Nabalast

Nabala palvemaja on hoolitsetud väljanägemisega. Nagu aastaarv palvemaja seinal ütleb, on maja 87 aastat vana, ehitatud samale kohale, kus ka eelmine palvemaja seisis. Sissepääsud ja istumise kord on nõnda, nagu vanades palvemajades. Lugija laud asub otse akna ees ja on asetatud kõrgemale alusele. Pingid, valgustid on lihtsad ja ruumikohased. Üheks erisuseks Nabalas on väike orel, mis on töökorras ja mida ka kasutatakse. Loomulikku heli ei saa kunagi asendada elektroonilisega, üks on naturaalne, teine „tehislik“.

Sõitsime lastega Nabalasse liinibussidega ja seetõttu oli paratamatult aega, et tutvuda ka huvitavate paikadega. Tallinnas külastasime Lillefestivali Tornide väljakul. Väga huvitav ja avatud alati ning terve suve. Väikestel pindadel on erinevad maastikuehituslikud tööd, väikesed aiad. Teiste, peamiselt aiandusfirmade, koolide ja töögruppide hulgas oli esindatud ka Päästearmee. Päästearmee juhtis oma „aiaga“ tähelepanu HIV probleemile Eestis. Osalemine sellisel üritusel ja sellises vormis on väga hea leid. Jumal õnnistagu nende tegevust!

Kui peavanem suvepäeva lõpul küsis, mida me siit saime siis pani see mõtlema. Kahtlemata sain sealt mitmesuguseid elamusi ja mõtteid. Suvepäeva esimene koosolek algas Harku tn palvemaja mängukooriga. See oli midagi sellist, mida mina ei olnud oma silmaga veel näinud. Vanemad vennad ütlesid, et vanasti oli pea igas küla palvemajas keelpilli - või pasunakoor. Mina olen küll kuulnud ja seda vaid raadiost, Oleviste mängukoori. Täna on vennaste palvemajadest ainult Harku tänaval oma laulu- ja mängukoor. Ainuüksi selle mängukoori nägemine-kuulmine tasus Nabalasse sõitu. 

Suvepäevadel või üldse suurematel kogunemistel kohtab inimesi, kellega kohtudki kord või paar aastas või veelgi harvem. Kristlik osadus, kohtumine, see on vast peamine, miks minna suvepäevale. Päeva kava on samas väga tihe ja jutu puhumiseks on vaid põgusad hetked. Väga head on väikerühmade arutelud, mil võimalus kuulata ja ka ise midagi öelda.

Nabala suvepäeval oli ka lasteosa. Hommikul meisterdamine, peale lõunat matkaraja läbimine ning lõpuks oli võimalik filmi vaadata. Kohalikud töötegijad olid kõik hästi korraldanud ja minu osaks jäi vaid osalemine matkal. Käisime Vääna jõe lätetel, tutvusime allikaga  Loopsu? talu maadel, vana asulakoha juures. Tagasitee viis ohvrikivi ja iidse, seest õõnsa pärna juurde. Pärn oli nii jäme, et pool meie matkaseltskonnast mahtus tüveõõnsusesse. Hiiumaal on juba aastaid võideldud suurte tuuleparkide rajamise vastu maismaale ja rannikumerre. Kitsa ringi ärihuvid ähvardavad hävitada meie harjumuspärase elukeskkonna. Kurb, et paljud inimesed peavad oma aega, vahendeid ja tervistki ohverdama selleks, et tõestada üha ja üha - me ei soovi kohalike elanikena selliseid kahjulikke muutusi.

Nabala lastematka juhiks oli sealne koduloolane ja kodupaiga tuleviku eest seisja Salme Väljataga. Selgus, et Nabala rahvaga on meil paljugi ühist. Sealsed inimesed võitlevad kaevanduste vastu, millede mõju loodusele on väga ränk. Lisandunud probleemiks on kavandatav kiirraudtee ja selle keskkonnamõjud kohalikule loodusele ja kogukonnale.

Suvepäev lõppes kontserdiga, millel esinesid kolm venda Sooned. Kava oli mitmekesine – klassika ja vaimuliku muusika töötlused („Võta aega olla püha“, „Jumal Sul ligemal ihkab mu vaim“) ja kaks Timo Lige laulu. Esitus oli sedavõrd mõjus, et lapsedki väljast jälle palvemajja tulid ja lõpuni kuulama jäid.

Ja oligi päev veerenud ning peavanem Eenok Haameri lõpusõnad ja soovid ja lahkujate käepigistused. Nii hea, et saime koos olla. Suur tänu teile, Nabala rahvas ja kõik abilised, kes kaasa aitasid. Jumala hoidmist tulevatel päevadel.

Tänu vend Agu Kaljustele said suurem ja väiksemad hiidlased kiiresti Tallinnasse ja sama päeva hilisõhtul veel kodu poole väljuvale laevale.

L.R.

***

Suvepäev Nabalas

Me läksime kell 3 bussi peale. Sõitsime Käinasse. Pidime Käinas 1 tunni ootama siis läksime Heltermaale „Hiiumaa“ praami peale. Siis läksime Tallinnasse. Ööbisime Usuteaduse Instituudis toas nr 334. Siis kui hommikul olime söönud, läksime Tornide väljakule lillefestivalile. Siis läksime Toompeale, seal oli ilus vaade. Siis läksime Balti jaama ja sõitsime bussiga Paeknasse. Kabelis oli palju inimesi. Tädi Salme oli seal ja palju issi tuttavaid. Laste osas meisterdasime kaelakeesid ja helkureid. Poisid voltisid paberlaevu ja lennukeid. Pärast meisterdamist tuli matk. Mina olin Loviise ja Sofiaga. See matk oli väga huvitav. Siis esines meile trio: viiul, tšello ja flööt. Pärast laulsid nad 2 onu Timo laulu. Siis oli lõpetamine ja tulime praami peale. Emme tuli meile sadamasse vastu. Tulime koju, kõik olid väga väsinud, kell oli umbes 1 öösel.

Anna Elisabeth, 9a

Keset küla

Pereraadio eetris kõlas 14.05.2014 saatesarja "Keset küla" osa "Vennastekogudused Hiiumaal".
Stuudios olid Anti Toplani külalistena kõnelemas  Lui Remmelg, Kristjan Simson ja Siiri Rüütelmaa. Saade on Pereraadio arhiivis leitav.

Vennastekoguduse suvepäev Nabala palvemajas

Päeva teema „USK“

Maikuu viimasel laupäeval, 31. mail algusega kell 11. 00 on kõik oodatud Eesti Evangeelse Vennastekoguduse suvepäevale Nabala palvemajja, Kiili vallas Paekna külas.

Päevakavasse mahuvad:

• pikem vaimulik sissejuhatus (peavanem Eenok Haamer)
• teemakohane ettekanne (Veikko Määttä)
• lõunapaus
• tervitused vennaste palvemajadest
• rühmatööd ja arutelud
• palveosadus
• õhtuoode
• muusikaline osa ja lõpetamine (umbes kl 18.00)

Tagatud on lastehoid

VL 107 "Kolgata mäe peal"

Inspireerituna Vaikse nädala palve- ja laulutunni repertuaarist. Viiulil Gertrud Martin. Kaasalaulmiseks.

Õnnistatud pühadeaega!

Vennastekoguduse sinodil, 29. märtsil 2014. Mõned isiklikud tähelepanekud ja refereeringud

Sinodi koosolekule Endla tänava palvemajja oli kogunenud kena hulgake õdesid-vendasid. Nagu tavaks alustati vaimuliku osaga. Peavanem Eenok Haamer kõneles aastaloosungi salmi alusel: „ Minu õnn on, et olen Jumalale ligi.“ Ps 73, 28

• Jumala ligi ei saa olla kui ei ole lootust Jumala peale.
• „Minu õnn on, et olen Jumalale ligi“ - kas see on meile omane? Kahtlen selles!
• Kui tulevad katsumused siis tuleb ka küsimus – Jumal, mis nüüd saab. Seni kuni isiklikult minu külge ei ole puutunud, niikaua on suured sõnad - aga siis tekivad küsimused.
• Jumal viib meid mitte kannatustest mööda vaid kannatustest läbi.
• Praegu on just meenutatud märtsiküüditamist. See aeg on mulle õpetanud Jumala usaldamist. Arsti võimalusi metsavennal ei olnud, Jumal on läbi kandnud, armu üles näidanud.
• Luterliku Maailmaliidu peasekretär Martin Junge on öelnud Eestit külastades: ”Te olete liiga konservatiivsed, rasked ajad on tulemas. Me ei peaks olema nii vanameelsed, nõnda Piiblist kinni hoidma. “
• Kas peaks kannatuste eest põgenema ja otsima abi ei tea kust?
• Abi on ainult Jumala juures, täies usalduses Tema vastu.
• Pühakiri kutsub üles – et jutustada kõiki Su tegusid.
• Ära unusta tunnistamast, kellega sa kokku puutud.
• Vennastekoguduse ülesanne on olnud alati tunnistada. Aga sa ei saa seda teha, kui sa ei ole Jumalale lähedale jõudnud. Selles tunnistuses on siis jõud. Usk seisab selle taga.
• Iga päev palveta, et Vennastekogudus jõuaks sisemise usalduse valmiduse juurde!

Tervitused olid tulnud Vennaste Uniteedi keskusest Herrnhutist, sealse direktsiooni poolt ja kodumaalt, Pikavere palvemajast Lootsmannidelt.

Aastakoosolekul räägiti koguduse tänasest päevast, kuulati rahalisi aruandeid ja revisjonikomisjoni esindaja ettekannet, võeti vastu uue 2014. aasta eelarve. Järgnevalt mõnedest teemadest.

Vennastekoguduses on 137 liiget üle Eesti, töötegijate arv väheneb. Tegutsevaid palvemajasid on 9. Kõik riigi lääneosas – Rapla-, Harju-,Pärnu-, ja Hiiumaal ning Tallinnas. Vend Kalju Kukk´e teatel Raplas vennastekoguduse tunde ega aastapäevakoololekut enam ei peeta ja ta on palunud Raplat enam mitte arvestada. Eks ajad ole erinevad ja Jumal teab, milleks see kasulik ja hea. Seevastu Pärnumaal on vennastetunde peetud, kuigi ametlikult seda tööd ei kajastata.

Koguduse suuremad, ka väljapoole ulatuvad tegemised on: vaimulike loosungite väljaandmine, osalemine üleilmses katkematus palveahelas ja koguduse suvepäevade korraldamine. Emakeelsete loosungiraamatute järele on nõudlust. Viimasel aastal on ka trükikulud vähenenud ja raamatu hind ostjale soodsam.

Üleilmses palveketis osalemiseks on meie kogudusel üks päev või osa päevast. Selle kohta on teave loosungiraamatu lõpus. Kõik saavad sel ajal kaasas olla. Et ahel ei katkeks on ka kindlatele inimestele kindlad kellaajad teada, millal on nende palveaeg (1 tund). Palveahel aitab meid ka selles, et tunnetame endid ühe suure, üleilmse koguduse osana.

Koguduse suvepäevi on korraldatud viimastel aastatel ja need on leidnud head vastukaja. Läinud aastal kogunes Kuusalu palvemajja saja inimese ümber. Sellel aastal on kokkusaamise kohaks Nabala palvemaja. Kõik on teretulnud, nii koguduse liikmed, kui lihtsalt sõbrad.

Aastakoosolekul kuulati üle Eesti paiknevate palvemajade tegevuse ülevaateid. Eelmise aastaga võrreldes erilisi muutusi ei ole. Esile tuleb Nabala palvemaja, kus on viimastel aastatel suuremaid remonditöid korraldatud, aga ka kuulutustunde ja piibliringe peetud. Palvemaja on väljapoole avatud. Nõnda nagu eelmistel aastatel on rohkem tegevust ja ka osalejaid linna palvemajades Endla ja Harku tänaval.

Räägiti ka muredest tühjalt seisvate palvemajadega. Nüpli palvemaja Otepääl ja Kulli pavemaja Pärnumaal vajavad hoone säilimiseks vajalikku remonti. Paraku on koguduse aineline olukord sedavõrd tagasihoidlik, et isegi linnas töötava palvemaja väliremondiks sel aastal vahendeid ei leitud.

Vennastekogudusel on kavas püstitada kauaegse kogudusevanema, Jüri Leitdorfi hauale mälestuskivi. Otsustati selle kivi tarvis korraldada üldine korjandus. Vend Leitdorf on maetud Piirsalu kalmistule. See on siis nüüd meie armastuse väljendamise võimalus, venna hauakivi tarvis annetada koguduse arvele, märkides annetuse sihtotstarbeks Leitdorfi mälestuskivi.

Sinodikoosolek kestis terve päeva ja ütleksin jälle, et vaja oleks kaks päeva, kui soovime, et aruteludeks ja inimeste ärakuulamiseks oleks aega. Õed olid korraldanud ka lõunalaua, maitsva supi, kohvi ja kohvikõrvasega.

Ehki probleeme on palju, olgem tänulikud kõige selle hea eest, mida me Jumalalt oleme igal päeval saanud ja saamas. Tema on hea.

L.R. Pühalepas

Uudiseid Nikaraaguast.

Nikaraagua on Vennaste Uniteedi üks suuremaid provintse oma 100 000 liikmega. Kogudused asuvad riigi idarannikul, väga vaestes ja raskesti ligipääsevates piirkondades. Viiel vägagi erineval regioonil on oma väljakutsed, sageli ka erinevad keeled. Kiriku juhtkond püüab nende erinevustega toime tulla.

Mõned teated lähiajast:

Ümarlaua kõnelused Nikaraaguas

Bilwi´s toimus mõni aeg tagasi ümarlaua jutuajamine, kuhu olid kogunenud Nikaraagua vennastekoguduse juhid ja toetavate organisatsioonide esindajad. Organisatsiooni Herrnhuter Missionshilfe poolt võttis koosolekust osa Fred Walch Bad Bollist. Kõnelustel analüüsiti provintsi organisatsiooni ülesehitust, selle tugevaid ja nõrku külgi. Jutuks oli teoloogiline haridus, eelarve tagasihoidlik omafinantseerimine, teabe levik organisatsioonis ja väljapoole. Kõneldi tänapäeva kiriku moraalsest-spirituaalsest kriisist, ootustest piiskoppidele, uutest sotsiaalsetest väljakutsetest, võimalikust kirikukorra muutustest. Vaadati esitlust kirikujuhtimise ja mõnede töövaldkondade tegevusest.

Tähtis mafiooso vahistatud

Nikaraagua Atlantik Nord autonoomsest regioonist teatatakse maa ühe juhtiva mafiooso vahistamisest. Pika jälitamise peale tabati 34 aastane, Santo Domingost pärinev kurjategija ökoloogilise pataljoni sõdurite poolt. On oodata pikaajalise vanglakaristuse määramist, kuna ta tegeles seadusevastase maaäriga, sealhulgas Bosawa biosfääri reservuaadis. Tema poolt tekitatud ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed kahjud on parandamatud. Ka peale tema vahistamist elavad sajad illegaalsed asunikud indiaanlaste aladel. On jätkatud teiste maaga äritsejate otsinguid. Nende otsingute tulemusel peatati ühe valeliku notari ametialane tegevus.

Üleujutused Nikaraaguas

Tugevad vihmasajud on paljud Kirde Nikaraagua jõed üle kallaste tõstnud ja maanteeühendus eri paikade vahel on detsembri keskpaigast saati katkenud. Autoga liikumine on vooluvete tõttu takistatud, kuna jõed on muutunud laiaks ja vool jõuliseks. Sisini lähistel asuv tähtis sild on suletud. Kogu liiklus peab toimuma paatide ja lennukite abil. Praeguseni ei ole üleujutused inimelusid nõudnud, küll aga mõjutavad veemassid varustamist toiduainete, kütuse ja arstimitega. Veel tõsisemad on tuhandete põllupidajate kahjud. Pastor Rogelio Zacarias teatas, et vennastekogudus otsis võimalusi nälgijaid toiduainetega varustada ja muidu hädaabi pakkuda.

Niels Gärtner, HB 239, März 2014