Tall
Kus me iganes reisime ja vennastekogudusi külastame, seal kohtame ühte sümbolit, milleks on Tall. Ta on juba alates vanast Vennaste Uniteedist meie kiriku tunnusmärk. 1541. aastast pärineva tśehhi lauluraamatu kaanel näeme Talle võidulipuga, ümbritsetuna rõõmsatest inglitest, allpool suur, laulev kogudus. Ja nõnda see jätkub õdede-vendade lauluraamatutes kuni Herrnhuti lauluraamatuteni 1735 aastal ja paljudes teistes, erinevates keeltes lauluraamatutes.
Talle lipp kannab ristimärki, lisaks tekst: „VICIT AGNUS NOSTER, EUM SEQUAMUR“ – „meie Tall on võitnud, järgnegem Talle“. See tekst on samuti juba vana Uniteedi päevadest. Sellist teksti sõna-sõnalt Piiblis ei ole. Ta on aga hea kokkuvõte erinevatest Piiblis esinevatest ütlustest, mis osutavad Jeesusele Teda Talleks nimetades.
Jumala Tall
Ristija Johannes on esimene kellest meile teatatakse, et ta nõnda Jeesusele osutas.
Jh 1,29 Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu
Jh 1,36 Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: „Vaata, see on Jumala Tall.”
Ja kohe leiduvad esimesed jüngrid, kes Talle järgneda soovivad.
See on
ilmselge, et ristija, kes ennast määratleb, kui teine Jesaja, Ta
lausus:
„Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda
nagu prohvet Jesaja on ütelnud.”
viitab ka siin prohvetile: Jeesus, kui Jumala sulane (Js
53,1 jj),
1 Kes usub meie
kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?2 Sest
ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast. Ei olnud
tal kuju ega ilu, et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et
teda ihaldada.3 Ta oli põlatud ja inimeste poolt
hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt
silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast.4 Ent
tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie
valusid. Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja
vaevatuks.5 Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi
meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja
tema vermete läbi on meile tervis tulnud.6 Me kõik eksisime nagu
lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi
süüteod tulla tema peale.7 Teda piinati ja ta alistus ega
avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait
oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud.8 Surve ja kohtu
läbi võeti ta ära, kes tema sugupõlvest mõtles sellele, et ta lõigati
ära elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast?9 Temale
anti haud õelate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta
ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus.10 Aga
Issand arvas heaks teda alandada haigustega. Kui ta iseenese on
andnud süüohvriks, saab ta näha tulevast sugu, ta elab kaua ja
Issanda tahe teostub tema läbi.11 Pärast oma hingevaeva saab
ta näha valgust ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane
sulane paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd.12 Sellepärast ma
annan temale osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta
tühjendas oma hinge surmani ja ta arvati üleastujate hulka; tema aga
kandis paljude pattu ja seisis üleastujate eest.
kes kannatlikult kannatab nagu tall ja meie patu kannab. Sõnavara on Johannesel mõneti teine, kui Jesajal. Jesajal Jumala Sulane kannab patu, Jumala Tall Johannesel kannab patud ära. See tähendab pigem, et Jeesus maailma tulemisega kõrvaldas lõhe, mis on tekkinud Jumala ja inimese vahele. Jeesuse ohvrisurmast, nagu me loeme Pauluse juures, ei ole siin veel midagi.
Johannese sõnad on meil liturgias kindla koha omandanud. Kui me laulame „ Agnus Dei“, ühendame oma mõtted kindlasti Jesaja, Johannese ja Pauluse mõttevaraga. Võibolla mõtles Johannes, kui ta Jeesust Jumala Talleks nimetab , ka paasatallele. (2 Ms 12,1jj)
1 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga
Egiptusemaal, öeldes:
2 „See kuu olgu teil esimeseks kuuks; see olgu teil aasta esimeseks kuuks.
3 Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval
võtku iga perevanem tall, igale perele tall.
4 Aga kui pere on talle jaoks väike, siis võtku tema ja ta naaber, kes ta
kojale on lähemal, vastavalt hingede arvule; kui palju igaüks jõuab süüa,
sellele vastavalt arvake neid talle kohta.
5 Tall olgu teil veatu, isane, üheaastane; võtke see lammastest või
kitsedest.
6 Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani; siis
kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul!
7 Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemat piitjalga ja pealispuud
kodades, kus nad seda söövad.
8 Ja nad söögu liha selsamal ööl; tulel küpsetatult koos hapnemata leiva
ja kibedate rohttaimedega söögu nad seda!
9 Te ei tohi seda süüa toorelt või vees keedetult, vaid ainult tulel
küpsetatult pea, jalgade ja sisikonnaga.
10 Te ei tohi sellest midagi üle jätta hommikuks; mis aga sellest
hommikuks üle jääb, põletage tulega!
11 Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, jalatsid jalas ja kepp käes;
ja sööge seda rutuga - see on paasatall Issanda auks!
12 Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik
esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui loomad, ja ma mõistan kohut
kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Issand.
13 Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen
verd, siis ma lähen teist mööda+ ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma
löön Egiptusemaad.
14 See päev aga jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Issanda pühana:
oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!
15 Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval kõrvaldage
haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest päevast seitsmenda päevani
sööb hapnenut, selle hing hävitatakse Iisraelist.
16 Esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek, samuti olgu seitsmendal
päeval pühalik kokkutulek: neil päevil ei tohi teha ühtki tööd, ainult mida iga
hing sööb, üksnes seda valmistage!
17 Te peate pidama seda hapnemata leibade püha, sest just sel päeval ma
viin teie väehulgad Egiptusemaalt välja; seepärast pidage seda päeva kui
igavest seadlust teie sugupõlvedele!
18 Esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul sööge hapnemata leiba kuni
kuu kahekümne esimese päeva õhtuni.
19 Seitse päeva ärgu leidugu haputaignat teie kodades, sest igaüks, kes
sööb hapnenut, selle hing tuleb hävitada Iisraeli kogudusest, olgu võõras või
maa päriselanik.
20 Midagi hapnenut ärge sööge, vaid kõigis oma asupaikades sööge hapnemata
leiba!”
21 Ja Mooses kutsus kõik Iisraeli vanemad ning ütles neile: „Minge ja
võtke enestele suguvõsade kaupa talled ja tapke paasatall!
22 Ja võtke iisopikimbuke, kastke kausis olevasse verre ja määrige ukse
pealispuud ning mõlemat piitjalga kausis oleva verega! Ja ükski teist ärgu
väljugu hommikuni oma koja uksest,
23 sest Issand läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd ukse
pealispuul ja mõlemal piitjalal, siis Issand ruttab sellest uksest mööda ega
lase hävitajat tulla teie kodadesse nuhtlema.
24 Pidage see asi meeles: see olgu igaveseks seadluseks sinule ja su
lastele!
25 Ja kui te tulete maale, mille Issand teile annab, nagu ta on öelnud,
siis pidage seda teenistust!
26 Ja kui teie lapsed teilt küsivad: Mis teenistus see teil on?,
27 siis vastake: See on paasaohver Issanda auks, kes ruttas mööda Iisraeli
laste kodadest Egiptuses, kui ta nuhtles egiptlasi ja päästis meie kojad.” Siis
rahvas kummardas ning heitis silmili maha.
28 Ja Iisraeli lapsed läksid ning tegid; nagu Issand oli Moosesele ja
Aaronile käsu andnud, nõnda nad tegid.
Esmasündinud surmatakse
29 Ja see sündis keskööl, et Issand lõi maha
kõik esmasündinud Egiptusemaal, aujärjel istuva vaarao esmasündinust alates kuni
vangiurkas oleva vangi esmasündinuni, ja kõik kariloomade esmasündinud.
30 Siis vaarao tõusis öösel üles, tema ja kõik ta sulased, ning kõik
egiptlased, ja Egiptuses oli suur hädakisa, sest ei olnud ainsatki koda, kus ei
olnud surnut.
31 Ja ta kutsus öösel Moosese ja Aaroni ning ütles: „Võtke kätte ja minge
ära mu rahva keskelt, niihästi teie kui ka Iisraeli lapsed, ja minge teenige
Issandat, nagu te olete rääkinud!
32 Võtke ka niihästi oma lambad ja kitsed kui veised, nagu te olete
rääkinud, ja minge! Ja õnnistage ka mind!”
33 Ja egiptlased käisid rahvale peale, et nad kiiresti lahkuksid maalt,
sest nad ütlesid: „Me sureme kõik.”
34 Ja rahvas viis ära oma taigna, enne kui see oli hapnenud; neil olid
nende leivakünad üleriietesse seotuina õlal.
35 Ja Iisraeli lapsed olid teinud Moosese sõna järgi ning olid palunud
egiptlastelt hõbe- ja kuldriistu ning riideid.
36 Issand oli rahvale armu andnud egiptlaste silmis ja need nõustusid; nii
nad riisusid egiptlasi.
Iisraeli lapsed lahkuvad Egiptusemaalt
37 Ja Iisraeli lapsed läksid teele Raamsesest
Sukkotti, ligi kuussada tuhat jalameest, peale väetite laste.
38 Ja ka hulk segarahvast läks koos nendega, ning lambaid, kitsi ja
veiseid väga suur kari.
39 Ja nad küpsetasid taignast, mis nad Egiptusest olid toonud, hapnemata
leivakakkusid; see polnud ju hapnenud, sellepärast et nad Egiptusest välja aeti
ja nad ei võinud viivitada, samuti mitte enestele teerooga valmistada.
40 Iisraeli laste elamisaega, mis nad Egiptuses olid elanud, oli nelisada
kolmkümmend aastat.
41 Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal
päeval sündis see, et kõik Issanda väehulgad läksid Egiptusemaalt välja.
42 See oli valvamisöö Issandale, nende väljaviimiseks Egiptusemaalt; see
on Issandale kuuluv öö, valvamiseks kõigile Iisraeli laste sugupõlvedele.
Paasatalle söömise kord
43 Ja Issand ütles Moosesele ja Aaronile: „See
on paasatalle seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa!
44 Aga raha eest ostetud iga sulane võib seda süüa siis, kui oled tema
ümber lõiganud.
45 Majaline ja palgaline ärgu seda söögu!
46 Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia kojast
välja õue, ja luid ei tohi sellel murda!
47 Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda!
48 Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada Issandale
paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata; alles siis tohib ta
ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu
ei tohi seda süüa!
49 Seadlus on üks päriselanikule ja muulasele, kes võõrana teie keskel
elab.”
50 Ja kõik Iisraeli lapsed tegid, nagu Issand Moosest ja Aaronit oli
käskinud; nõnda nad tegid.
51 Ja just selsamal päeval Issand viis Iisraeli lapsed väehulkadena
Egiptusemaalt välja.
Või soovis ta sikku meenutada, kes
lepituspäeval rahva pattudega koormatuna kõrbesse saatetakse ( 3 Ms 16, 1jj)
1 Ja Issand rääkis Moosesega pärast Aaroni kahe poja surma, kui need
Issanda ette astudes olid surnud.
2 Ja Issand ütles Moosesele: „Ütle oma vennale Aaronile, et ta mitte igal
ajal ei läheks pühamusse sissepoole eesriiet, laeka peal oleva lepituskaane
ette, et ta ei sureks, kuna ma ilmutan ennast lepituskaane kohal pilve sees.
3 Ainult sel viisil võib Aaron minna pühamusse: üks noor härjavärss
patuohvriks ja jäär põletusohvriks;
4 ta pangu selga püha linane särk, jalga linased püksid ihu katteks,
vöötagu ennast linase vööga ja mähkigu ümber pea linane peakate: need on pühad
riided; ta loputagu oma ihu veega ja pangu need selga!
5 Ja ta võtku Iisraeli laste koguduselt kaks sikku patuohvriks ja üks jäär
põletusohvriks!
6 Ja Aaron toogu esile oma patuohvri härjavärss ning toimetagu lepitust
enese ja oma pere eest!
7 Siis ta võtku need kaks sikku ja pangu need seisma Issanda ette
kogudusetelgi ukse juurde!
8 Ja Aaron heitku liisku nende kahe siku vahel: üks liisk Issandale ja
teine liisk Asaselile+ !
9 Siis Aaron toogu esile see sikk, kelle liisk määras Issandale, ja
valmistagu see patuohvriks!
10 Aga sikk, kelle liisk määras Asaselile, pandagu elusana Issanda ette,
et tema peal lepitust toimetada, saates ta kõrbesse Asaselile!
11 Seejärel Aaron toogu esile oma patuohvri härjavärss ning toimetagu
lepitust enese ja oma pere eest ja tapku oma patuohvri härjavärss!
12 Ja ta võtku sütepannitäis tuliseid süsi altari pealt Issanda eest ja
mõlemad pihud täis peent, healõhnalist suitsutusrohtu ja viigu sissepoole
eesriiet!
13 Ja ta pangu suitsutusrohi tule peale Issanda ees, nõnda et
suitsutuspilv kataks lepituskaane, mis on seaduselaeka peal, et ta ei sureks!
14 Ja ta võtku härjavärsi verd ja piserdagu sõrmega lepituskaane esikülje
peale; ja lepituskaane ette ta piserdagu sõrmega verd seitse korda!
15 Siis ta tapku rahva patuohvri sikk ja viigu selle veri sissepoole
eesriiet ning talitagu selle verega, nõnda nagu ta talitas härjavärsi verega:
ta piserdagu seda lepituskaane peale ja lepituskaane ette!
16 Ja ta toimetagu lepitust pühamu eest Iisraeli laste roojuste pärast ja
nende üleastumiste pärast kõigi nende pattude kohaselt; nõnda ta tehku ka
kogudusetelgiga, mis asetseb nende juures keset nende roojusi!
17 Ühtegi inimest ärgu olgu kogudusetelgis, kui ta läheb pühamusse
lepitust toimetama, kuni ta on välja tulnud ja on lepitust toimetanud enese ja
oma pere ja kogu Iisraeli koguduse eest.
18 Siis ta mingu välja altari juurde, mis on Issanda ees, ja toimetagu
lepitust selle eest; ta võtku härjavärsi verd ja siku verd ja määrigu seda
altari sarvedele ümberringi!
19 Ja ta piserdagu sõrmega verd selle peale seitse korda ja puhastagu ning
pühitsegu seda Iisraeli laste roojuste pärast!
20 Ja kui ta on lõpetanud pühamu ja kogudusetelgi ja altari lepitamise,
siis ta toogu esile elus sikk
21 ja Aaron pangu oma mõlemad käed elusa siku pea peale ja tunnistagu tema
peal üles kõik Iisraeli laste süüteod ja kõik nende üleastumised kõigis nende
pattudes ja pangu need siku pea peale ning saatku see ühe kõlvulise mehe käe
kõrval kõrbesse:
22 sikk kannab enesega kõik nende patud tühjale maale; sikk lastagu kõrbes
lahti!
23 Ja Aaron mingu kogudusetelki ja võtku seljast linased riided, mis ta
pühamusse minnes selga pani, ja jätku need sinna!
24 Ta loputagu oma ihu veega pühas paigas ja pangu selga oma riided; siis
ta mingu välja ja ohverdagu oma põletusohver ja rahva põletusohver ning
toimetagu lepitust enese ja rahva eest!
25 Ja ta süüdaku patuohvri rasv altaril põlema!
26 Ja see, kes laskis siku lahti Asaselile, pesku oma riided ja loputagu
oma ihu veega, alles pärast seda tulgu ta leeri!
27 Ja patuohvri härjavärss ja patuohvri sikk, kelle veri viidi lepituse
toimetamiseks pühamusse, viidagu väljapoole leeri ja nende nahad, liha ja
sisikond põletatagu tulega!
28 Ja see, kes neid põletas, pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega,
alles pärast seda tulgu ta leeri!
29 See olgu teile igaveseks kohustuseks: seitsmenda kuu kümnendal päeval
peate alandama oma hinged; ja te ei tohi teha mitte mingisugust tööd, ei
päriselanik ega võõras, kes teie keskel elab,
30 sest sel päeval toimetatakse lepitust teie eest, et teid puhastada; te
peate saama puhtaks kõigist oma pattudest Issanda ees!
31 See olgu teile täielikuks hingamispäevaks; siis alandage oma hinged, see
olgu igaveseks kohustuseks!
32 Ja lepitust toimetagu see preester, kes on võitud ja kelle käsi on
täidetud, et ta oleks preester oma isa asemel; ta pangu selga linased riided,
pühad riided,
33 ja toimetagu lepitust kõige pühama paiga, kogudusetelgi ja altari eest;
ja ta toimetagu lepitust preestrite ja kogu koguduse rahva eest!
34 See olgu teile igaveseks kohustuseks: üks kord aastas tuleb Iisraeli
laste eest lepitust toimetada kõigi nende pattude pärast!” Ja Aaron tegi nõnda,
nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.
Aga see on pigem vähe tõenäoline, sest see loom oli kits, mitte lammas.
Tähtis on aga ennekõike siiski, et ta tahtis öelda: Jeesust ja tema saatmist saame ainult mõista, kui me Iisraeli pühakirja, VT appi võtame ja teda kuulame. Ja see kehtib ka järgneva kohta.
Võitja Tall
Kõige sagedamini kohtame Talle Johannese Ilmutusraamatus. Siin kasutatakse alati vormi “ tallekene”. See on meile vennastekoguduses tuttav, aga mitte vorm nn söelumisajast. Ta on pigem viide sellele, et Võitja Tall on üks ohvritall ja ohverdati eelistatult noored talled. 4. Ms 6 ja 7
Nasiiriseadus
1 Ja Issand
rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Räägi
Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui mees või naine tõotab
erilise nasiiritõotuse, et Issandale pühenduda,
3 siis ta
peab hoiduma veinist ja vägijoogist; ta ei tohi juua
veini- ega vägijoogi äädikat; ta ärgu joogu ka mitte
mingisugust
viinamarjamahla ja ärgu söögu värskeid või kuivatatud viinamarju!
4 Kõigil oma
nasiiripõlve päevil ei tohi ta midagi süüa, mida
toodetakse viinapuust, isegi mitte kivikesi ega kesti.
5 Kõigil tema
tõotatud nasiiripõlve päevil ei tohi habemenuga ta
peast üle käia; seni kui aeg täis saab, milleks ta ennast
Issandale
on pühendanud, on ta püha: ta peab laskma juuksed peas pikaks
kasvada.
6 Kõigil oma
Issandale pühenduse päevil ei tohi ta minna surnukeha
juurde.
7 Ta ei tohi
ennast roojastada oma isa ja ema, venna ja õe pärast,
kui need surevad, sest ta pea peal on pühitsus Jumalale.
8 Kõigil oma
nasiiripõlve päevil on ta Issandale pühitsetud!
9 Ja kui
keegi tema juures väga äkitselt sureb ja ta nõnda
roojastab oma nasiiripea, siis ta peab puhastuspäeval oma pea
paljaks
ajama; ta ajagu see paljaks seitsmendal päeval!
10 Ja
kaheksandal päeval viigu ta kaks turteltuvi või kaks muud
tuvi preestrile kogudusetelgi ukse juurde!
11 Ja
preester valmistagu üks patuohvriks ja teine põletusohvriks
ning toimetagu temale lepitust, sellepärast et ta surnu tõttu
pattu
tegi; selsamal päeval ta pühitsegu oma pead,
12 eraldagu
taas Issandale oma nasiiripõlve päevad ja viigu aastane
oinastall süüohvriks! Endised päevad aga langevad ära, sest
ta
nasiiripõli rüvetus.
13 Ja
niisugune on nasiiriseadus: päeval, mil tema nasiiriaeg
täitub, viidagu ta kogudusetelgi ukse juurde,
14 ja ta
toogu oma ohvriannina Issandale üks veatu aastane
oinastall põletusohvriks ja üks veatu aastane utetall patuohvriks
ja
üks veatu jäär tänuohvriks;
15 ja korv
hapnemata leiba, peenest jahust õliga segatud kooke ja
õliga võitud hapnemata koogikesi; ja nende juurde kuuluv
roaohver
ning joogiohvrid!
16 Ja
preester viigu need Issanda ette ning toimetagu tema patu- ja
põletusohver;
17 jäär aga
ohverdagu ta Issandale tänuohvriks koos korvitäie
hapnemata leibadega; preester ohverdagu ka tema roa- ja
joogiohver!
18 Siis
nasiir pügagu oma nasiiripõlve pea paljaks kogudusetelgi
ees ja võtku oma nasiiripea juuksed ning pangu tänuohvri all
olevasse
tulle!
19 Ja
preester võtku keedetud jäärasaps, üks hapnemata kook korvist
ja üks hapnemata koogike ning pangu nasiiri kätele, pärast seda
kui
see oma nasiirijuuksed on püganud.
20 Ja
preester kõigutagu neid Issanda ees kõigutusohvrina; see olgu
preestrile pühitsetud koos kõigutusrinna ja tõstesapsuga; pärast
seda
võib nasiir veini juua.
21 See on
seadus nasiiri kohta, kes tõotab oma ohvrianni Issandale
nasiiripõlve pärast lisaks sellele, mis ta jõud muidu
lubab.
Vastavalt tõotusele, mis ta tõotab, peab ta toimima oma
nasiiriseaduse järgi.”
Õnnistussõnad
22 Ja Issand
rääkis Moosesega, öeldes:
23 „Räägi
Aaroni ja ta poegadega ning ütle: Õnnistades Iisraeli
lapsi, öelge neile nõnda:
24 Issand
õnnistagu sind ja hoidku sind!
25 Issand
lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline!
26 Issand
tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!
27 Nõnda
pandagu minu nimi Iisraeli laste peale ja mina õnnistan
neid!”
Ohvriannid kogudusetelgi ja altari pühitsemiseks
71 Sel päeval, mil Mooses oli lõpetanud elamu püstitamise ja
oli
seda võidnud ning pühitsenud, ja oli võidnud ning pühitsenud ka
kõiki
selle riistu ja altarit ja kõiki selle riistu,
2 ohverdasid
Iisraeli vürstid, nende perekondade pead; need olid
suguharude vürstid, need, kes seisid äraloetute eesotsas.
3 Nad tõid
oma ohvriannina Issanda ette kuus kaetud vankrit ja
kaksteist härga, vanker kahe ja härg ühe vürsti kohta; nad tõid
need
elamu ette.
4 Ja Issand
rääkis Moosesega, öeldes:
5 „Võta neilt
need ja need olgu kogudusetelgi teenistuse tarvis;
anna need leviitidele, igaühele vastavalt ta teenistusele!”
6 Ja Mooses
võttis vankrid ja härjad ning andis need leviitidele.
7 Kaks
vankrit ja neli härga andis ta Geersoni poegadele, vastavalt
nende teenistusele.
8 Neli
vankrit ja kaheksa härga andis ta Merari poegadele,
vastavalt nende teenistusele preester Aaroni poja Iitamari käe
all.
9 Aga Kehati
poegadele ei andnud ta ühtegi, sest nende hooleks olid
pühad asjad, mida nad pidid õlal kandma.
10 Ja vürstid
tõid altari pühitsusanni sel päeval, mil seda võiti;
ja vürstid viisid oma ohvrianni altari ette.
11 Ja Issand
ütles Moosesele: „Iga vürst viigu eri päeval oma
ohvriand altari pühitsusanniks!”
12 Siis tõi
esimesel päeval oma ohvrianni Nahson, Amminadabi poeg
Juuda suguharust.
13 Tema
ohvrianniks oli üks hõbevaagen, saja kolmekümne seekline,
üks hõbekauss, seitsmekümneseekline püha seekli järgi,
mõlemad
täis õliga segatud peent jahu roaohvriks,
14 üks nõu,
kümne-kuldseekline, täis suitsutusrohtu,
15 üks noor
härjavärss, üks jäär, üks aastane oinastall põletusohvriks,
16 üks noor
sikk patuohvriks,
17 ja
tänuohvriks kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Nahsoni, Amminadabi poja ohvriand.
18 Teisel
päeval tõi Netaneel, Suuari poeg, Issaskari vürst.
19 Tema tõi
oma ohvriannina ühe hõbevaagna, saja kolmekümne
seeklise, ühe hõbekausi, seitsmekümneseeklise püha
seekli järgi, mõlemad täis õliga segatud peent jahu roaohvriks,
20 ühe nõu,
kümne-kuldseeklise, täis suitsutusrohtu,
21 ühe noore
härjavärsi, ühe jäära, ühe aastase oinastalle
põletusohvriks,
22 ühe noore
siku patuohvriks,
23 ja
tänuohvriks kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Netaneeli, Suuari poja ohvriand.
24 Kolmandal
päeval Sebuloni poegade vürst Eliab, Heeloni poeg.
25 Tema
ohvrianniks oli üks hõbevaagen, saja kolmekümne seekline,
üks hõbekauss, seitsmekümneseekline püha seekli järgi, mõlemad
täis
õliga segatud peent jahu roaohvriks,
26 üks nõu,
kümne-kuldseekline, täis suitsutusrohtu,
27 üks noor
härjavärss, üks jäär, üks aastane oinastall põletusohvriks,
28 üks noor
sikk patuohvriks,
29 ja
tänuohvriks kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Eliabi, Heeloni poja ohvriand.
30 Neljandal
päeval Ruubeni poegade vürst Elisuur, Sedeuuri poeg.
31 Tema
ohvrianniks oli üks hõbevaagen, saja kolmekümne seekline,
üks hõbekauss, seitsmekümneseekline püha seekli järgi, mõlemad
täis
õliga segatud peent jahu roaohvriks,
32 üks nõu,
kümne-kuldseekline, täis suitsutusrohtu,
33 üks noor
härjavärss, üks jäär, üks aastane oinastall põletusohvriks,
34 üks noor
sikk patuohvriks,
35 ja
tänuohvriks kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Elisuuri, Sedeuuri poja ohvriand.
36 Viiendal
päeval Siimeoni poegade vürst Selumiel Suurisaddai poeg.
37 Tema
ohvrianniks oli üks hõbevaagen, saja kolmekümne seekline,
üks hõbekauss, seitsmekümneseekline püha seekli järgi, mõlemad
täis
õliga segatud peent jahu roaohvriks,
38 üks nõu,
kümne-kuldseekline, täis suitsutusrohtu,
39 üks noor
härjavärss, üks jäär, üks aastane oinastall põletusohvriks,
40 üks noor
sikk patuohvriks,
41 ja
tänuohvriks kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Selumieli, Suurisaddai poja ohvriand.
42 Kuuendal
päeval Gaadi poegade vürst Eljasaf, Deueli poeg.
43 Tema
ohvrianniks oli üks hõbevaagen, saja kolmekümne seekline,
üks hõbekauss, seitsmekümneseekline püha seekli järgi, mõlemad
täis
õliga segatud peent jahu roaohvriks,
44 üks nõu,
kümne-kuldseekline, täis suitsutusrohtu,
45 üks noor
härjavärss, üks jäär, üks aastane oinastall põletusohvriks,
46 üks noor
sikk patuohvriks,
47 ja
tänuohvriks kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Eljasafi, Deueli poja ohvriand.
48 Seitsmendal
päeval Efraimi poegade vürst Elisama, Ammihudi poeg.
49 Tema
ohvrianniks oli üks hõbevaagen, saja kolmekümne seekline,
üks hõbekauss, seitsmekümneseekline püha seekli järgi, mõlemad
täis
õliga segatud peent jahu roaohvriks,
50 üks nõu,
kümne-kuldseekline, täis suitsutusrohtu,
51 üks noor
härjavärss, üks jäär, üks aastane oinastall põletusohvriks,
52 üks noor
sikk patuohvriks,
53 ja
tänuohvriks kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Elisama, Ammihudi poja ohvriand.
54 Kaheksandal
päeval Manasse poegade vürst Gamliel, Pedasuuri poeg.
55 Tema
ohvrianniks oli üks hõbevaagen, saja kolmekümne seekline, üks
hõbekauss, seitsmekümneseekline püha seekli järgi, mõlemad
täis
õliga segatud peent jahu roaohvriks,
56 üks nõu,
kümne-kuldseekline, täis suitsutusrohtu,
57 üks noor
härjavärss, üks jäär, üks aastane oinastall põletusohvriks,
58 üks noor
sikk patuohvriks,
59 ja
tänuohvriks kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Gamlieli, Pedasuuri poja ohvriand.
60 Üheksandal
päeval Benjamini poegade vürst Abidan, Gideoni poeg.
61 Tema
ohvrianniks oli üks hõbevaagen, saja kolmekümne seekline,
üks hõbekauss, seitsmekümneseekline püha seekli järgi, mõlemad
täis
õliga segatud peent jahu roaohvriks,
62 üks nõu,
kümne-kuldseekline, täis suitsutusrohtu,
63 üks noor
härjavärss, üks jäär, üks aastane oinastall põletusohvriks,
64 üks noor
sikk patuohvriks,
65 ja
tänuohvriks kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Abidani, Gideoni poja ohvriand.
66 Kümnendal
päeval Daani poegade vürst Ahieser, Ammisaddai poeg.
67 Tema
ohvrianniks oli üks hõbevaagen, saja kolmekümne seekline,
üks hõbekauss, seitsmekümneseekline püha seekli järgi, mõlemad
täis
õliga segatud peent jahu roaohvriks,
68 üks nõu,
kümne-kuldseekline, täis suitsutusrohtu,
69 üks noor
härjavärss, üks jäär, üks aastane oinastall põletusohvriks,
70 üks noor
sikk patuohvriks,
71 ja
tänuohvriks kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Ahieseri, Ammisaddai poja ohvriand.
72 Üheteistkümnendal
päeval Aaseri poegade vürst Pagiel, Okrani poeg.
73 Tema
ohvrianniks oli üks hõbevaagen, saja kolmekümne seekline,
üks hõbekauss, seitsmekümneseekline püha seekli järgi, mõlemad
täis
õliga segatud peent jahu roaohvriks,
74 üks nõu,
kümne-kuldseekline, täis suitsutusrohtu,
75 üks noor
härjavärss, üks jäär, üks aastane oinastall põletusohvriks,
76 üks noor
sikk patuohvriks,
77 ja
tänuohvriks kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Pagieli, Okrani poja ohvriand.
78 Kaheteistkümnendal
päeval Naftali poegade vürst Ahira, Eenani poeg.
79 Tema
ohvrianniks oli üks hõbevaagen, saja kolmekümne seekline,
üks hõbekauss, seitsmekümneseekline püha seekli järgi, mõlemad
täis
õliga segatud peent jahu roaohvriks,
80 üks nõu,
kümne-kuldseekline, täis suitsutusrohtu,
81 üks noor
härjavärss, üks jäär, üks aastane oinastall põletusohvriks,
82 üks noor
sikk patuohvriks,
83 ja tänuohvriks
kaks härga, viis jäära, viis sikku, viis aastast
oinastalle. See oli Ahira, Eenani poja ohvriand.
84 Need olid
altari pühitsusannid Iisraeli vürstidelt selle
võidmispäeval: kaksteist hõbevaagnat, kaksteist hõbekaussi,
kaksteist kuldnõu;
85 iga hõbevaagen
oli saja kolmekümne seekline ja iga hõbekauss
seitsmekümnene; kogu riistade hõbedat oli kaks tuhat nelisada
püha
seekli järgi;
86 kaksteist
kuldnõu, täis suitsutusrohtu, iga nõu kümneseekline
püha seekli järgi; kogu nõude kulda oli sada kakskümmend seeklit.
87 Kõiki
põletusohvri loomi oli kaksteist härjavärssi, kaksteist
jäära, kaksteist aastast oinastalle ja nende juurde kuuluv
roaohver;
ja kaksteist noort sikku oli patuohvriks.
88 Ja kõiki
tänuohvri loomi oli kakskümmend neli härga,
kuuskümmend jäära, kuuskümmend sikku, kuuskümmend aastast
oinastalle.
Need olid altari pühitsusannid pärast selle võidmist.
89 Ja kui
Mooses läks kogudusetelki Issandaga rääkima, siis ta
kuulis häält, mis kõnetas teda tunnistuslaeka peal olevalt
kaanelt,
kahe keerubi vahelt. Ja Issand rääkis temaga.
Tallel on 7 sarve ja ta vaatab 7 silmaga, kui oma valitsuse märgiga. Ta kannab aga ka oma märtüüriumi silmnähtavaid surmahaavu. Selle Talle ees langevad kogunenud vanemad põlvedele ja laulavad suurt ülistuslaulu. (Ilm 5, 1jj)
1 Ja ma nägin
troonil istuja paremas käes rullraamatut, täis
kirjutatud seest ja väljast, kinni pandud seitsme pitseriga.
2 Ma nägin
võimsat inglit, kes suure häälega kuulutas:
„Kes on väärt avama seda raamatut ja lahti tegema selle pitsereid?”
3 Ning mitte
ükski taevas ega maa peal ega maa all ei suutnud avada
raamatut ega vaadata sinna sisse.
4 Ma nutsin
kibedasti, et kedagi ei leitud väärt olevat
avama seda raamatut ning vaatama sinna sisse.
5 Siis üks
vanemaist ütles mulle: „Ära nuta! Ennäe, lõvi Juuda
suguharust, Taaveti juur, tema on võitnud, tema võib avada
raamatu
ja selle seitse pitserit!”
6 Ja ma nägin
trooni ja nelja olevuse ja vanemate keskel
seismas Talle, kes oli otsekui tapetud ning kellel oli seitse
sarve ja
seitse silma - need on seitse Jumala vaimu, kes on
läkitatud
kogu ilmamaale.
7 Ja ta tuli
ning võttis raamatu troonil istuja paremast
käest.
8 Kui ta oli
võtnud raamatu, siis need olevused ja need
kakskümmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, igaühel
oli
käes kannel ja kuldkausid täis suitsutusrohte - need on
pühade
palved.
9 Ning nad
laulsid uut laulu:
„Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid
tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi
kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja
paganahõimudest10 ning oled nad teinud kuningriigiks
ja preestreiks meie
Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa.”11
Ja ma nägin ja kuulsin paljude inglite häält trooni ja
olevuste ja vanemate ümber, ning nende arv oli kümme tuhat
korda
kümme tuhat ja tuhat korda tuhat.
12 Nad
hüüdsid valju häälega:
„Tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja
rikkust ja tarkust ja võimu ja au ja kirkust ja õnnistust!”13
Ja kõike loodut taevas ja maa peal ja maa all ja meres
ning kõike, mis on nendes, kuulsin ma hüüdvat:
„Sellele, kes istub troonil, ja Tallele - õnnistus ja au
ja kirkus ja võimus olgu igavesest ajast igavesti!”14
Ja need neli olevust ütlesid: „Aamen.” Ning vanemad
heitsid maha ja kummardasid.
Läbi kogu raskesti śifreeritud raamatu tuleb meile ikka ja jälle vastu Tall, kui pruut, kuni oma pulmadeni kogudusega. (Ilm 19,1 jj)
1 Pärast seda
ma kuulsin otsekui suure rahvahulga valju häälekõma taevast hüüdmas:
„Halleluuja+ ! Pääste ja kirkus ja vägi on meie Jumalal,2 sest tema kohtumõistmised on tõelised ja õiged! Ta on ju mõistnud kohut suure hoora üle, kes laostas ilmamaad oma hooramisega, ning ta on oma sulaste vere temale kätte maksnud!”3 Ja nad hüüdsid teist korda: „Halleluuja! Tema suits kerkib üles igavesest ajast igavesti!”4
Need kakskümmend neli vanemat ja neli olevust heitsid maha ning
kummardasid Jumalat, kes istub troonil, ja hüüdsid:„Aamen, halleluuja!”
5 Ja troonilt
kostis hääl:
„Kiitke meie Jumalat kõik tema sulased, kes teda
kardate, pisikesed ja suured!”6
Ma kuulsin otsekui suure rahvahulga häälekõma ning otsekui
suurvee kohinat ning otsekui võimast piksemürinat hüüdmas:
„Halleluuja! Sest Issand, meie Jumal, Kõigeväeline, on hakanud valitsema kuningana!7 Rõõmustagem ja
hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema
naine on ennast seadnud valmis,8 ja talle on antud, et ta riietuks
säravasse puhtasse peenlinasesse.”
See peenlinane on pühade õiged seadmised.9 Ingel ütles
mulle: „Kirjuta: Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale.” Ta
ütles mulle: „Need on Jumala tõelised sõnad.”
10 Ja ma
heitsin maha tema jalge ette, et teda kummardada. Ja ta ütles mulle: „Vaata,
ära tee seda! Ma olen kaassulane sinule ja su vendadele, kellel on Jeesuse
tunnistus. Kummarda Jumalat, sest Jeesuse tunnistajaks on prohvetluse vaim!”
Nägemus ratsanikust valgel hobusel
11 Ma nägin
taeva olevat avatud, ning ennäe: valge hobune! Selle nimi, kes tema seljas
istus, on Ustav ja Tõeline ning tema mõistab kohut ja sõdib õiguses.
12 Tema
silmad olid nagu tuleleek ning ta peas oli palju peaehteid. Neile oli
kirjutatud nimi, mida ei tea keegi muu kui tema ise.
13 Ja tal oli
üll verre kastetud kuub ning oli nimetatud tema nimi - Jumala Sõna.
14 Taevased
väehulgad järgnesid talle valgete hobuste seljas, üll valge puhas peenlinane.
15 Ja ta
suust välkus vahe mõõk, et sellega raiuda paganaid, ning tema ise hoidis neid
raudsauaga kui karjane. Tema ise tallas Kõigeväelise Jumala raevuviina
surutõrt.
16 Ja temal
oli tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi „Kuningate Kuningas ja isandate
Issand”.
17 Ma nägin
üht inglit seisvat päikeses ning see hüüdis suure häälega kõigile keset taevast
lendavaile lindudele: „Tulge, lennake kokku Jumala suurele söömaajale,
18 et te
saaksite süüa kuningate liha ja sõjapealike liha ja vägevate liha ning hobuste
ja nende seljas istujate liha ning kõigi vabade ja orjade ning pisikeste ja
suurte liha!”
19 Ma nägin
metsalist ja ilmamaa kuningaid ja nende väehulki kogunevat sõda pidama temaga,
kes istus valge hobuse seljas, ning tema väehulgaga.
20 Ja
metsaline võeti vangi ning koos temaga valeprohvet, kes tema ees oli teinud
tunnustähti, millega ta eksitas neid, kes olid võtnud endale metsalise märgi ja
kummardanud tema kuju. Nad mõlemad visati elusalt tulejärve, mis põleb väävlis.
21 Teised
tapeti mõõgaga, mis välkus selle suust, kes istus hobuse seljas. Ja kõigi
lindude kõhud said täis nende lihast.
Ja lõpuks kirjeldatakse meile Jumala linna, mis saab oma valguse ainult Jumalalt ja Tallelt ( Ilm 21, 1 jj)
1 Ma nägin uut
taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja
esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam.
2 Ja ma nägin
püha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala
juurest alla tulevat, valmistatud otsekui oma mehele ehitud
mõrsja.
3 Ja ma
kuulsin valju häält troonilt hüüdvat:
„Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning tema asub
nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise
on nende juures nende Jumalaks.4 Tema pühib ära iga pisara nende
silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei
ole enam, sest endine on möödunud.”5
Ja troonil istuja ütles: „Vaata, ma teen kõik
uueks!” Tema ütles: „Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja
tõelised!”
6 Ja ta ütles
mulle: „See on sündinud! Mina olen A ja O,
algus ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.
7 Võitja
pärib selle kõik ning mina saan temale Jumalaks ja
tema saab minule pojaks.
8 Aga argade
ja uskmatute ja jäledate ja mõrtsukate ja
hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi
valetajate
osa on tule ja väävliga põlevas järves, see on teine surm.”
Nägemus uuest Jeruusalemmast
9 Minu juurde
tuli üks seitsmest inglist, neist, kelle käes on
seitse kaussi täis seitset viimset nuhtlust, ning ta rääkis
minuga ja ütles: „Tule, ma näitan sulle mõrsjat, Talle naist!”
10 Ja ta
kandis mu vaimus suurele ja kõrgele mäele ning
näitas mulle linna, püha Jeruusalemma, mis on alla tulemas
taevast Jumala juurest
11 ja millel
on Jumala kirkus, ning ta valgus on kõige kallima
kivi sarnane, otsekui jaspis, mis hiilgab nagu mägikristall.
12 Sellel on
suur ja kõrge müür ning kaksteist väravat
ja väravate peal kaksteist inglit; ning väravate peale on
kirjutatud nimed, mis on Iisraeli laste kaheteistkümne
suguharu
nimed.
13 Päevatõusu
pool on kolm väravat, põhja pool kolm väravat,
lõuna pool kolm väravat, õhtu pool kolm väravat.
14 Ja linna
müüril on kaksteist aluskivi ning nende
peal Talle kaheteistkümne apostli nimed.
15 Ja sellel,
kes minuga rääkis, oli käes kuldpilliroog, et
mõõta linna ja selle väravaid ja selle müüri.
16 Linn on
nelinurkne ning ta pikkus on võrdne laiusega.
Ta mõõtis linna pillirooga - kaksteist tuhat vagu. Ta
pikkus ja laius ja kõrgus on võrdsed.
17 Ja ta
mõõtis tema müüri - sada nelikümmend neli küünart
inimese, see tähendab ingli mõõdu järgi.
18 Selle müür
on jaspisest ning linn ise puhtast
kullast, selge klaasi sarnane.
19 Ja linna
müüri aluskivid on ehitud igasuguste kalliskividega.
Esimene aluskivi on jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedon,
neljas smaragd,
20 viies
sardoonüks, kuues karneool, seitsmes krüsoliit,
kaheksas berüll, üheksas topaas, kümnes krüsopraas,
üheteistkümnes hüatsint, kaheteistkümnes ametüst.
21 Kaksteist
väravat on kaksteist pärlit,
iga värav ühest pärlist, ning linna tänav on puhtast
kullast otsekui läbipaistev klaas.
22 Templit ma
ei näinud seal, sest Issand, Kõigeväeline
Jumal, on selle tempel, ning Tall.
23 Ja linnale
ei ole vaja päikest ega kuud, et need talle
paistaksid, sest Jumala kirkus valgustab teda, ning tema lamp
on
Tall.
24 Rahvad
hakkavad käima tema valguses ning ilmamaa
kuningad toovad sinna oma hiilguse.
25 Tema
väravaid ei lukustata päeval, ent ööd seal ei
olegi.
26 Ja
rahvaste hiilgus ja au kantakse sinna sisse.
27 Sinna ei
saa midagi, mis on rüve, ega keegi, kes teeb
jäledusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutatud
Talle
eluraamatusse.
11,1 jj Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja.2 Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim.3 Tema õndsus on Issanda kartuses. Ei ta mõista kohut oma silma nägemise ega otsusta oma kõrva kuulmise järgi,4 vaid ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja otsustab hädaliste asju maa peal õigluses; ta lööb oma suu vitsaga maad ja surmab oma huulte puhanguga õela.5 Õigus on kui vöö tema niudeil ja ustavus kui rihm ta puusadel.6 Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid.7 Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis.8 Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse.9 Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist - otsekui veed katavad merepõhja.10 Sel päeval sünnib, et Iisai juurt, kes seisab rahvaile lipuks, otsivad paganad ja tema asupaik saab auliseks.
11 Ja sel
päeval sirutab Issand veel teist korda käe, et lunastada
oma rahva jääki, kes on järele jäänud Assurist ja
Egiptusest,
Patrosest, Etioopiast, Eelamist, Sinearist, Hamatist ja
mere
saartelt.
12
Ta tõstab rahvastele lipu, kogub Iisraeli
hajutatud ja korjab kokku Juuda pillutatud neljast
maailmakaarest.13 Siis lakkab Efraimi kadestamine ja hävitatakse
Juuda rõhujad. Efraim ei kadesta Juudat ja Juuda ei
rõhu Efraimi.14 Nad tormavad siis vilistite maale läände, nad riisuvad
üheskoos idamaa poegi. Edom ja Moab on neile käealuseks, ammonlased on
nende alamad.15 Ja Issand lõhestab Egiptuse merelahe ning viipab
käega, oma tugeva tuulega, üle Frati jõe ja lööb selle seitsmeks ojaks, et kuivijalu
saab läbi minna.16 Siis on maantee tema rahva jäägile, kes Assurist
alles jääb, otsekui Iisraelil oli ta Egiptusemaalt tuleku päeval.
65, 1 jj Ma
olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud
leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud
rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud: „Vaata, siin
ma olen! Vaata, siin ma olen!”2 Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse
rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes käib teed, mis
ei ole hea,3 rahva poole, kes mind ärritab, alati mind
trotsib rohuaedades ohverdades ja telliskivide peal suitsutades,4 kes istub haudades ja ööbib
kaljulõhedes, kes sööb sealiha ja kellel on astjais roisklihaleem,5 kes ütleb: „Jää sinna, kus oled, ära ligine
mulle, sest ma olen sulle püha!” Need on suits
mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva.6 Vaata, see on mu ees kirja pandud: Mina ei
rahune, enne kui olen tasunud, jah, kui olen tasunud neile sülle7 teie ja teie vanemate süüteod
üheskoos, ütleb Issand, sellepärast et nad on suitsutanud
mägedel ja on küngastel mind teotanud. Jah, ma mõõdan
neile rüppe nende varasemad teod.8
Nõnda ütleb Issand: Otsekui
mahlaka viinamarjakobara kohta öeldakse: „Ära seda
riku, sest selles on õnnistus!”, nõnda teen mina oma sulaste pärast, et mitte kõiki
hävitada.9 Mina toon Jaakobist järglase ja Juudast oma
mägede pärija; minu valitud pärivad maa ja minu
sulased elavad seal.10 Saaron saab lammaste ja kitsede karjamaaks ja Aakori org
veiste lebamispaigaks mu rahvale, kes mind otsib.11 Aga teie, kes hülgate Issanda, unustate mu
püha mäe, kes katate õnnejumalale laua ja kallate
saatusejumalale tembitud veini -12 teid ma määran mõõga jaoks ja teil kõigil
tuleb põlvitada tapaks, sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis oli mulle
vastumeelt.13 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, minu
sulased söövad, aga teie nälgite; vaata, minu sulased joovad, aga teil on
janu; vaata, minu sulased rõõmutsevad, aga teie
häbenete.14 Vaata, minu sulased hõiskavad südamerõõmust, aga teie
kisendate südamevalust ja ulute meeleheitest.15 Ja teie jätate oma nime mu valituile
sajatuseks: „Nõnda surmaku sindki Issand Jumal!” Aga oma
sulaseid ta nimetab teise nimega.16 Kes maa peal ennast õnnistab, õnnistab
ennast tõe Jumala nimel, ja kes maa peal vannub, vannub tõe Jumala juures, sest endised
hädad on unustatud ja peidetud mu silme eest.
Uus taevas ja uus maa
17 Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi,18 vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast. Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks.19 Mina rõõmutsen Jeruusalemma pärast ja tunnen rõõmu oma rahvast; seal ei ole enam kuulda nutu- ega hädakisahäält.20 Seal ei ole enam imikut, kes elab ainult mõne päeva, ega rauka, kellel ei täitu ta päevade määr, nooreks peetakse seda, kes sureb saja-aastaselt, ja neetuks seda, kes ei saa sadat aastat täis.21 Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja.22 Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks, sest mu rahva eluiga on otsekui puu eluiga ja mu valitud kasutavad ise oma kätetööd.23 Nad ei näe asjata vaeva ega sünnita lapsi hirmu jaoks, sest nad on Issanda õnnistatud sugu ja koos nendega on õnnistus nende võrseil.24 Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.25 Hunt ja tall käivad koos karjas, lõvi sööb õlgi nagu veis ja mao toiduks on põrm: ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, ütleb Issand.
aga nüüd muutub lõvi talleks. Messias tuleb teisiti, kui on oodatud. Üksnes nõrk ja kannatlik loom, keda tuleb ohvriloomaks ikka ja jälle kasutada, saab valgust Jumala varjatud plaani tuua. Ta tohib võidulippu kanda, kuna ta Jumala lepitusteed mitte ainult ei jutlustanud vaid ka käis seda teed.
Karjaloom
Jeesus ise ei ole ennast kunagi talleks nimetanud. Ta on aga mitmeti karjastest ja lammastest rääkinud ( Lk 15, Jh 10). Õigupoolest ei kuulu see siia. Lammas, kui karjaloom on ka teise kreeka sõnaga väljendatav, kui Jumala Tall. Sõna- sõnalt tõlkides - ees käiv, juhtiv. See tuleneb sellest, et beduiinid, kellede karjad koosnesid erinevatest loomadest, lasid lammastel, kui kõige nõrgematel ja aeglasematel eel käia, et nad silma all oleksid ja keegi kaduma ei saaks. Midagi sellest lambapildist kajastub ka meie sümbolis: Tall, kes käib ees ja on enamikel kujutistel tagasi vaatav, veendumaks meie järgnemises. Jeesus, kes hoiab omasid silmis, sest ta soovib kõiki oma teel järgnemas näha.
Oikumeeniline sümbol
Tall võidulipuga ei ole midagi sellist, mis kuuluks ainult vennastekogudusele. Ta seob meid kõigi aegade kristlaskonnaga. Me võime ta avastada esimeste kristlaste katakombide seintel olevatel kujutistel ja keskaegsetes kirikutes. Mathias Grünewald on Ristija Johannest kujutanud kuulsa nimetissõrme ja Jumala Tallega. Katoliiklikus Trieris seisab Ta üle 1000 aasta turuplatsil, evangeelsed Schneller koolid Lähis-Idas tunnevad Teda, kui Schneller-Tallekest, paljudes kohtades kohtume Tallega ja näeme – me ei ole üksi. Ainult kirje – meie Tall on võitnud, järgnegem talle – seisab ainult Vennaste Uniteedi pitsatil. Aga inimesi, kes järgnevad Issandale Jeesusele Kristusele, neid leiame me kõikjal.
Frieder Waas. Das Lamm. Herrnhuter Bote, Sept/Okt 2020
