Kirikupäev 2015 on lõppenud ja meie oma reisiseltskonnaga jälle tagasi kodusaarel. Pea aasta oli õpitud laulupäeva laule ning kavandatud Tartusse sõitu. Meie perekonnale lõppes kogu see ettevalmistus laululaval ja misjonitelgis.
Taaniel, Tobias ja Anna Elisabeth lauljatena ja mina peamiselt misjonitelgis, vennastekoguduse laua taga.
Kohe alguses ütlen, et tasus ikka minna. Suurtel vaimulikel kokkusaamistel on pea alati nõnda, et kõik, mida pakutakse ei ole kõigile vastuvõetav. Siiski ei peaks tervest üritusest sellepärast loobuma, sest ülekaalukas osa on seda väärt, et tulla, olla või aktiivselt kaasa lüüa. Lisaks võimalus kohtuda paljude tuttavatega, kellega muidu ehk ei saakski kokku.
Laulupeo proovid, õhtune avajumalateenistus Peetri kirikus,
laulupäeva rongkäik ja kontsert ning misjonitelgis toimuv täitsid meie päevad
ääreni, nõnda, et muudele kirikupäeva üritustele ega laste unistuste
vabaajakeskustesse ei jõudnud meist keegi.
Misjonitelgis olid erinevate organisatsioonide tegevust
tutvustavad esindused. Samuti toimusid telgis piiblitunnid, laste nukuteater
ning muusikalised etteasted.
Kakskümmend aastat Venemaal hõimurahvaste juures
töötanud Juha ja Anu Väliaho tutvustasid koos Venemaa külalistega sealseid
olusid ja tööd evangeeliumi kuulutamisel.
Misjonitelgis peeti ka kaks piiblitundi, kõnelejateks Arne Hiob
Tallinnast ja Vallo Ehasalu Valga praostkonnast. Kes tundides osalesid võisid
veenduda, et luterlus meie luteri kirikust siiski päris kadunud ei ole.
Vallo Ehasalu rääkis misjonist, toetudes Mt evangeeliumi
tekstile 28,16jj. Mõned väljanopped esitatust:
+ selgeim koht ( Mt 28,16jj) mis räägib misjonist, kuigi sõna „
misjon“ Piiblis ei esine vaid see tuleb hiljem ja ladina keelest. VT-s vastab misjoni
mõistele rohkem sõna „ kuulutus“.
+ euroopa kolonisaatorite jälgedes liikunud misjon oli kiire,
aga enamasti on misjon aeglane (näit misjon Komide juures ja Mesopotaamia
kirikute misjon Hiinas)
+ misjon tähendab ka paigal püsimist (jääge sinna kus olete,
elage oma rahva keskel). Paigal püsimine viib meid inimestele lähemale, paigal
püsimine aitab olla nendega, kes on meie läheduses. Jääge Jeruusalemma, oodake
Isa tõotust (Apt 1,4), pigem minge Iisraeli soo kadunud lammaste juurde (Mt
10,6).
+ VT näited: Joona ja
Niineve – minemine. Js 2,3jj Jumal on Jeruusalemmas, inimene läheb Jumala
juurde. Kui inimene on kaotanud Jumala, peab ta minema sinna, kus ta saab uue
kontakti Jumalaga. Selle peab inimene ise ära tundma.
+ Mt 28, kui inimesed tunnevad ära Jeesuse, tulevad nad tema
juurde. (näljane saab ise kuidagi aru, kust toitu saada, seda ei pea talle
kuulutama)
+ Jumal võtab hirmu sellelt, kelle ta oma teenistusse võtab.
+ eri aegadel on misjonile erinevalt tähelepanu pööratud.
Keskajal oli misjonitöö täiesti kinni. Reformatsiooni ajal tõstetakse esile
evangeelium ja minnakse koguduste juurde, kus põhiliseks on muutunud hierarhia,
käsud, jmt. Ehk siis evangeeliumi viimine kogudustesse.
Arne Hiob´i piiblitunni teemaks oli:“ Peetruse ja Pauluse tee
Rooma ja kirik tänapäeval“. See on väga lai teema ja ettekandja keskendus
üksikutele punktidele. Arne Hiobilt on viimastel aastatel ilmunud mitmeid
raamatuid, milledesse autor ka sissevaateid tegi.
Mõlemad piiblitunnid olid hästi külastatud ja vaatamata
sellele, et üks tund kestis 90 minutit oldi valmis tähelepanelikult kuulama
ja ka lisaküsimusi esitama.
Kirikupäeval sai kohtuda ka mitmete meie vennastekoguduse
inimestega.
Õde Marika Kahar kirikumuusikuna, perekond Pootsmaad Hageri tänava ja
Nissi palvemajast, Pirjo ja Marek Roots, Eha ja Eenok Haamer, Aivar Villems ja
mitmed teised. Tundus, et meie koguduse väike tutvustus misjonitelgis oli
vajalik nii meile endile, kui inimestele, kes misjonitelki sisse astusid. Telk
iseenesest asus väga hea koha peal oli paraja suurusega ning mõnusalt jahe. Lisaks
misjonitelgile oli lauluväljakul ka palvetelk.
Iga laulupäeva üks meeldejäävamaid hetki on laulupeorongkäik.
Tartus algas see Toomemäelt ja kulges läbi kesklinna, Jakobi mäest üles, läbi
Tähtvere pargi laulupeo platsile. Hiidlastest olid laulupeo rongkäigus Kärdla
kiriku kammerkoor, naiskoor Heliko Kärdlast ja Pühalepa naiskoor Anna. Hiidlasi
jätkus ka rongkäiguliste tervitajate hulka.
Kaks päeva Tartus olid pikad ja möödusid kiiresti.
Pühapäeva
varahommikul jätsime oma mõnusa öömaja Vaksali hostelis ja läksime raudteejaama
juurde, et asuda bussiga läbi pühapäevase rahu kihutama Rohuküla sadama poole.
Ja jõudsimegi esimesele praamile.
Aitäh heale reisiseltskonnale ja muidugi Kristiinale, kes meie
Kärdla kiriku kammerkoorile ja lasteansamblile laulud õpetas ning sellega
võimaluse andis olla tõeline laulupeoline, st seista laulukaare all.
L.R.
