Vennastekoguduse suvepäevast Kuusalus

Nüüd siis teist aastat kogunesid vennad –õed suvepäevale, seekord Kuusalusse. Võõrustaja oli sealne palvemaja. Sõitsime Hiiumaalt esimese laevaga ja jõudsime veidi enne algust Kuusalu kiriku ette, kuhu oli planeeritud kokkusaamine. Kiriku juures ootas väike hulgake koos kohaliku õpetaja Jaanus Jalaka ja Hageri pasunakooriga. Peale tere ütlemist võtsime kahekaupa kolonni,  rist, lipud ja pasunakoor ees ning asusime teele palvemaja poole. Pasunad olid vägevad ja trumm oli suur ja raskegi samm muutus kergemaks. Palvemaja juures oli teine hulgake, kes saabujaid tervitas ning üheskoos palvemajja sisenesid.

  Olin esimest korda Kuusalu palvemajas ja veendusin jälle kui erinev mulje võib jääda kohast, kui oleme temaga tutvunud vaid fotode vahendusel. Palvemaja on korras ja rahu loov. Samas on ta mitmete teiste palvemajadega võrreldes moodne hoone. Saali kaunistasid kased ja pojengid.

 Suvepäevalisi kogunes ca 90, esindatud olid Tõdva, Hageri, Harku tn ja Endla tn palvemaja, Nabala, Pühalepa, Nissi, Kuusalu palvemaja, Tartu ja Pärnu kandi rahvas, õdesid-vendasid mujaltki.

Piibel – Jumala Sõna, oli päeva läbivaks teemaks. Esimeses tunnis kõneles peavanem Eenok Haamer.

Järgnes ettekannete osa, kus sõnavõtjateks olid õp. Aarne Hiob Tallinna Jaanist ja õp. Tiina Janno Tõstamaalt.

Peale ettekannete kuulamist oli aeg rühmatöödeks teemal: Piibel kui Jumala Sõna – mida see tähendab minu jaoks? Piibel minu igapäevases usuelus – millised on minu kogemused (rõõmud, takistused?)? Kuidas julgustada teist inimest Piiblit lugema (näited elust)? Vestlus väikestes gruppides andis hea võimaluse suvepäevalistega lähemaks tutvumiseks. Ja see aeg oli vähemalt meie rühmas täidetud isiklike tunnistustega ning päeva üks parematest hetkedest.

 

Peale kosutavat lõunat olid palvemajade esindajate tervitused. Sellele järgnes eestpalve osa ja lahkunute mälestamine.

 Suvepäeva lõpuosa oli Kuusalu rahva päralt. Üles astusid Kuusalu kiriku koor, pühapäevakooli lapsed laulu ja pillimänguga ning perekond Jalaka ansambel. Ansamblilaulu kuulsime ka Endla tn palvemaja õdede esituses.

Tänavusel suvepäeval osales ka Eesti Piibliselts. Kuusalu palvemajja oli toodud ning üles pandud Piibliseltsi uhiuus näitus, mis kajastab Piibliseltside ajalugu. Tervituse ütles seltsi peasekretär Jaan Bärenson.

Palvemaja õuel oli raamatuletiga esindatud Logose raamatupood, kust sai osta vaimulikku kirjandust.

Nüüd on paar päeva juba Kuusalu suvepäevast ja nähtu kuuldu ka kodurahus läbi mõeldud. Olen väga tänulik, et see kokkusaamine teoks sai ning hästi korda läks. Soovin Jumala õnnistust kõigile, iseäranis korraldajatele Tallinnast ja Kuusalust. 

 

Ja nagu ma olen, pika pööruga, sain alles koju jõudes aru, et minu kohus oleks olnud seekord pühapäevakooliõpetaja roll. Aga võib olla oligi see väike vihje ülevalt, et me võiksime ka vennastekoguduses lastetöö tõsta vähemalt samale joonele kui ettekandekoosolekud ja muusikatöö. On ju Zinzendorfgi tulevast põlve majesteetideks nimetanud.

 

Meie sõit Kuusalust läks aga Hiiumaa poole -  sadamasse ja peaaegu tühja praami peale ning läbi augustikuise (juunis) udu, ilma viperusteta  koju. Kaasas Kuusalust antud mandri leivad ja või ning rahulolu  ja reisiväsimus.

L.R.

Piltidel:

1, 2) Kuusalu palvemaja väljast ja seest 3) v Marek Roots abikaasaga 4) v Marek Roots Keilast ja v Aivo Prükk Tartust 5) osa Kuusalu kirikukoorist palvemajas 6)Maarika Kahar ja Saale Niilisk Endla tn palvemajast 7) Anne Jalakas Kuusalu kirikumuusik, suvepäeva korraldaja. 8)Väikesed hiidlased Kuusalus.

Juunikuu erakorraline laulu- ja palvetund

Kui Jumal lubab, toimub lisaks tavapärasel ajal (18.06 kl. 18.00) toimuvale palve- ja laulutunnile ka  reedel, 28. juunil kl. 14.30  Pühalepa palvemajas laulu - ja palvetund. 

Osalevad Hiiumaa Kirikupäevadele tulijad mandrilt, nelja tuule ristirännakul osalejad  Soome luteri kirikust ja hõimuveljed Ingeri luteri kirikust.

Tulekul: VAIMULIK SUVEPÄEV KUUSALUS

Laupäeval  8. juunil toimub Kuusalu vennastekoguduse palvemajas (Soodla tee 12) vennastekoguduse suvepäev teemal „Piibel – Jumala Sõna“. Kell 10.00 koguneme Kuusalu Laurentsiuse kiriku juurde, et suunduda sealt edasi palvemajja. Suvepäeval toimuvad teemakohased ettekanded (Arne Hiobilt ja Tiina Jannolt), rühmatööd, laulu- ja palvehetked jms. Korraldatud on lastehoid. Kohapeal saab tutvuda näitusega Eesti Piibliselts 200.
Suvepäevale oodatakse kõiki, kellele vennastekogudus on südamelähedane või kes soovivad vennastekoguduse liikumisega lähemalt tutvuda. Päeva korraldab Eesti Evangeelne Vennastekogudus koos EELK Kuusalu kogudusega. Suvepäeva osavõtutasu on 5 eurot (sisaldab kaks söögikorda). 
Oma osavõtusoovist palume teatada hiljemalt 3. juuniks. Info: 6608 004 või 562 376 81. E-post: info@vennaste.ee  
Lähem info vennastekoguduse kohta www.vennaste.ee

Lisainfot http://www.misjonikeskus.ee
Hiiumaa Kirikupäevade kava leiad siit.

Reisikiri Hamburgi kirikupäevadelt

 

1.-5. maini 2013 oli mul võimalus koos oma vanemate poegadega külastada Saksa evangeelseid kirikupäevi Hamburgis. Kirikupäevad on  saksa protestantismi suurüritus, kus sel aastal osales ligi 120 000 inimest 5 päeva pääsmetega, lisaks päevapääsmetega külastajad. Korraldajate arvestuse järgi osales Hamburgi linnapargis toimunud lõpujumalateenistusel 130 000 inimest, sealhulgas 3500 pasunakooride mängijat, lauljad ja korraldajad. Eriti hakkasid silma skaudid oma univormide ja rõõmsate nägudega, keda jätkus abilistena pea kõikjale. Kirikupäevade korraldaja on, ja ka osalejate enamuse moodustavad, evangeelsete maakirikute liikmed, aga esindatud olid väga paljud uskkonnad. Käisin kirikumuusika töötoas, kus juhataja oli metodist, silma hakkas ka mennoniitide  osavõtt, katoliiklasi oli registreerunud üle 10 000.

Neid osalejate arve kuulates tekib mõnelgi mõte, et mida nad ikkagi näitavad, kuidas ikka nende jumalasuhe on? Kas nad ka Jeesuse oma Päästjaks on tunnistanud. Jumal teab ja tunneb, kui kaugel või lähedal meist igaüks on, kui ausad me oleme.

Need arvud näitavad siiski, et on suur hulk inimesi, kelle jaoks on oluline tulla, laulda, palvetada, kuulata Jumala Sõna, osaleda loengutes, diskussioonides ning olla väga erinevate ürituste külastaja, sealjuures kandes üsnagi suure kulu. Kirikupäevad, kui sirvida mitmesajaleheküljelist programmiraamatut, annavad hea ülevaate mis ja kus on evangeelne kirik tänasel Saksamaal. Maal, kust algas usupuhastus, mille 500 aastapäeva me 2017 a tähistame. Muidugi on pilt väga kirju, on täiesti vastuvõetamatuid suundumusi, aga ka seda, mille üle pikemalt mõelda.

 

 Olin Hamburgis algkooliealiste poistega ja sellepärast külastasime ka rohkem laste ja noorteüritusi ning lisaks jumalateenistusi, palvuseid ning kirikumuusika üritusi.

Oma elus esimest korda käisin noorteteenistusel, mis toimus Hamburg- Harburgi Pauluse kirikus. Ausalt öeldes läksin sinna suure eelarvamusega. Eks ma ole praegugi seda meelt, et kõik vanuserühmad võiksid ühele jumalateenistusele mahtuda. Rahvast oli murdu juba ½ tundi enne algust ja kui uksed avati, tuli kirik pilgeni täis. Ühtki ametirõivais inimest näha ei olnud. Teenistusel osales ca 100 liikmeline koor noorepoolse kitarrist-koorijuhi juhatusel, lisaks bänd.

 

Nõnda nagu Hamburgi vennastekoguduse koosolekul nii ka siin oli jumalateenistuse näol tegemist etendusega, kus kesksed tegelased olid kaks tüdrukut, kes vanast aardekirstust oma hinge otsisid. Sõnaline osa vaheldus lauludega, millede sõnad olid ka ekraanilt lugeda. Kasutati veel värvilisi tulesid ja suitsu, mis aegajalt trummari selja tagant tõusis. Lühikese dialoogile või monoloogile järgnes koori või bändi esituses sama probleemi käsitlev laul. Lõpetuseks oli koosoleku või jumalateenistuse juhatajalt lühike kõne, mis võttis kokku kogu eelneva. Lühidalt oli sisu järgmine:

Mulle meeldib käia loomaaias ja peatuda ahvi puuri juures. Lisaks sellele, et nad meile inimestele välimuse poolest sarnanevad on ka nende käitumises sarnast. Kui soojadel maadel ürgmetsades ahve püütakse siis tehakse seda nõndaviisi: võetakse korv või kast apelsiniga, milles on avaus ja tõmmatakse see kast puu otsa. Ahv pistab käe kasti ja tahab apelsiniga välja tõmmata, aga ei saa. Kuna ahv apelsinist lahti ei lase, kaotab ta nõnda oma vabaduse ja peab inimese soovide järgi elama. Ka inimene ei taha lahti lasta. Vana seob ja inimene jääb selle külge aheldatuks. Laskem lahti sellest olukorrast milles oleme. Jumal pakub hoopis uut.

Selline oli kokkuvõtlikult sõnum valdavalt 12-15-30 aastasele kogudusele. Ja midagi hirmsat ei juhtunudki, inimesed olid rõõmsameelsed ja ka mõtlikud.

Vennastekogudusse jõudsime mõni minut enne teenistuse algust. Hamburgi vennad kasutavad kirikuhoonet mis kuulub kohalikule luterlikule kogudusele. Nagu ikka saksa kirikud on ka Heilandskirche remonditud ja korras. Rahvast oli kogunenud ¾ kiriku jagu. Kirikupäevade programmis oli välja kuulutatud armastuse söömaaeg Herrnhut´i traditsiooni järgi. Juba alguses selgus, et traditsioonilist siin ei tule.

Alustasime üldlauluga mis meilegi tuttav –VL 4 Kogu hing laulab vaid Sulle kiitust, saatis orel. Ülejäänud muusika oli bändilt, 2 kitarri, trumm, klahvpill ja viiul ning 2 naissolisti. Kogu muusika oli väga professionaalselt esitatud. Peale alguslaule ja sõnalist osa, mida viisid läbi mustade ülikondade ja päikeseprillidega pastor ja üks vend, jagati kõigile suur kodune rosinakukkel ja pudel mahla või vett. Sõime oma kukleid ja vaatasime kuulasime toimuvat. Koosolek oli lõbus ja hoogne. Sõna vaheldus ansamblilauludega.

Traditsiooni kujutas koguduse ees olev suur „kivi“, mida vennad püüdsid nihutada. Nägid kõvasti vaeva, aga kivi ei liikunud paigast. Lõpuks tulid lapsed ja veeretasid kivi imekergelt minema, hakkasid sellega kiviga mängima, siia-sinna veeretama. Kogu koosolek oli väga teatraalne ja väljapoole suunatud.

Üks mõtetest oli, et me peame olema sillaehitajad. Pean küll tunnistama, et kuigi tegevuse vormid võivad olla mõnelegi (ka mulle) üsnagi intrigeerivad on eesmärk sama ja õige, aidata juhatada inimesi Jeesuse juurde. Esimesed sammud on silla ehitamine -  kontakti loomine, tähelepanu saavutamine. Aga eks Jumal teab mis õige on  ja Tema käest tuleb õnnistus.

Koosolekul oli külalisena Albaania vennaste esindajana üks õde, keda pastor usutles koguduse ees. Õde rääkis Albaania, oma kodumaa probleemidest ja noore koguduse tegemistest ja tulevikukavadest.

Peale koosoleku lõppu sai kirikuhoovis juttu ajada ja kohvi ning kohvikõrvast maitsta. Üles oli pandud ka müügilett särkide ja erinevate trükistega.

Mul oli võimalus põgusalt rääkida ka koguduse pastori vend Stefan Richter´iga, kes saatis tervitused meie Eesti vennastekoguduse õdedele-vendadele.

 

Meie Hamburgi päevade sisse jäid veel ava - ja lõpujumalateenistus, ühislaulmised Mihkli kirikus ja messihallis, jumalateenistus ja palvus Peetri kirikus, kirikupäevade messihallide külastamine. Käisime ka Hamburgi sadamas ja automuuseumis. Kevadine Hamburg oli päikeseline ja külalislahke.

Järgmised Saksa kirikupäevad toimuvad 2015 aastal Stuttgardtis. Kindlasti on kirikupäevade külastamine üks kosutav ettevõtmine.

L.R.

Vaata lisa kirikupäevade kodulehelt: 
http://www.kirchentag.de/startseite.html

Lugemissoovitus

Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk kirjutab ajalooajakirja Tuna jaanuarikuises numbris Pühalepa kihelkonna hernhuutlastest: "Pühalepa hernhuutlased uuel ajastul: vennastekogu liikmeskond kihelkonna personaalraamatus aastatel 1817–1833" 

Hetkel saab kirjutist lugeda paberkandjal (võimalik laenutada ka Pühalepa palvemajast), hiljem ka interneti vahendusel.

MÄRKMEID VENNASTEKOGUDUSE SINODIST

6. aprillil oli mul võimalus viibida Tallinnas, Harku tänava palvemajas, vennastekoguduse aastakoosolekul. Nagu tavaks algas koololek jumalateenistusega, palve ja lauluga.

Esimesena rääkis kogudusevanem keerulisest olukorrast kirikus ja vennastekogudusest selle valgel. Nagu näha, kuulda on meie kirikus viimase aja teemaks ja konflikiks suhtumine vabamüürlusesse. Minule ennekogematu on selle juures, et lahendusi, liitlasi otsitakse kirikust väljapoolt. Seda tunnistavad õpetajate avalikud sõnavõtud päevalehtedes, televisioonis, raadios. Olles tavaline kirikuline paneb see mind ja arvan, et teisigi nagu tõmbetuule kätte kohas, kust otsin rahu ja turvalisust. Eks kogudusedki koosne küll vaid inimestest ja töötegijate ning õpetajategi kaaslane on ühtlasi see vana Aadam. Siiski on usklike inimeste kuulumine organisatsioonidesse nagu vabamüürlus väga küsitav. Kui ei olekski otseselt võõra, sünkretistlikul õpetusel seisva ühendusega tegemist siis oleks küsimus - kas ma peaksin oma soove, unistusi, salaunelmaid vms realiseerima, mõtlemata mida see kogudusevendadele või üldisemalt kaasa toob. Kas me peaksime iga hinna eest oma õigusi teostama ja sellega olukordi tekitama, kus isegi vaiksel nädalal on keskne mitte ristiusu peasündmus vaid oma õiguse otsimine. Harku palvemajas jäi mulle küll mulje, et kristlaste vabamüürlusse kuulumine ei leia meie  koguduses tunnustust.

Peavanema kõne koguduse jumalateenistusel tugines loosungiraamatus antud laupäevastele kirjakohadele: 

 Ka edaspidi olen ma seesama ja ükski ei päästa minu käest. Mina teen ja kes saaks seda takistada? /Js 43,13 Kristus ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas. /Kl 1,17

·       Soovime küll, et elu oleks rõõmus ja särav ning kurvastusest ei taha me kuulda, aga elu on paraku midagi muud. Selles maailmas, kus liigub ringi ka saatan, riietatuna valgusingli riideisse kogeme sageli tema rünnakuid. Palugem vaimude äratundmise andi, et oleksime võimelised vahet tegema heal ja kurjal.

·       Peaksime püüdma ka sinna poole, et meie kogudus suureneks. Samas peavad tegevussuunad olema õiged, et meie tööd ei hinnataks kord õlgede sarnaseks, mille tuli hävitab.

·       Ärkamine ei ole planeerimine ja tegevuskavade koostamine vaid Jumala Vaimu töö.

·       Alles seal saab midagi uut olema, kus inimene on võimeline pattu tunnistama ja andeks paluma. Eneseimetlusel puudub Jumala õnnistus.

·       Kui Jeesus Kristus on keskmes siis sa räägid ja sellel on tähendus. Enne ei juhtu midagi, kui vennastekogudus ise verevarju ei otsi.

·       Otsuse meie kohta, kui vagad me oleme, annab Jumal.

·       Mitte mina ei ole teinud, aga tänu Jeesusele, et Sa oled arvanud mind vääriliseks vastu võtma seda, mida Sa oled mulle anda tahtnud.

·       Kõik püsib koos Kristuses, mitte jumala usus.

·       Kas usutakse ka karistavat Jumalat? Kolgata mäel kuulutati pääsemist vaid ühele röövlitest. Meie aeg tahaks pääsemist ka sellele, kelle viimane sõna on Jumala needmine. Kas peaksime Jumala kohtu ära kaotama? Ei, ainult Kristuse veri saab meid kaitsta.

·       Ilma Jeesuse vereta ei ole kristlust.

·       Sõna patt on jäänud võõraks. Aga vaid need saavad koos Jumala paradiisi, kes on päästetud.

Need on mõtted peavanema kõnest.

Sinodi koosoleku esimeses osas kuulasime ülevaateid palvemajade tegevusest. Läinud aastal on kutsutud igavikku kaks koguduseliiget ja aastalõpu seisuga oli koguduse liikmete arv 140.Töö toimub palvemajades vabatahtliku heategevuse alusel. Palvetagem selle pärast, et Jumal kutsuks oma riigi tööle uusi kuulutajaid!

Nagu eelnevatelgi aastatel toimus korrapärane tegevus 10 palvemajas. Rahvarohkemad on Tallinnas asuvad Endla tänava ja Harku tänava palvemajad. Nendes palvemajades toimuvad tunnid igal nädalal ja on ka nädalasisesed tunnid. Ka Nissi palvemajas on tunnid igal nädalal. Teistes maapalvemajades (Kuusalu, Hageri, Nabala, Pikavere, Rapla, Tõdva, Pühalepa) kogunetakse 1 või 2 korda kuus. Lisaks on korraldatud erinevaid suuremaid kokkusaamisi – aastapäevad, laagrid.

Eelmisel aastal on tööd alustatud Pärnus, kus vastutavaks õeks on Tiina Janno. Pahkla palvemajas alustatud tunnid on praegu peatatud, kuna ümbruskonna rahva hulgas ei leidunud soovijaid. Tõsine kiri oli edastatud Rapla vennalt Kalju Kukelt. Rapla koguduse tundides on osavõtjate hulk jäänud väga väikseks. See on ka meie igaühe osa -  palvetada selle pärast, et Jumal varjaks ja hoiaks vendade tööd Raplas, annaks jõudu ja rõõmu.

Nabala palvemaja on möödaläinud aastal saanud uue välisilme põhjaliku remondi kaudu. Tõid on rahastatud annetajate ja projektide abil. Ka Hageri palvemaja katus, mis sai tugevasti kannatada on jällegi taastatud.

Nagu igal aastakoosolekul nõnda ka sel korral kuulati läinud aasta eelarve täitmise aruannet ja võeti vastu järgmise aasta eelarve. Mõttevahetus arenes eelarve tasakaalu küsimuses. Loodetavasti suudetakse lähiaastatel kulud ja tulud tasakaalustada. Selleks saame kõik kaasa aidata, kui mõtleme enam ka koguduse majandusliku toimimise peale ning suurendame oma annetusi. Ja ikka rõõmsa meelega. Tänu neile, kes eelarve tasakaalustamise pärast on muretsenud ja sõna võtsid.

Ka sellel aastal tahetakse pidada vennastekoguduse suvepäev. Sel korral oodatakse kõiki juunikuus Kuusalusse. See on võimalus, mida võiks ikka kasutada, et olla osaduses ühise kogudusena.

Sinodipäeva hea kordamineku eest olid hoolitsenud õed, kes katsid rikkaliku lõunalaua. Tänan ka omalt poolt Harku rahvast ja õdesid- vendasid, kes korraldamisraskusi kandsid. Hea oli seal olla ja kokku saada inimestega, keda aastaid või kuid ei olnud kohanud. Soovin Jumala õnnistust Harku palvemajale ja kogu meie kogudusele.

L.R. Pühalepast

(foto Harku tn. palvemaja FB lehelt)