KUNINGAMÄNG ÄRKAMISAJA KOIDIKUL

Raamatu autor filosoofiadoktor Aldur Vunk

See on raamat Eesti ühiskonna kujunemisloost

Muuhulgas saab lugeda ka vennaste tegemistest 18. Ja 19. sajandi Liivimaal

Vennastekoguduse sinod

Selle aasta juuni alguses toimus Saksamaal Vennastekoguduse Euroopa mannermaa provintsi korraline sinod. Osalejaid oli 10 euroopa riigist ja Tansaaniast.

Sinod arutab koguduse aktuaalseid küsimusi ja võtab vastu otsuseid, samuti valib direktsiooni liikmed. Kokku tullakse üle aasta, erinevates kohtades. Järgmine sinod toimub Zeist´is (Holland).

Kuidas alustada sinodit? Ikka laulutunniga. Laulud kõlasid hollandi, tsehhi, inglise, kisauheli, eesti, … keeles.

Vend Peter Vogt ütles oma avasõnas muuhulgas: „ Järgnevatel päevadel oleme koos teel. Sealjuures me ei ole üksi. Me koguneme Jeesuse Kristuse nimel ja loodame, et Ta on meie keskel.“

Kuna sel korral oli sinodi saadikute hulgas rohkem „uusi“, peatuti põhjalikumalt koosoleku töö korralduslikel küsimustel.

Pühapäeva hommik oli pilvine ja vihmane. Peale vaimulikku koosolekut oli näha üksikuid päikesekiiri. Terve päev oli jaheda tuule, vihmahoogude ja vähese päikesepaistega.

Tervitusi tõi sinodile Königsfeldi bürgermeister Friz Link, kes meenutas, et sinod on peale 1965. Ja 1992. aastat kolmandat korda Königsfeldis. Sel aastal on kohalikul kogudusel ka kolm sünnipäeva – 200 aastaseks saavad kirikukoor, pasunakoor ja kirikusaal.

Tervitus oli ka EKD (Saksa Evangeelne Kirik) poolt.

Sellel sinodil sai hääleõiguse Albaania. Albaania vennad ühinesid euroopa provintsiga 2010. aastal.

Esmaspäev on jälle sajune. Peale lõunat oli küll veidi päikest.

Sõna said külalised. Pastor Volker Fritz Badeni maakirikust, kes  rääkis arengutest oma kirikus. Hubert Bouz Ühendusest Kristlikud Kirikud Baden-Würtenbergis rääkis  -personal, ressursid ja planeerimine koguduseteenimises ja noortetöös.

Päeva lõpus tervitasid vennastekoguduse noored ühe lühifilmiga, mis  oli tehtud varakevadel Neudietendorfis. Kohapealse koguduse noored kutsusid külalisi  värskelt remonditud keldriruumi, mis on nende oma ruum.

Külalisena Ülemaailmsest Vennaste Uniteedist rääkis vend Clement Mwaitebele Tansaania lõunaprovintsist. Ta tõi tervitusi 580 000 tansaania õe-venna poolt, kes meie eest palvetavad. Venna sõna sinodile oli – pidage silmas, mida Jeesus soovis. Tema peab olema keskmes.

Vend Wolfgang Schaible, koolivalitsuse juhataja Zinzendorf koolidest Königsfeldis tervitas koolijuhtkonna nimel. Koolides on 1 100 õpilast. Koolid juhatavad usu juurde, aga me ei taha sundida. Muidugi loodame, et seemned, mis me siin külvame, ka tärkavad.

Pastor Daniel Matjeke Tsehhist tõi tervitusi Böömi Vendade Evangeelselt Kirikult. Ta meenutas meid siduvat ühist ajalugu. Sidemed kirikute vahel on ka täna tihedad.

Vennastekogudus on laulev kogudus ja käesolev sinod on selle tunnistaja. Istungid algavad ja lõpevad lauluga. Laul ühendab ka erineval seisukohal olevaid. Just raskete väitluste eel ja järel on näha, kuivõrd oluline on laul ja palve, mis toob esile selle, mis meid seob, mis on meile ühine.

Õhtupalves meenutati meie mannermaa provintsi taasühinemist 20 aastat tagasi. Just Königsfeldis toimus ida ja lääne ühine koosolek. Ka meenutati Eesti vendade liitumist 20 aasta eest. Imeks arvati seegi, et meil on täna Zinzendorf gümnaasium Herrnhutis . See on üks suur kingitus, et me saame jälle üks olla, ilma ida-lääne piirita.

Tervituse ütles vend Eenok Haamer, kes koos tõlk, õde  Katrin Krienitziga peatselt koduteele asumas. Nähtavasti on see EEVK peavanemale viimaseks sinodiks.

Neljapäeva hommik tõi mureliku  teate, üks protokollija oli pidanud öö veetma Villingeni haiglas. Sinodi liikmed külastasid venda lõunapausi ajal. Esimesed uuringud näitasid, et suuremaks muretsemiseks pole põhjust.

Rootsi vendade poolt tervitas vend Mike Boije Göteborgist. Ta rääkis Göteborgi koguduse sotsiaal- ja misjonitööst. Vend oli esimest korda sinodil ja kõige rohkem rõõmu pakkusid talle koosolekute vaheajad, kus sai palju uusi inimesi tundma õppida ja sidemeid luua. See oligi rootsi venna jaoks olulisim sellel sinodil.

Kolm vennastekoguduse piiskoppi ei saanud tervislikel põhjustel sinodi töös osaleda. Theodor Gill, Henning Schlimm saatsid sinodile tervituse, vend Helmut Reichel külastas sinodi juhatust ja ütles samuti tervituse.

Püha Õhtusöömaaja pühitsemisega lõpetati selleaastane sinod Königsfeldis. Viimasel päeval külastas sinodit Badeni maapiiskop Ulrich Fischer. Muuhulgas meenutas ta ka 600 aasta möödumist Konstanzi kontsiilist (1415), mis seob Badeni maakirikut ja Vennaste Uniteeti. 1415. aastal põletati tuleriidal Tsehhi reformaator Jan Hus. Vend Theodor Clemens (Bad Boll´ist) tänas piiskopi viitega ühele surinaami laulule –„kui sajab on see erilise õnnistuse aeg“. Siin Königsfeldis sadas palju, see on märk õnnistusest siin Badenis.

Südamlikult tänati vendasid, kellede teenistusaeg uniteedi juhtivates ametites lõppes. Sealhulgas vend Wolfgang Schmidt´i, kes oli ametis alates 1975.aastast. Sinod lõppes palve ja lauluga „Masithi“

Ametlikku teadet sinodist saab lugeda järgmisest „Herrnhuter Bote“ numbrist.

/Thomas Przyluski rikkaliku pildimaterjaliga ülevaadetvennastekoguduse sinodist Königsfeldis, mis ilmus uniteedi kodulehel refereeris L.R/

Tänu ja rõõmuga saame alljärgnevalt avaldada ka meie peavanema Eenok Haameri lühikese ülevaate Vennastekoguduse sinodist Saksamaal:

2.-9.juunini toimus Ülemaailmse Herrnhuti Vennastekoguduse Euroopa mandrimaa sinod Saksamaal Königsfeldis Schwarzwaldis. Eesti Evangeelse Vennastekoguduse esindajatena viibisid seal 1.-7.juuni hommikuni allakirjutanu Eenok Haamer ja Katrin Krienitz. K. Krienitz oli tõlgi ülesannetes, et saaksin ka peentest nüannsidest aru ja võiksin seisukohti esitada täpselt. Kuna ma ei oska saksa keelt liiga hästi.
Kaks  teemat olid tähtsamad - Leitbildi s.t. Juhtpildi kindlaks vormimine ja homopartnerite kooselu kiriklik õnnistamine. Leitbild kujutab endast reeglite välja kujundamist, mis peaks nähtavale tulema vennastekoguduse liikmete käitumises ja suhtlemises ümbritseva keskkonnaga. Selle normistiku üle arutlemine hakkas tunduma mulle uue usutunnistuse vormimisena. Selle peale ütlesin, et teie ei tee ju uut usutunnistust. Mille järel keegi neist kujundajatest ütles, et olen teinud õige märkuse ja nad püüavad seda arvesse võtta. Olen arusaamisel, et ei ole võimalik usklike elu normatiivide kehtestamise kaudu laitmatuks muuta. Meie elus peaks kajastuma see, missugune on meie läbikäimine ja vahekord elava Jumalaga ja kas me oleme pattu kahetsedes ja andeksandmist Temalt vastu võttes uuenemist kogenud. Kui see ühendus puudub, siis ei aita ka parim normistik.
Homopartnerite kooselu õnnistamise probleem oli teine, mis kirgi kergitas. Algul tundus nagu oleks enamik sinodist osavõtjatest selle poolt. Kuid püüdsime rääkida võimalikult paljude inimestega ja selgus, et see pole nii. Ainult on neid, kes ei julge seda otse välja ütelda, et nad on vastu. See hirm pani mind mõtlema. Kas sellist otsust võetaksegi vastu sellepärast, et kardetakse, mida maailm meist mõtleb. Ütlesin oma lahkumiskõnes, et hirm on patt, sest kardame erineda ilmalikust suunast. See tuleb sellest, kui Jeesus Kristus pole meie elu alus. Tema läks ristile, sest maailma ei saanud Tema suunda määrata, aga Tal tuli täita ülesanne, milleks oli Ta siia maailma saadetud. Tema annab ka meile jõudu, et suudame selle maailma meelsuse rünnakutele vastu panna.
Olime tänulikud, et leidsime väga tugevaid toetajaid. Külalisena oli sinodil Tansaania vennastekoguduse kirikute president Clement Mwaitebele. Temaga leidsime ühise keele. Saksamaal on vennastekoguduse liikmeid 5800. See president ütles, et tema seisab kiriku eesotsas, millesse kuulub 100 050 liiget ja nemad on vastu igasugusele homopartnerite õnnistamisele ja kui keskus seda otsustab, siis nad lahkuvad ühendusest. Ka Läti esindajad olid vastu ja kinnitasid, et nad on sama meelt nagu eestlased.Meie arusaamine on, et ristiinimestena me ei saa joosta selle maailma ettekirjutuste järele. Sellepärast panen südamele kõigile, kes ohtu näevad, palvetage, et Jumalariik jääks meie keskel ja kogu maailmas püsima. Kui Jumal on meie poolt, kes saab olla siis meie vastu.

Eenok Haamer

Vennastekoguduse peavanem

Väikesed "ehitajad"

Maikuises palve- ja laulutunnis astusid oma kevadise reisi muusikalise kavaosaga üles Luguse pereosaduse pühapäevakoolilapsed. Vaata selle lingi kaudu.

Vaimulik suvepäev

Nissi vennastekoguduse palvemajas toimub laupäeval, 30. juunil algusega kell 10 00 vaimulik suvepäev. Oodatakse kõiki, kelle jaoks vennastekogudus on südamelähedane. Korraldavad Eesti Evangeelne Vennastekogudus ja Nissi kogudus. Info marek.roots@eelk või 51931501, Marek Roots

Pildikesi möödunud laulutunnist

Markus 16,15

JA JEESUS ÜTLES NEILE: „ MINGE KOGU MAAILMA JA KUULUTAGE EVANGEELIUMI KÕIGELE LOODULE!“

Jutlustada mitte ainult sõnadega

Minu vanaisa, kes oli misjonärina Surinaamis, noomiti kord Vennastekoguduse direktsiooni poolt, kuna ta aitas oma misjonijaama inimestel nende riisisaaki linna viia ja seal selle müümist korraldada. Öeldi, et see ei ole tema, kui misjonäri ülesanne. Tema ülesanne on jutlustada.

Tänapäevalgi loevad mõned kristlased aprilli loosungit nõnda, nagu kirikujuhid tol ajal - kiriku keskne ülesanne on jutlustamine, kõik muu : diakonia, koolid, tegevus rahu eest maailmas, õiglase kaubanduse eest seismine on teisejärgulised. Sealjuures teame, et juba Pauluse päevil ei tähendanud „ minge kogu maailma..“ mitte ainult liikumist ruumis. See tähendas võõraste inimeste juurde minemist, nende kultuuri asetumist, kreeklase jaoks kreeklane olemist. See tähendas, kus võimalik sellel teel nagu Peetrus märgata, et isiklikud ettekujutused Jumala tahtest hakkavad kõikuma.

Tahaksin nagu Tansaania misjonär Traugott Bachmann tunnistada -palju, mida me peame evangeeliumiga lahutamatult seotuks on vaid euroopa kultuurivara. Kes tõepoolest läheb „kogu maailma“, muudab end ka oma jutlustes.

Teiseks, me teame, et jutlustamine ei ole isoleeritud tegevus. Kui meie elu räägib teist keelt on kogu rääkimine Jumala armastusest tühine. Tänapäevases kontekstis: kirik, kus õiglane kaubandus põhja ja lõuna vahel ei ole mingiks teemaks, võib jutlustamise sinnapaika jätta. Sest evangeeliumi kuulutamise juurde kuulub juba päris algusest alates patukahetsus (Mk 1,15). Positiivselt öeldes, selle juurde kuulub Jumala tahtmise järele küsimine (Mk 3,35), oma elu muuta, lähedasi ja kaugeid ligimesi tõsiselt võtta (Mk 12,31), nende vajadusi tundma õppida, neid ka kiriku pärast mitte lasta vihmas seista.

Mis mulle veel kuuloosungis meeldib: globaliseerumine ei ole mitte ainult midagi sellist, mida majandusstruktuurid meile peale suruvad. Jumal globaliseerib algusest peale ja Kristus ise on meile andnud ülesande, Tema armastust mitte kui meie südame eraasja vaadelda vaid koguni minna välja kogu maailma.

Vennastekogudusena tunneme vahel uhkust, et meil on kogudusi, sidemeid üle terve maailma. Mida see tähendab globaliseerumise plaanis – meie sidemed oma õdede-vendadega Vennaste Uniteedi teistes provintsides. See on üks põnev ülesanne. Milline lähenemise viis, märkamine, kuulutamine on selles? Kuuloosung meenutab ka seda, et vennalikkust mitte ainult vennastekoguduses treenida.

Me peaksime oma koguduse visioonis igal juhul kogu loodut silmas pidama ja mitte rahulduma karjuva ebaõiglusega, mis valitseb lõuna ja põhja vahelistes majandussidemetes.

Benigna Carstens. Nicht nur mit Worten predigen. Herrnhuter Bote. April 2012.

Refereeris: L.R.

Vennastekoguduse sinod 2012

Kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused. Mk 11, 25

Ma tean, mu Jumal, et sina katsud südame läbi ja tunned aususest rõõmu. 1Aj 29,17

Neid Piibli kirjakohti, mida loosungiraamat sinodipäevaks andis, aluseks võttes, alustas koguduse peavanem Eenok Haamer sinodi jumalateenistust. Alguslauluks laulsime „Päästja risti juurde ma tahan ikka jääda“. Jooksval aastal on kogudusest igavikku lahkunud 11 õde-venda. Mälestuslauluks laulsime „ Oota hing, oh oota Issandat sa“.

Koguduse tegevust tutvustavas aruandes oli lühidalt, aga siiski kuuel leheküljel juttu erinevate palvemajade elust läinud aastal.

Regulaarselt peetakse tunde kümnes palvemajas – Endla tänaval (Tallinn), Harku tänaval (Tallinn), Nissis, Hageris, Tõdval, Kuusalus, Nabalas, Pikaveres, Raplas ja Pühalepas. Piiblitunnid, Jumala Sõna kuulutusetunnid, palve- ja laulutunnid, kuidas kuskil, õdede ja vendade tunnid. Harku tn palvemajas on ka noortetunde peetud. Peale tundide on erinevates palvemajades ka muid suuremaid kokkusaamisi olnud, milledest üldisemad ehk palvemaja aastapäevade tähistamine.

Muresid on seoses palvemaja hoonetega, nende korrashoidmise ja remontimisega. Mitmetel on õnnestunud saada ainelisi vahendeid ka väljaspool kogudust: omavalitsustelt, PRIA-lt, luteri kogudustelt ja teistelt sõpradelt. Rõõmustav oli kuulda, et nii mõnegi palvemaja ehituslik olukord lähiajal tunduvalt paraneb.

Palvemajade kuulutustöö ootab uusi töötegijaid. Kuigi koguduse liikmete arv- 138 ei ole aasta jooksul muutunud (11 lahkunu asemele on kogudusse vastu võetud sama palju uusi liikmeid) on kuulutajate hulk vähenemas. Tänu Jumalale, et meil on vanu ustavaid vendi, kes hoolimata aastatest päevast päeva oma ülesandeid täidavad, tunde juhatavad ja tööd korraldavad. Lastetööst ei ole teateid ühestki palvemajast. Siiski on alustatud noortetundide pidamisega ühes palvemajas, mis on väga rõõmustav. Endla palvemajas on peetud ka regulaarseid hommikupalvusi ja vendade kokkusaamisi. Palvemaja ümbrust on korrastatud, tehtud ühistööd ja ehitatud uus piirdetara - need on märgid töö elavnemisest selles palvemajas.

Mida saan siis mina või teine koguduse liige teha selleks, et kuulutustöö edeneks? Oluline on meie igaühe palve, palve oma perega. Abi ei tule kellegi teise käest. Kui südamega ja hoolega palvetada siis annab Jumal need võimalused, mida me vajame, ootame. Rohkem palvet ja kuulatamist. Meie osadus isekeskis on oluline, kuid peame ikka väljapoole sirutuma. Läbi aegade on see nõnda olnud. Kui me vaatame vennastekoguduse alguseaegadesse siis oli see sisemise selguse saavutamise järgselt kohe välja minemine maailma- erinevatele kontinentidele, erinevate rahvaste hulka, et kuulutada Head sõnumit ka neile. Palve iseenesest ei too lahendusi, kui me eksime õpetuse vastu, mis sinodipäeva õpetussalmis Mk 11,25 meile meelde tuletati. Seega ennekõike on vajalik vaadata, milline on minu olukord, mitte venna või õe või väljaspool seisja olukord.

Mõtted, väljaütlemised, mis olukordade muutmiseks, töö edasiminekuks vajalikud, peaksid tooma kaasa reaalse tegutsemise, töö ja lõpuks ka tulemuse. Meil on sinoditel ikka uusi ettepanekuid tehtud, inimesed on südamega asja juures ja otsivad. Algatused, head ettepanekud on siis tõeliselt väärtuslikud, kui me saame kord öelda, et tõepoolest on need asjad ära tehtud. Ka sellel sinodil oli jutuks vennastekoguduse kõigi palvemajade ühise suvise kokkusaamise korraldamine. Mõte seekord Venemaalt, hõimurahvaste misjonitöölt naasvalt perekond Väliaholt. Analoogne ettepanek on aastaid tagasi arutusel olnud, siis küll praktilise tulemuseta. Sel korral on ka korraldajate nimed välja öeldud ja jääb loota, et saame ehk suvekuudel ühe või kas päeva, kui me tõesti ühise kogudusena ka füüsiliselt koguneme. Arvan, et kogudus, mis koosneb hajusalt üle Eesti elavatest liikmetest vajab sellist kokkusaamist väga.

Sinodikoosoleku vaheajal sai palvemaja alakorrusel ühises lauas keha kinnitada. Suur tänu kõigile korraldajatele-toiduvalmistajatele, lauakatjatele, koristajatele.

Need on mõned mõtted, mis kuuldud sõnavõtjatelt ja mis minus endas tekkinud selleaastase sinodikoosoleku külastamisel. Loodan, et Eesti Kirikust saab peatselt lugeda ka ametlikku teadet vennastekoguduse tegemistest ja plaanidest.

Lui Remmelg, EEVK Pühalepa palvemaja