Lõuna- Hiiumaa palvepäevad

Kallid!

Alltoodud Meego kirja peale katsume Lõuna-Hiiumaa kristlastega kokku saada palveks igal õhtul. Teeksin ka üleskutse kusagil kaugemal rannikul samamoodi koguneda ja teavitada ja kutsuda ristiinimesi väljastpoolt EKB-liitu. Viimasel nädalal on üles kerkinud veel tõsiseid üleriiklikke palvesoove, mis peaksid meid panema kõike tegema selleks, et anda oma rahva nimel au ja autoriteet armulisele Jumalale.

Lõuna-Hiiumaa kokkusaamised on (v.a. pühapäeviti) kell 19:00 õhtul:

• Reedel (25. veebruar) Ülo juures Emmastes
• laupäeval (26.02) Käina luterikoguduse majas
• pühapäeval kell 11:00 vabakoguduste ühisel jumalateenistusel Luguse kabelis

• esmaspäeval (28.02) Jüri ja Eva juures Mudal
  
• teisipäeval (1.03) Lui ja Pireti juures Emmastes
• kolmapäeval (2.03) koos regulaarse palvekoosolekuga Luguse kabelis
  
• neljapäeval (3.03) Marko ja Meeli juures Selja külas, Käinas
  
• reedel (4.03) Aleksei ja Karina juures Sinimal
• laupäeval (5.03) Jaani ja Loone juures Emmastes
• pühapäeval (6.03) igaühe kodukoguduses jumalateenistuse raames.

Kohtumiseni!

Kristi Ugam

Palveõhtud Endlas

Eesti Evangeelse Vennastekoguduse Endla palvelas toimuvad täiendavad palveõhtud märtsikuus lisaks korralisele teisipäevaõhtusele järgnevalt:

Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00;

Neljapäeval, 10. märtsil kell 18.00;

Reedel, 11. märtsil kell 18.00;

Kõik on teretulnud!

Koos võime tunda Püha Vaimu ligiolu ning rõõmu rohkest Jumala õnnistusest ja armust.

Issanda armuajal

Endla palvelas

100 aastat Hamburgi vennastekogudust

Juba pea 10 aastat on Hamburgi vennastekoguduse keskuseks Hamburgi Lunastaja kirik. Me oleme siin koos sõpradega, ev luterliku kogudusega.

Meie koguduse struktuur erineb oluliselt ühe tavalise koguduse omast. Hamburgi kõrval koguneb meie kogudus veel Hildesheimis, Braunschweigis, Hannoveris, Bremenis ja Kielis. Me juhindume sellest direktsiooni soovitusest, et koguduse nimes on ka viide - Vennastekogudus Põhja –Saksamaal. See väljendab ka paremini meie koguduse iseloomu – ta on laiali laotunud üle terve regiooni. Meil on peaaegu 300 liiget (Schleswig-Holsteinist,Hamburgist, Bremenist, idapoolselt Alam-Saksimaalt).

Väiksed on need ringid kuhu me koguneme, kuna liikmed elavad hajutatult. Kui me 15 õde-venda kokku saame siis tunneme end juba üsna suurena. Mõned peavad osalemiseks pika tee ette võtma, kuna me pakume seda, mida teistes kohtades nii kergelt ei leia: kodusoojust, usalduslikku suhtlemist traditsioonis, milles on tolerantsi ja avatust kogu maailmale ja kus tohib eksperimenteerida.

Erinevais paigus on koguduse koosolekud erineva iseloomuga: Hannoveris peame ühe jutlusega koosoleku kuus ja kord kuus on koduring. Braunschweigis on meil kord kuus vestlusõhtu ja Bremenis tuleme kokku kord kuus osadussöömaaja vormis. Hamburgis toimuvad igas kuus vennaste traditsioonile vastavad jutlusega koosolekud. Neid koosolekuid külastavad ka kirikukoguduse liikmed ja siis on meid 40-50 inimest. Hamburgis on ka üks õdede ring. Kokku saadakse õdedepealelõunaks kord kuus.

Tähtsad on meie eriüritused: aiapidu Hildesheimi ümbruses koos laulutunniga oli meie läinud aasta tippsündmus nagu ka iga aastane jutlusega koosolek Neuwührenis Preezi lähedal sealses Waldkapelle´s , kus me igal aastal võime kogeda Kieli ümbruse rahva rõõmsat huvi. Kogudusepäeval Hamburgis mängisime läinud aastal Zinzendorfi juubeliaastaga seoses teatritükki .

Kaks korda aastas kutsume inimesi kogudusepäevale Hamburgi. Selline kokkusaamine on ajaliselt pikem ja sel kohtumisel on ka kaugemalt tulijaid. Õdesid, vendi ja sõpru on ka teistest kogudustest. Sarnaseid üritusi korraldame ka Hannoveris ja Bremenis.

Meil on ka leeritöö. Praegu on kümnene grupp 9- 14 aastasi vennastekoguduse noori. Kuna ka noored elavad väga erinevates paikades, kohtutakse õppeks mitte üks kord kuus vaid kaks korda aastas, mil toimub konfirmantide nädalalõpp Hamburgis koos intensiivprogrammiga ja üks kord aastas toimub laste vabaajaüritus. Iseäralik on seejuures, et leeriõpetus on kogudustevaheline „projekt“ koos kirikukogudusega. Seega on meie grupis sel korral kokku 12 liiget.

Üks kord aastas kutsume koguduse seeniorid kümnepäevasele vabaajaüritusele, mis viiakse läbi erinevates kohtades. Oleme kohtunud ka Taani õdede - vendadega .

Üleüldse on kontaktid naaber vennastekogudustega väga olulised. Korraldame vastastikuseid külastusi. Kui Hamburgis midagi väga olulist toimub on osalemas ka külalised Hollandist ja Taanist.

Iga kahe aasta järgi korraldame vabaajaürituse peredele. 2010. aastal olime Taanis, Christiansfeld´is ja 2012 plaanime sõitu Spiekeroog´i.

Kes soovib meile kaasa elada, saab seda kõige paremini teha mai alguses, kui on koguduse aastapäeva pidulik nädalalõpp. Te olete kõik südamest palutud meie sünnipäevapeole.

Stefan Richter. Herrnhuter Bote, Februar 2011.

Refereeris Lui Remmelg

Küsimused arengustrateegia kohta.

(Uniteedi direktsioon ja arengustrateegia tugirühm)

Impulsid kõnelusteks meie enesemõistmise üle (Järgnevad teesid ja küsimused on sellesisuliste kõneluste ärgitamiseks)

Mis teeb meist vennastekoguduse?

Kuidas me tahame kogudusena olla?

USK

Me usume lunastavasse Sõnasse ristist. Me teame, et inimesed, kes ei ole kristlikult sotsialiseeritud on tihti raskustes, mõistmaks meie usutunnistust, olgugi et ka nemad omavad sageli igatsust kohtuda Pühaga.

Mis on meie teoloogia kese?

Mida tähendab täna olla isiklikus suhtes Õnnistegijaga?

KOGUDUS

Meie koguduse eriline tunnus oli ja on, et me püüame oma usku argipäeva kaasa võtta. Nii saab elavast kogudusest elav usk. Kogudus on „õnnestunud“, kui me suudame üksteist meie individuaalsuses vastu võtta ja kui kõik sellesse panustada tahavad. Kui me soovime ajas püsima jääda, peame tulijate/otsijate suhtes külalislahked olema. See kehtib kõigi meie koguduste, ühingute ja teiste töövormide kohta.

Kuidas me tahame tänasel päeval koos usus elada?

Kuidas näeb välja üks elav kogudus?

Milliseid pilte see meis tekitab, kui me mõtleme elavale kogudusele?

Kuidas saame tänaseid kogudusevorme edasi arendada?

KIRIK

Me oleme osa üleilmsest kirikust kes on kutsutud usus inimesi teenima.

Oleme ühiskonnas, mille kodanikud peavad raskeks seotust institutsioonidega tervikuna ja kirikutega eriti. See ei tähenda siiski mitte seda, et meie kaasinimesed vähem religioossed oleksid. Meil on nagu teistel, enamasti palju suurematel kirikutel, laialdaselt pakkumisi. Sarnaneme seega osaliselt rahvakirikule.

Millistest ülesannetest peame loobuma või millised teistele jätma?

Mis on nii oluline, et me peame sinna veelgi rohkem panustama?

ÜHTSUS

Me usume, et Jeesus Kristus ületab kõik selle, mis lahutab. Siiski tunneme just globaalse suhtlemise läbi valusaid erinevusi meie provintsis ja ülemaailmses uniteedis. See puudutab meie keelt, kultuuri ja vagadusvormi, meie õdesid- vendi. Ja see ei ole mitte ainult meie kirikus nõnda. Me oleme aga ka osa oikumeeniast.

Kuidas me saame ühtsust kaitsta, ilma et mõned peaksid millestki loobuma?

Kus me saame ühtsust süvendada, kus on selle piirid?

Mis roll on meil oikumeenias?

TEENIMINE

Me mõistame Kristuse järgimist, armastavas tähelepanus maailma. Teda me tahame teenida just selles maailmas, kus ei taheta enam mõista isetut teenimist.

Kuidas me saame kaasinimestele teenimise mõtet selgitada?

Mille me peame lõpetama, millega alustama?

Herrnhuter Bote, 12, 2010.

PS Arvan, et kuigi direktsiooni kirjutis on suunatud ennekõike saksa kogudustele on mitmed küsimused olulised meiegi kontekstis. Nähtavasti vajame ka meie ühiseid, selgemaid jooni oma tegevuses vennastekogudusena. Või kuidas?

Lui Remmelg